1294. ORI OOTAB ÕHTUT. 1. 2641 Veere, veere, päivikene, kulu, kulla tunnikene, hõilu, õhtapoolekene! Veere puie, punane, haabalatva, hanine, kaselatva, kaunikene, lepalatva, linnukene! Veere orja õhta'aie, päivilise pääle põllu! Ori ootab õhtukesta, päiviline päivaveeru, sulane suve kuluma! .. . . . . . . . . . . Jõhvi. H II 1, 558 (728). 1888. 2. 2642 Veere, veere, päeväkene, jõva, õnnis õhtukene, kuulus kuldse tunnikene! Ori oodab õhtaeta, päeväline päevä veerta! Orjal aig o igäve, päevälisel päevä pikä, suvilisel suve pikä, talilisel talve pikä. Ole ei aiga päeväl veerda, päeväl veerda, jõude joosta. Päe suiub sulaste päidä, kammib karjalaste päidä, piirib pikkä näiu päidä! Helme. H III 20, 90 (63). 1894. 3. 2643 Veeri, veeri, päevakene, veeri, päeva, vetta mööda, lase kaselatva mööda! Ori oodi õdaguta, vaene vallalaskejata. Kunas tule orjal õdagu, vaesel vallalaskeja! Tarvastu. H II 25, 791 (124). 1890. 4. 2644 Or'ä iks oodi õdagot, oodi päivä minevät! Ojo iks, päivä, otsa poolõ, veerü, päivä, veere poolõ, sata iks sanna kütängohe, veerü vii võtõngohe! Suvi olli iks pikk sulasil, nätäl pikk näitsikil. Kunas neil tulõ õdagokõnõ, kunas veerüs vilu aig? Sõs läävä noorõ magamahe, läävä kaabo kattõmõlõ. Lasõ iks tulõ õdagokõnõ, lasõ veerüs vilu aig, sõs sa iks säät unõ sängü, sõs sa panõt unõ padja. Sõs säät sängüle magama, katat kinni kasukil, säät iks kinni särgelä, panõt iks viländ villatsit, panõt iks pal'lo pakõlaitsi, liijal linarõivit. Räpina. EKS 8°4, 191 (2). 1877. 1295. ORJA ASE. 1. 2645 Ori ei tohi unine olla, palgapoiss ei vastu panna! Ori ei otsi uudi'ida, palgapoiss ei patjusida. Ori paneb pää õrre pääle, palgaline parre pääle. Viljandi. EÜS XII 519 (84).1915. 2. 2646 Vilets magab vitsa pääla, ori magab oksa pääla, vaene magab varva pääla - mis siiski sii perasta. Tarvastu. H II 25, 689 (45). 1890. 1296. MILLAL SAAB ORI MAGAMA. 2647 Üö tuleb, pimeda jõuab - millal saan mina magama, uakaun, saan uinumaie, lihesiareke, lebama! Juba kukk on laulnud korra, laulab korra, laulab kaksi, hakkab kolmat laulemaie, neljandat nimetamaie - siis vast saan mina magama, uakaun, saan uinumaie, lihesiareke, lebama. Kuusalu. EÜS VIII 1685 (11). 1910. 1297. ORI EI SAA MAGADA. 1. 2648 Puhkavad pollepidäjäd, magavad tanualused, hingavad linaliigutajad - ei saa ohka orjad vaesed, tüö ei loppe tüttärlapsel, vaev ei loppe vaesel lapsel. Lükkätänne lüpsikulle, tougatanne tuoverille, äigäitänne ämberille. Kas oled tugev tuoverille, vägev vieämberille, tugev tuovri tostemaie, vägev vettä vinnamaie? Kuusalu. EÜS VIII 1722 (79). 1911. 2. 2649 Tukkuma jäid tubased neiud, magasid Marid mõlemad, eide endised miniad, taadi talused pojanaesed. Nii ei tuku minu naene, minu vaese orja naene. Ori aga õhkab õhtutelle, vaenelaps vara hommiku, teupoiss see terve päeva. leskenaene lõuneaega. Risti. H I 7, 178 (13). 1896. 1298. ORJA PÜHAPÄEV. 2650 Üks oli päeva orjalana - seegi oli pühane päeva! Lapin kuube või kasukat või otsin tiuhoosta või mina kõnnin kõrtsiteeda, otsin õllehoone'eida, vahin viinavintsusida õllepulgad puusa peala, viinavitsad vöö vahela. Väike-Maarja. H II 11, 663 (20).1889. 1299. ORJUSEST OSTJA. A. Peig ostab orjusest. A 1. 