645. AJAME PULLID PUSKLEMA. 1. 1378 Küla karjatse, kanatse, emälatse, linnukese! Aage kari siiäpoole, me aame omma sinnäpoole! Sis aame härja müräme, paneme pulli puskelema, Riia tõisu tõmbelema; aame koera purelema; karjatse panem kakelema. Halliste. H II 5, 149 (14). 1883. 2. 1379 Aame pulli puskilemma, Refr.: õõ-õõ! kirju härja kiskelemma! Minu pullil punasarve, sinu kirjul kitsesarve, kisup üles kivikannu, liigutap iks lepapuhma. Kanepi. EÜS VIII 81 (89). 1911. 3. 1380 Aame kokku külä karja: aame pulli puskelema, vana härjä heiskelema! Minu pullil punasarve, vanal lehmal vaskesarve, õhvakesel hõpesarve. Nõo. H II 31, 444 (2). 1888. 646. AJAGE KARI SIIA! 1. 1381 Küla karjatse, kanatse, emalatse, linnukese! Aage kari siiapoole! Siin sööb kari kaitsemata, ilma hulga hoidemata, lepaoksa liikumata, kasseladva laasimata. Kui te ei aa, ma'i palugi! Saagu teil kari kaduma, vasika maa alla vaoma, lehma mingu linna lepikusse, härja hääni tatterisse, hobesse oja perale! Ära te kike kätte saage, pooli saagu, pooli jäägu, pooli saage poolikida, tõine pooli tõõsikida, kolmas pooli kolmikida! Ära te enne kätte saage, enne kui merda mõõdetesse, oma järvi otsitesse, valla järvi vaadetesse! Suure-Jaani. EÜS IV 1772 (276). 1907. 2. 1382 Küla karjatse, kanatse, emalatse, linnukese: aage kari siiapoole, siia suure söödi pääle, siia lake latsi pääle - siin sööb hulk hoidameda, kari sööb ilma kaitsemeda, ilma vitsa lõikameda. Kui te ei a'a, kurtke pääl'! Saagu teil kari kadume: lehmad linna lepikussa, härjad teil hää maasse, hobused oja perale, kitsid kirju kopelisse, lambad lausi taterissa. Enne mitte kätte leida, enne kui raavid raiutasse, raudateeda tetänessa. Mõisaküla. E 58506/7 (2). 1926. 3. 1383 Küla karjatse, kanase, emalatse, linnukese. Aage kari me poole, meie aame teie poole! Siin söö kari kaitsamede, hulk söö ilma hoidamede, vasiku vallotemede, kitsi kinniköitamede, lamba kokkulaamimede. Helme. ERA II 78, 96 (17). 1933-35. 647. HELLETUS. 1. 1384 Õlle, õlle, õlle, õllele! Liivase Hans, aa kari siia, õllele! Siin sööb kari kaitsemata, õllele! Ilma vitsa võtemata, õllele! Õlle, õlle, õlle, õllele! Paistu. ERA II 142, 482 (49). 1937. 2. 1385 Ella või ella, ella või ella, Kulli Kusta ja ella, aja kari siiapoole, ellaa-a, mina aan hommen siiapoole, ellaa-a, e-ella-a, e-ellaa-a. Karksi. ERA II 124, 70 (6). 1936. 3. 1386 Ella, ella, ella, ella, tule siia, ella, ühes oma karjaga, ella-e, ella-e, ella-e, ella-e, ella, el-la, el-la-le. Helme. EÜS X 210 (10). 1913. 648. MEIL ON KAUNIS KARJAHELLE. 1. 1387 Helle, helle, meil oli helle, meil oli kaunis karjahelle, musta peaga mullika helle, valge peaga vasika helle, kena kaela kitse helle, punapeaga pukki helle, sinikaela sikku helle! Juuru. H II 16, 372 (9). 1888. 2. 