I. OTSAS RASKE ORJAPÕLI 1488. KIITUS VENE KEISRILE. 1. 3115 Tulge nüüd, tulge nüüd kiitamaie, astkem nüüd, astkem nüüd austamaie. Kiitkeme oma keiseride, austkeme Aleksanderide, kes on vaatnud vaeste pääle, halastanud halbade pääle, kuulnud kurbade karjusi, näinud orjade õhkamisi, teuteenistuse tööde tüli; abi andnud halbadele, vaeva võtnud vaeste'elta, võõra võimust vähendanud, pärispõlve painutanud, orjapõlve õhtunud, kubja kurjust kustutanud, kiltri keppi keelanud! - Tulge nüüd, tulge nüüd kiitamaie, astkem nüüd, astkem nüüd austamaie, kiitkeme oma keiseride, austkeme Aleksanderide. Tuul tal viigu tuhat tervist, sajad sadu saatagu, taevas seda hääd talle tasugu! Nüüd võib jälle talupoega, nüüd võib terav taadipoega laanes laulda laksutada, kasupõlve kallistada. Lahti tema orjapõlvest, pärispõlve paelikutest, kangest kubja kurjusest, kiltri kepi karistusest, suurte sakste sundusesta, kurjade härrade hirmutusesta. Kärla. H III 5, 94/5 (3). 1890. 2. 3116 Kiidam' nüid oma keiserita, austam' Aleksanderita! Tuhat tervit temal tulgu, tuul tal viigu tervisita, taevas armu tal aeagu, et om vaatand vaeste pääle, kinkind maada kehvadelle, armu heitand alambille; kurru pildund kubja tokku, ära keeldand kiltri kepi! Opmani om kik otsa saanu, äkilise härra surnu. Kiidam' oma keiserita, austam' Aleksanderita! Nüid teeme toa tuule pääle, maea mõisa maie pääle; teeme nüid toa tuule pääle, sauna teem' salatsi pääle; toa nüid kütam' tammedega, sauna saarehalgudega. Mööda nüüd käive Mündi saksa, egä reede Riia härrä, kolmapäe käiv' kohtumihe, egä poolpäe poesaksa. "Mis om liina süia tettu?" Mina kuuli, jälle kosti: "Nee om vaeste velle sauna, kes teeve toa tuule pääle, maea mõisa maie pääle." Kiidam' oma keiserita, austam' Aleksanderita! Ei me kuule kohtumihest, vaata vallavalitsusest; kommussar meil kulleb järge; kui meil liiga tettänesse, pal'lu meil pääle pantanesse - siis saadam' kirja keiserille. Kiidam' oma keiserita, austam' Aleksanderita! Tuhat tervit temal tulgu, sada meie saadame, senni kui henge rinnunnagi. Tarvastu. H II 25, 753 (1). 1890. 1489. OTSAS RASKE ORJAPÕLI. 3117 Oh seda endist orjapõlve, tügedada teupõlve, ei saand süia, eü saand juua, ei saand uhkesta elada. Kubjad olid meile kurjad, mõisasundijad sõgedad, piitsakandijad pimedad. Kui kuulus mõisasta tulema härra väljale minema, siis oli kange karjumine: "Viska maha mantelikku, seljast see sinine kuube!" Lükkas kündi külleliste, peendra ääre pitkaliste. Siis oli vitsa vingumine, piitsavarre plaksumine. Nüüd on jumal hästi teinud, Maria targaste tasunud, et on otsas orjapõlve, vilets vitsa vingumine, mõisa piitsa piinamine. Viru-Nigula. EKS 4°1, 178/9 (276). 1878. 1490. OTSAS ORJA OHKAMISED. 3118 Nüüd on möödas orjapäevad, otsas orja õhkamised, vaeselapse vaevamised. Ori ohkas homikuti, vaenelaps vara õhtuti, teupoiss vaene päiviti. Kullamaa. H III 4, 451 (6). 1889. 1491. VALD VAEVAST LAHTI. 3119 Paadla vald olü vaüva all, Puksimi pitka piitsa all, kurja kubja kepi all. Paadla vald on vaevast lahti, Puksimi pitkast piitsast lahti, kurja kubja teenistusest. Kärla. SKS Niemi I, nr. 223.1898. 1492. LAHTI KUPJA KURJUSEST. 3120 Oi-oi, oi-oi, odrad-kaerad, kes teid leikab teine aasta? Viiu viiakse mehele - Odra Annukse pojale, Kaera Kaku Mühkelile. Siis sai lahti kupja kurjusest, perenaese piitsusta, kiltri kõverast kihvadest, aidame haugutamisest, härra harva ähvardusest. Siis läks Annusta tänama: "Mina sinu odrad korjan, kaerad kohe kokku ajan, et sain sinulda miniaks!" Simuna. EÜS V 943 (210). 1908. 1493. SAKSAPÕLVE OOTEL. 3121 Nüid priiust meie oodame: konas see priius kätte saia! Kui tä üitskõrd kätte saa, sis me saksa oleme - lihasuppi sööme, pehmen sängin makame, klaasi viina joome, pudel õlut pruugime. Särk om sällän - hand om lahki, püks om jalan - perse katski, saabas seeren - varvas vällän, käpär üte kül'le pääl. Otepää. H II 31, 327 (1). 1889.