2651 Ei mina laida seda lasta, põlga seda poisikesta, kes mind ostab orjusesta, päästab päivista pahusta, lunastab lumesajusta, Viru vikkatilöölta, Harju adrakurgedelta, piigad piimalüpsikulta! Tuleb Hanso Harjumaalta, Peeter peeni Peibsiesta, ja ka Jaaku Järvamaalta! See mind ostab orjusesta, päästab päivista pahusta, lunastab lumesajusta, Viru vikkatilöölta, Harju adrakurgedelta, piigad piimalüpsikulta. Viru-Nigula. EKS 4°1, 207 (27). 1878. A 2. 2652 Kes mind piastab orjusesta, piastab päivista pahusta, lunastab lumesausta, viib mind vihmahuogudesta, Viru vikastilüösta, Harju adrakurgedesta, Järva jätkatud sahusta? Las tuleb Riiast rikas miesi, Tallinnast rahataguja, Rakverest rahavalaja, Narvast nuastukirjutaja, Piederborist priesiseppa - sie mind ostab orjusesta, lunastab lumesausta, - piastab päivista pahusta, viib mind vihmahuogudesta, Viru vikastilüösta, Harju adrakurgedesta, Järva jätkatud sahusta. Kuusalu. H II 34, 178 (37). 1892. A 3. 2653 Oi-oi, oi-oi, orjus vaene, karjaorjus kõige kangem, teoorjus kõige õelam! Külatüdrukud, õeksed, kes meid ostab orjusesta, paästab ära päävadesta, teo-aga-teeda tallamasta? Palume külaeidekesi, küla-aga-eide pojakesi - need meid ostvad orjusesta, päästvad ära päävadesta, teo-aga-teeda tallamasta, korrakotti kandemasta. Tõstamaa. E 24924 (7). 18966. A 4. 2654 Küla veli, vellekene, osta õde orjusesta, pästa pääva piinusesta, lunaste lumesaosta, kevädise kipe vihmast, sügüsese lume rännast! Küla veli, vellekene, oma veli veneline. Karksi. H II 5, 361 (131). 1883. A 5. 2655 Sõtsikene, sirgukene, linalakka linnukene: tena sina meie velle, austa meie velle halli, kita velle kimmelida - kes su pästi, kes su osti, kes su pästi päivista, kes su osti orjusesta, lunast su lumesaosta! Sa oles suikund sundüsella, sa oles vaibund vaivadella. Tarvastu. E 36581/2 (1). 1898. B. Vene madrus ostab orjusest. 2656. Küll on meie maal mihijä, kübärpäidä korgemaida, vahupäidä valgemaida! Ei ole sidä miesta, kes mind ostaks orjusesta, päästäks päivistä pahusta, lunastaks lumesausta, Viru vikkastilüöstä, Harju heinakaare päältä, tiuteidä timpimästä, korrateidä kondimasta, vaimuteidä vampimasta! Venelane, vennikäne, matrus, madal poisikane - sie mino ostab orjusesta, piästäb päivistä pahusta, lunastab lumesausta, Viru vikkatilüöstä, Harju heinäkaare päältä, tiuteidä timpimasta, korrateidä kondimasta, vaimuteidä vampimista. Kuusalu. ETÜS VIII 1739/40 (105). 1910-11. C. Sõjamehest peig ostab orjusest. 2657 Mitu vaeva vaesel neiul? Kolm oli vaeva vaesel neiul: käib ta mõisa mõskemale, proua riidid rullimaie, preili röövid triikimale; kurik oli kuldene peona, laud oli klaasine eena, kivitseda kellerena, karratsena kammerena. Kes ta ostas orjusesta, peastas päiäva kurjusesta, lunastas lumesausta? Mehe oli viitud millitsesse, poisi pantud polgu peale. Oodake nüüd, neiu noore, kanatage, kao kõrgi, - sügise aja tuleva, talvepilved taevaenna, annab jumal uue odra, uue odra, keeru kesva, valmis vastsema humala - mehe siis sõasta tuleva, poisi noore polgu pealta! Siis saab neiu võtemaie, orjapõlvest peastamaie! Paistu. H I 4, 638 (6). 1872. D. Kroonu ostab orjusest. 2658 Kes meid ostab, kes meid päästab, kes meid ostab orjudesta, päästab lahti päevadesta? Kroonu meid ostab, kroonu meid päästab, kroonu meid ostab orjudesta, päästab lahti päevadesta, Viru vikatilöesta, Harju adrapulkadesta, Lääne rehevartadesta! Risti. H I 4, 152/3 (9). 1875. E. Keiser ostab orjusest. 