1388 Ele, ele, meie ele! Võtku tühi teie ele! Meil on kallis karjaele, valgepää vasika ele, kirju kitsetalle ele, ele, ele, meie ele! Haljala. H III 2, 150. 1889. 649. SÖÖ, KARI! A. Söö, kari, sineta, kari! 1389 Söö, karja, sineta, karja, joo, karja, puneta, karja, heida, karja, hingamaie, puhuks ajaks puhkamaie, tunniks ajaks tukastama, seni kui seadan searepaela, kinnitellen kingapaela, põimin eidel põllepaela, seadan sirjesapilise, pistan perjepärjelise, loon aga üles loogelise, katsun kassikäpelista. Järva-Madise. EÜS VII 1679 (237). 1910. B. Söö sealt, kus söödan! 1. 1390 Süü süvvä, karjakõnõ, juu juvva, kirjäkene! Süü, karja, kon ma söödä, laku, karja, kon ma lasõ, süü, kari, söödühaina, lahu, karja, kon ma lasõ! Urvaste. H III 9, 659 (71). 1888. B 2. 1391 Söö, söö, karjakene, maitse, meelimarjakene! Söö sealta, kust ma söödan, joo sealta, kust ma joodan! Ära otsi orasheina, ära kaegu karitsheina. Orashein on ohuline, karitshein on kahjuline. Söö ikka seda söödaheina, kerge'eda kesaheina. Sööge kõhtu kui seda kõtra, maitske makku kui seda marja, kodus ikka kuivad ruhed, tare eessa tahed pangid. Pärnu-Jaagupi. E 79373 (1). 1932. B 3. 1392 Sööge, uted, oisukesed, tagassarve tallekesed, sööge sealta, kus ma söödan, jooge sealta, kus ma joodanl Sööge seda söödirohtu, jooge seda jõevetta, kunni kasvab karjamaale, haljendab aru ilusa, lehib lepikualune. Harju-Jaani. H II 15, 643 (49). 1890. C. Söö seda, kuni kasvab parem rohi! 1. 1393 Maast söö, minu karjakene, maast söö, karja, ma vaatan! Söö, karja, söödirohtu, laku, karja, laaneheina, sõni kui kasvab kasteheina, tõuseb tõrvalillikesta. Viljandi. H III 7, 83 (36). 1888-89. C 2. 1394 Aja mõtsa, mõisa karja, mõtsa liigu, liina karja, soo, suure herra karja, palu, pika papi karja! Söö, kari, kon ma sööda, laku, kari, kon ma lase, söö seda söödihaina, laku seda laanehaina, seeni kui kasvas karjahaina, muhenessa muud haina, ahunessa angerpürsti, pihunessa pilliroogu. Sangaste. H III 10, 564 (1). 1890. 650. KES ON HEA KARJASÖÖTJA. 1395 Asugem, me omaksed, ladugem, me laglelinnud, aage karja peale kaevu, veiksed vee-ojale, mullikad meremurule, härjad hallid allikalla! Mis teeb karja pealla kaevu, veiksed vee-ojalla, mullikad meremurulla, kui põle heada söötijada ega heada jootijada, targaste tasujada? Kes see söödab suure karja, kesse söödab, kesse joodab, kesse targaste tasuleb? Suvi söödab, suvi joodab, tali targaste tasuleb - see peab küidud kütke'essa, laub laugud latterissa, kirjud oheliku otsa, sõrasilmad peale sõime. Ambla. H III 17, 947/8 (5). 1894. 651. OMA JA VÕÕRAS KARI. 1. 1396 Muide karja - musta karja, teise tare timmu karja, üle aia halli karja. Mu kari - kirive kari, kirikuväravi kirja, ema kirstukaane kirja, isa aidaukse kirja, sõsarate sõrmuste kirja, vellede rahade kirja. Viljandi. H III 7, 83 (35). 1888-89. 2. 