XIV. LOITSUD

A. SÕNAD LOODUSNÄHTUSTE MÕJUTAMISEKS

3198. NOORE KUU TERETAMINE.

1.
6846

Tere, tere, noor kuu!
Sa vanaks, mina nooreks,
sina kannika kasvatajaks,
mina kannika sööjaks!

Pilistvere. E 22830. 1896.


2.
6847

Tere, tere, noor kuu!
Mina, noor, sina vana,
mina kulla kerge'esse,
sina raua raske'esse!

Viljandi. E 18585 (1). 1895.


3.
6848

Tere, tere, kuuke!
Sina vanaks, mina nooreks,
sina kulda sööma,
mina kulda saama!
Seale uni - laisale tõbi,
tööle jõudu - leivale jätku!

Audru. E 85981 (5). 1934.


4.
6849

Tere, tere, kuuke!
Sina vanaks, mina nooreks,
sina kerbu suuruseks,
mina härja raskuseks!

Mustjala. ERA II 260, 561/2 (167). 1939.


5.
6851

Tere, kuu, noormees!
Kuu, kuld palges,
sina noores, mina vanas,
leivakikk kinmas,
jahumatt jaksas,
tuhamatt tulosas;
tsiale uni, lambale laiskus,
säksale tõbi
mulle rahu-tervis!

Otepää. H, R 6, 527. 1871.


3199. PIKSESÕNAD.
6851

Tasa, tasa pik'ukene!
Tule tasa mi talole,
anna vihma mi vil'ale!

Kambja. ERA II 63, 366 (56). 1933.


3200. PÄEV, TULE VÄLJA!

1.
6852

Päiv, tule vällä!
Päiv, lüü pätslit,
tule vällä tutlist,
kivitsest keldrist,
hõpelivva perä alt!
Panni pävä kotti,
kotil olli mulguke,
pässi päiv vällä,
sai illos ilmake,
uhii!

Vastseliina. A 6005 (4). 1924.


2.
6853

Päiv, tule vällä,
seleda ilma,
kuluda kulda
karratsest kambrest,
kullatsest koplist,
hõpelivva pera' päält!

Vastseliina. H I 6, 216 (33). 1894.


3201. ÜLE, VIHMAKE!
6854

Üle, üle, vihmakene -
mina tapan musta kuke,
annan sulle harjakese,
isi söön südamekese,
pere rüibib leemekese!

Viljandi. H II 26, 180 (1). 1889.


3202. TUTTU, TUULEKE!
6855

Mine tuttu, tuuleke,
mina tapa tallekese,
saada sarved ju sinule!

Karuse. EStK 23, 52 (42). 1924


3203. TUULE VAIGISTAMINE.
6856

Mes sina puhud, pohjatuuli,
idatuuli, eeruteled,
kagutuuli, kaaruteled,
lounast tuuli, lueruteled,
edeltuuli, eeruteled,
länstuuli, längüteled,
veskaari, veereteled,
luettuuli, loiguteled?
Puhke puida, puhke maida,
Maria, mageda meida!

Kuusalu. E 52712. 1922.


3204. ÄRA MIND KÜLMETA.
6857

Pakkane Puruli poiga,
külmä poiga Üppüläne:
ärä sa minuda külmä -
külmä muida, külmä maida,
külmä neid mere kivije,
mere suuri laine'eida,
hobusitta oue päältä,
varsasitta vaini'ulta,
kakkaraida kaevutielta,
siasitta seinä äärest!

Kuusalu. EÜS VIII 2112/3 (411). 1910-11.