2659 Vene keiser, kiidet meesi, kiidet üle keiserite, kuulus üle kuningate. See'p meid ostab orjusesta, see'p meid päästäb päevädesta, lunastab lumesaosta, valda vaku-orjusesta, mõisakubja kurjusesta, mõisa kiltre kepi alta! Raha meid ostab orjusesta., raha meid päästäb päievädesta, kopik sunnib meil sulase, teng tellib teenderida, raha meil ostab uue orja. Vene keiser, kiidet mees! Vanast olli aega - vaeva-aega, nüüd on aega - uusi aega; vanast olli aega - näl'lä-aega, nüüd on aega - levä-aega; vanast süüdi sarapu-urbe, lepaleemi rüübitie, kasemähki kaabitie, nüüd süüas rükkileibä, nisupää tupest tuleve, kaara-oras katab maada. Tänu Vene keisrel olgu, kes nüüd armu annud meile!- Viljandi. H, Peet 306/7 (310). 1879. 1300. ORJUSEST EI OLE OSTJAT. A. Orjusest ostja surnud. 2660 Ei ole seda siina, seda siina valla'assa, kihekonna kolme'essa, kes mind ostaks orjusesta, päästaks päivista pahusta, lunastaks lumesajusta, viiks vihmahoogudesta, korjaks korrakordadesta, Järva sahkade järelta, Harju adrakurgedesta! Ei ole seda siina, see on ammu ära surnud, mullu muldaje maetud, tuna haudaje aetud. Häda on mul ära surra, kahi on mul kaasa menna! Haljala. H II 9, 199 (15). 1888. B. Kirik päästab orjusest. 2661 Oh me vaesed ostu-orjad, ostu-orjad, peastu-pärjad, kinnikeidetud sulased! Kes meid ostab orjusesta, kes meid peastab pärja alta, lunastab lumesajusta, viib meid vihmahoogudesta, Harju adrakurgedesta, Viru vikatilöösta, Järva äkete järelta? Kose kuldene kiriku, Madise madalad tornid, Peetri pika tornikene - see meid ostab orjusesta ja meid peastab pärja alta, lunastab lumesajusta, viib meid vihmahoogudesta, Harju adrakurgedesta, Viru vikatilöösta, Järva äkete järelta! Järva-Madise. EÜS VII 1623 (152). 1910. C. Jumal päästab orjusest. 1. 2662 Oh me vaesed üised orjad, üised orjad, päised orjad, kinnikihlatud sulased! Ei meid jõua ostjad osta, ostjad osta, päästjad päästa, ostjad osta orjusesta, päästjad päästa päividesta, lunasta ei lumesausta, viia ei vihmahoogudesta, vihmapilvede piusta, lumekäkkide käesta! Jumal meid ostab orjusesta, Maarja päästab päividesta, lunastab lumesausta, viib meid vihmahoogudesta, vihmapilvede piusta, lumekäkkide käesta. Pärnu. H I 2, 68 (17). 1888. C 2. 2663 Meie vaese ostet orja, ostet orja, päästet pärja, kinnikihlatu sulase, rahal pantu palgalise! Ei me pääse pääste'enne, võrsu ei valla võtte'enne, kui ei tule looja päästemaie, Maria või harutemaie! Siis me pääsem pääste'enne, võrsum valla võtte'enna. Viljandimaa. H III 9, 243 (8). 1888. 1301. HAUD PÄÄSTAB ORJUSEST. 1. 2664 Meie vaese ostet orja, ostet orja, pästet pärja, kinnekihlatu sulase! Meie ei pääse pästetenna, hargu ei harute'enna, lahku ei valla harguenna! Kui meid viisi viitanesse, katsi-kolmi kannetesse, kui viias kiriku poole, kannetesse kalme poole, jala ehen, pää peran, käe risti rinna pääl - sis me pääsem' pästatenna, hargum' sis harute'enna, lahkum' valla laske'enna. Karksi. H III 5, 923/4 (4). 1890. 2. 2665 Kunas saab otsa orja hoole, orja hoole, vaese vaeva? Kui meid värist viitanesse, jala ehen, pää peran, käe risti rinna pääle - siis saab otsa orja hoole, orja hoole, vaese vaeva. Halliste, Karksi. H, Kase 110 (1). 1868. 1302. KUU, OSTA ORJUSEST! 2666 Kuukeine, kuule minda, aokeine, avita minda, päivakene, pästa minda, pästa ära päivatesta, osta väl'la orjusesta! Tarvastu. H II 25, 678 (9). 1890.