B. SÕNAD INIMESTE MÕJUTAMISEKS 3205. SÕNAD KAHETUSE VASTU. 1. 6858 Viru virgid, Harju hargid ja Suome suolapuhujad - ärgä süögä mu südändä, ärgä purga mu punada, närigä minu nägüdä! Süögä saunast süsi suuri, lava alta lehti laiu, kerikselt kuumija kivija! Kuusalu. ERA II 200, 27 (28). 1938. 2. 6859 Hirju hikkid, Harju hakid, Läänemaa läbinägijad, Poola punapea tütrukud, Järva joobnud naesukesed - mis te mu südant sööte sisse, ehk te joote mu jumeda! Sööge soosta sinikaida, jõe äärest johvikaida, mädast järvest mättasida, enne kui sööte mu südanta, enne kui joote mu jumeda! Pöide. E 42579 (3). 1902. 3. 6860 Viru nõia, Harju haraku, Kuramaa suure kuradi - mis ti tahate minosta, kua minno kurjutõt! Tahat mu küllest küdüsid, käevarrõst käänüsid! Soe küllen teil küdüsse, kahru käsin teil käänüsse. Kuutsli kurku, naasli nanna, raudaora hambide, kipõ villi keele ala, paa-raia palgõlõ, tuliraia tuharide, kiä mu süüdä suudõ voti, asjatu ala keele! Sangaste. H II 5, 492 (9). 1877. 3206. SÕNAD VIHA VASTU. 6861 Mis saab tuul meresta - sii saad sina minusta! Mis saab kirp kivista - sii saad sina minusta! Aamen. Tartu-Maarja. H II 29, 522 (5). 1890. 3207. NÕIA SILMAD SELJA TAHA. 1. 6862 Kade kaogo, väär vaogo! Nõia silm säl'la takka, sitta suhe, soola silmi, sauga tarest, tuulega õuest! Võrumaa. ÕES, EK 165, 5 (6). 1838-50. 2. 6863 Issand, kata kahe silma, pühavaim, võta võhlu silma! Sinna kaegu kahe, säält võtku võhlu, kon vähe silma oma. Setumaa. H, Wiedemann 2, 106 (22). 1872. 3. 6864 Kaed, ära kaksaku, näed, ära napsaku! Kõrvad saagu sul kõtu ette, naba saagu nõna manu! Karula. EÜS VI 233 (18b). 1909. 3208. VIHAVAENU KAOTAMISE SÕNAD. 6865 Oh sa hall haavakand, must mõtuse poeg, sea sõelaga sõelutud, kotinõelaga nõelutud: soe leib ja sula või - see käigu su läbi südame! Saarde. ERM 83, 7. 3209. SÕNAD NÕIDUSE VASTU. 6866 Pühä aur ja põhjatuul, puhu kõikide viha minu peält ärä! Kuule, kuule, kuukene, paesta, paesta, päeväkene, helkväd taevatähekesed, Ehatäht, heedä mo peäl armu! Nõnna kadugu kõikide viha minu peält ärä, nii kui Maarja veri kuivis kuue küllest! Mina kuü kuldkarikas ja hõbepeeker, minu au paistku kõegest testest üle, kõik hirmud minust ilma mingu, kõik armud minul ilmast tulgu! Mina kuulus kuninga meelest, mina aus härrä meelest, mina roos proua meelest, mina ilus isändä meelest, mina mahe mamseli meelest. Sina must kui tuletukk, sina hall kui haavakand, ninä peäs kui kärnäne konn. Sina va valge villajänes, sinu au juusku kõegest teistest vette, minu au jäegu kõege üle laua peäle! Armas jumal, avita, tule appi armas jumal, kulli pesä jo näisse, eemält nähä kui vasikas, saab juure - kui lammas! Sinu hammad laua all - kui lamma hammad teeste vasta; minu hammad laua peäl - kui lõukoera hammad teeste vasta! Kolga-Jaani. H III 7, 857/8 (6). 1890. 3210. HOIA KURJA SILMA EEST! 6867 Issand, taiva kuningas, hoia kurja meele eest, hoia kurja mõtte eest, hoia kurja sõna eest, sinitside silmade eest ja murutsede mutikate eest, sina, taiva taadike! Puhja. E 55459 (7). 1925. 3211. TAGASISAATMISE SÕNAD. 