1397 Kelle kari kirevane? Meie kari kirevane: oma õueaia kirja, peremehe kübara kirja, perenaese põlle kirja. Vändra. H I 5, 233 (5). 1894. 652. EHITUD KARI. 1398 Kutske karjusse kaema, eidsipoisi õlletama: müts panti päha Päivassele, sõlg rinda Ristikele, põll ette Põdrikule, helme kaala karjassele. Urvaste. H III 11, 379 (20). 1891. 653. KARJANE SAI VILUSSE. 1399 Ui-ui, ui-ui, Suari varju, sain mina suure saare varju, pika pihelga vilusse, laia lepa lehte'ella, kena kase keske'ella. Vändra. EKS 4°2, 757 (43 c) 1878-79. 654. NÄLJASED KARJASED. 1. 1400 Karjatseida, näljatseida: tapsid küla küidu härja, Laoküla laugu härja, Vigala veripunase, Tuhala tulipunase. Matsid sooled sombiauku, kõrvad kõrvekännu otsa, silmad sipelgapesasse, jalad Jaani heinamaalle. Tuli see mõisa halli koera, see võttis sooled sombiaugust, kõrvad kõrvekännu otsast, silmad sipelgapesasta, jalad Jaani heinamaalta. Juuru. H III 3, 473 (9). 1888. 2. 1401 Karjatsed need näljatsed söid ära Kihnu kirju härja: kündis - küla kõlises, kui ammus - aru värises, müras - maa müdises. Varbla. ERA II 127, 109 (30). 1936. 3. 1402 Karjatsed need näljatsed tapsid selle härja ära, mis pole ilmas ikkes olnud, sajal aastal sahka näinud. Sada meest oli sarves kinni, tuhat meest oli turjas kinni. Risti. H I 4, 171 (34), 1874. 4. 1403 Karjased: Karjatsed need kullased sõivad kulda, jõivad kulda, panivad kulda kukurisse. Lambrised need laiad pasad sõivad paska, jõivad paska, panivad paska pannu peale! Lamburid: Karjatsed need näljatsed sõivad küla küüdu härja, minu isa musta härja, valla valge vasika, kihelkonna kirju lehma, Tõnu Jaani tõmmu härja. Jüri. E 49009 (11). 1914. 655. KARJASE MATUSED. 1404 Mimmuli, mammuli, küdsa mulle kukeli, ma lää hommen karja - karja karjus ära koolu. Lammas tahu laudu, kits tegi kirstu, rästas ragu risti, tsiga tsong hauda, vares vala viina, kägu löö kellä, peni puhk pilli, kass löö kanneld! Otepää. H II 31, 575 (28). 1890. 656. KAVALAD KARJASED. 1. 1405 Küla karjusa kavala, külalatse loodu laisa - põimi meie põlluveere, niidi meie niiduveere, kakki meie kaaraveere. Põllust tõie põlletäüve, röast tõie rüpütäüve, kaarast karjarõiva täüve. Urvaste. H III 15, 633 (8) 1879. 2. 1406 Küla karjusse, õlle, õlle, ja kavale, õlle, õlle, külalatse, õlle, õlle, loodu laiska, õlle, õlle, süütvä meie, õlle, õlle, söödüveere, õlle, õlle. põimva meie, õlle, õlle, põlluveere, õlle, õlle, kakva meie, õlle, õlle, kaarakolga, õlle, õlle, niitva meie, õlle, õlle, niidunuka, õlle, õlle! Rüäst vei ta, õlle, õlle, rüpütävve, õlle, õlle, kaarast karja-, õlle, õlle, rõivatävve, õlle, õlle. Sangaste. H II 31, 802/3 (5). 1888. 3. 1407 Kellesne küla karjusse? Refr.: ööke, ööke! Ne omma küüla köüdsetükü, võõra valla vahrutükü: tükva me maa pääle, söötva me söödiveere, lakva me laaneveere! . . . . . . . . . . . . . Kanepi. H III 26, 340 (30). 1895.