6868 Urjoh, hunti, toho tonti! Vastuta teid nüid tagasi: pöörä ümmer ühessä korda, karga tagasi kahessa korda, seetse korda selgemini, kuus kord kurjemini, viis kord vihasemini, neli kord niile kõvasti oma ätä aida juure, oma taadi tanavisse! Käi läbi karjalaadad, lendä läbi lehmälaadad, siblitse sigadelaadad, seält sa karga kamre peale, seält sa poe pööningille, säält sa siis lase laole, vaju varsade künässe! Peri seält siis peremeest, taga nõua taadikest, kuse tal siis kulbi sisse, situ siidilina sisse! Rist olgu sellele, kes risti on saatnd, olgu isäne ehk emäne! Kolga-Jaani. H III 7, 857 (5). 1890. 3212. SAKSA VIHA SÕNAD. 1. 6869 Tere, herra, musta mantli! Mina maani maksakarva. Su jalas kivised kingad, mu jalas pajused pastlad. Mina hunt, sina lammas, mina verävä all, sina verävä pääl! Kuusalu. E 52712 (10). 1922. 2. 6870 Tere, herra, musta mantli! Mina maani maksakarva. Su jalas kivised kingad, mu jalas pajused pastlad, jäärä tantsib jäisil saapail, korpi metsäs kuuse otsas, susi kuusejuure päällä. Ila juokseb susi suusta, kuola juokseb korbi nogasta. Sina hunt, mina lammas, udupehme valgevilla tallekene, sinu sanad villa pehmejuksi! Kuusalu. ERA II 200, 24 (20). 1938. 3213. KOHTUSÕNAD. 6871 Tere, tere, kivine moisa, tere, tere, sinine kuub! Nõnda pehme olgu sinu süda kui see sinine kuub! Kohus lambaks, mina hundiks, kohus kitseks, mina karuks, kohus laua alla, mina laua pealla! Kuusalu. E 57977 (5). 1926. 3214. VITSASÕNAD. A 1. 6872 Tule sa, tuline kurat, üle kümne kiriku, üle seitsme suure linna: viska oma kardine kasuk, vii ärä vitsa valu! Paistu. H II 25, 903 (2). 1889. A 2. 6873 Tule, kurat, too, kurat, näe, kurat, näpista, kurat, too mulle tuline kuube, raiu raudane kasukas, pane paasine palakas! Toogu siis soost soojad vitsad ja paiust palavad vitsad - kõik võtan vastu valuta. Kolga-Jaani. EÜS III 648 (112). 1906. B 1. 6874 Soost toon ma soojad vitsad, pajust toon ma palavad vitsad - tammepakku peksetakse, kuube - kasukast uhutakse! Vändra. E 82624 (9). 1933. B 2. 6875 Nüid lään meesta müttamaie, tammepakku tahumaie! Mees mul mürgine ehena, tammepaku taoline. Vitsad mul viletsad käessa, villad vitsa tukkemenne. Soost ma tõie sooja, malga, küla alt tõi külma malga, pajust tõi malga palava. Tule, Toomas, jakka, Jaanus, tule, Toomas, viska vilti, kata karvane kasukas! Nüid lään meesta müttamaie, tanunepakku tahumaie! Puhja. H II 30, 174 (3). 1889. C. 6876 Vitsad, vitsad, villad, villad, vitsa otsas villatopid! Ehk kiüll vitsad vingutele, vitsavalu vaini'ule, kibe mingu kivi külge! Löö leede ja pane padaje! Koeru. H II 13, 248 (2). 1889. D. 6877 Viä vilti, venitä palki, loo leppä, taota tamme, säe särki seitsme korra, kasukad kahessa korra, võta kätte kepis kukesulge, vitsas kätte villatükki! Kolga-Jaani. H III 17, 753 (5). 1890. E. 6878 Vitsakese, viljukese, oksakese, huljukese! Ärä süü mu süädä, ärä juu mu jumeda egä minu ristiverdä! Nõnda paelu saad sina minusta kui tuul raudkivista. Nõnda läävä vitsa minusta kui vesi hanista! Tarvastu. H I 3, 314 (39). 1892. F. 6879 Saksa sammas - mõisa lammas. Lepapakku peksetie, haavapakku arbitie: veri jooks Jordani jõgeni, Jordani jõgi punane! Jõhvi H II 1, 201 (296). 1888. 3215. JÕU SOOVIMINE. 6880 Jumal andku tüü jõudu, tüü jõudu, päivä jõudu, päivä jõudu päälikile, tüü jõudu tütärile! Sangaste. H II 6, 769 (98). 1890. 3216. ÕNNESOOVIMISE SÕNAD. 6881 Tervis tulgu, haigus mengu, argipäävi harvast tulgu, pühapäävi ikka olgu! Iisaku. H II 7, 804 (7). 1889. 3217. URBIMISESÕNAD. 1. 6882 Urbi, arbi, tuhanest tervest, aastast andest, viigost velgast, kuningalle kukkast, riepabille rikkust, kanale mune ja perenaisele voilusikka! Vaivara. EKA 457, 9. 1937. 2. 6883 Urvin, urvin uue kuue, värvin vastse kasuka. Urvad sulle, munad mulle! Tartu. E 76722 (2). 1932. 3. 6884 Jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks, tarka meelt pähe, hääd sõnad suhu! Otepää. E 76169. 1931. 4. 6885 Urbe uti, lamba lati, kapsta pää kasuma, laja lehe laguma! Hargla. EStK 9, 246 (34). 1921. 3218. ARMSAKS VIHTLEMISE SÕNAD. 6886 Vihake-vedeke võideks, saanaleinike salviks. Nõnda armas mieste mielest kui lõpnud lammas koerte mielest! Õitse leini, õnne leini, karja leini, kasu leini! Saki, saki, saanake, saki, saanaleinike: kuda tibu, nõnna tervis, kuidas arst, nõnna abi! Saki, saki, saanakene, saki, saanaleinike: hirmu kakk, armu kakk, läbi reite Reinu kakk, hundi sabaga vihelda, rebase sabaga võida! Kose. E 9035 (28). 1892. 3219. HALVAKS VIHTLEMISE SÕNAD. 6887 Sots, sots, soone peäle, raps, rabaaugu peäle! Ä'ä mine teispere Tõntsule, mine koeu parsile, söö süsä ja tungõrpuid! Vigala. H II 54, 524 (241). 1896. 3220. SAJATUSED. 1. 6888 Saagu, saagu, ma sajatan, saagu sa sabavalule, ilvesa osa himule! Seasurma sa suregu, kanatõppe sa kadugu! Sul saagu savise lapse, tulgu tuhakarvalise! Tee sgl heidku tekikirja, maa heidku maranakirja, puujuured punahelile, kasteheina kari peale, rooste saagu rohte peale. Viljandimaa. ÕES EK 121, 12/3 (12). 1852-54. 2. 6889 Saagu sulle saama savitse latse, ahju otsa arvolitse, katlakoogu karvalitse, savi sööma ja saiba otsa sitale! Võrumaa. H, Wiedemann 3, 115 (5). 1872. 3. 6890 Saagu, saagu, ma sajatan, tütar koju kolletama, ahju ette hallitama, seina ääre seenetama nuga tuppe roostetama, kirves kivisse vajugu, kanad kaevuje munegu, hunt söögu koera sõnnikulle! Koeru. E 5180/1. 1894. 4. 6891 Kell-kettadi, mall-mattadi, täna oled sa taivas, homme oled sa vaivas; ei so jalad pea teeda käima, ei so hambad pea leiba purgma; homme oled sa taivas Kristusega ühes laudas, tubakapiibud suus! Kose. H II 37, 397/8 (4). 1892. 5. 6892 Saagu, saagu, ma sajatan, saagu sa soosse surema, künka otsa kõdunema, mätta otsa mädanema! Rapla. ERA II 293, 374 (42). 1941. 6. 6893 Saagu sind saama sandi naese, önnistagu öela naese, kobistagu kurja naese! Laisk hobune, lagund regi - see köik olgu sinu ristiks; nutur laps ja joodik naene - see köik olgu sinu ristiks! Sina'p saa naesta siita maalta, siita maalta, säälta maalta! Sina saad naise Saksamaalta, Hiiumaalt ilma litsi, Harjumaalt haudund orja, kellel pole hilpu ümber, hilpu ümber, kaltsu kaelas, nartsu nabavarre ümber! Kihelkonna. EÜS VI 1229/30 (4). 1909. 7. 6894 Saagu, saagu, ma sajatan, saagu sulle seitse kahju: uni su enese peale, tõbi su naiste-laste peale, kanad sul kaevusse munegu, lehmad metsa lüpsetagu, lammad lauta tapetagu, susi sul sigade sekka, karu sul kõige karja sekka! Tori. E 53498 (6). 1923. 8. 6895 Saagu, saagu, ma sajatan, õnnetus sul õue peale, viletsus sul vilja peale, tõbi naese-laste peale! Palamuse. H II 27, 233 (18). 1888. 9. 6896 Sure ära, sompasima, koole ära, kompajalga, sinililled silma veerde, kullerkupud kõrva veerde! Tartu-Maarja. H III 21, 507 (7). 1894. 10. 6897 Kas um saanu sajast vai um rikkunu ristetsist vai um puttunu puhtist! Hädä kõrgile kübarille ja sõidupoisele ja puile! Rõuge. ERA II 151, 28 (7). 1937.