Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu (EÜS) käsikirjad

Eesti Üliõpilaste Seltsi kogumistööd juhtis Oskar Kallas. Peamiselt aastatel 1904–1916 pandi kirja ja salvestati eelkõige rahvamuusikamaterjale. Põhiosa EÜSi kogust moodustavad üliõpilastest stipendiaatide jäädvustused – viise kirjutasid üles Peterburi konservatooriumi ja muude muusikaõppeasutuste kasvandikud, sõnu enamasti Tartu Ülikooli tudengid. Stipendiaadid läbisid välitööl mingi kindla piirkonna ja panid kirja sealset rahvamuusikat: eelistatud olid regilaulud ja vanem pillimuusika, koguti ka lõppriimilisi laule, uuemaid pillilugusid, rahvakoraale ja tantse. Lisaks stipendiaatide poolt välitööl kogutud viisidele on EÜSi kogus annetusi vabatahtlikelt kaastöölistelt. EÜSi koguga on liidetud ka Karl August Hermanni viisikogu 1880.–1890. aastatest.

EÜSi kogu teine seeria (EÜS II) sisaldab 1905. aastal suvistelt välitöödelt ja 1905.–1906. aastal annetustena kogutud materjali.

Annetajad

Juhan Jürisson ("Juku Jüripoeg") Tartust on saatnud Vändra viise;

Peeter Kurg, aktiivne koorilaulja ja seltsitegelane Tartust, on viise ja laulusõnu kirja pannud mitmelt poolt, suurem osa pärineb tema kodukihelkonnast Rõngust;

Toomas Merrits, Võhma kooli õpetaja Saaremaalt, on kirja pannud kolm Mustjala kihelkonna rahvakoraali;

Peeter Ruubel-Kõrnitse, vallakirjutaja Hallistest, on üles kirjutanud lõppriimiliste laulude viise.

Karl (Carl) Pillessonilt, Avinurme-Piilsi kooliõpetajalt, on EÜSi kogusse laekunud läbi aegade rohkesti viise mitmelt poolt Eestist. Digiteerituna on lisaks 1905. a. korjandusele kättesaadav Pillessoni viiside kogu, mille 1911. a. andis EÜSi kogusse üle helilooja ja muusikategelane Aleksander Läte (EÜSi VII seerias). Tuleb arvestada, et Karl Pillesson ei ole järginud nõuet kuuldud rahvaviisid ilma omapoolsete muutuste ja lisandusteta üles kirjutada – koguja on pidevalt kasutanud vabadust viise ise (ümber) kujundada.

Stipendiaadid

August Liivi, Peterburi konservatooriumi viiuliõpilase (hiljem orkestrant Peterburis ja Eestis), ja Johannes Raja, Peterburi Annakooli õpetaja (hiljem kooliõpetaja ja -juhataja Venemaal, Petseris ja Haapsalus) kirja pandud viisid ja laulusõnad pärinevad 1905. a. suvistelt välitöödelt noormeeste kodukihelkonda Kodaverre.

Peeter Penna, Peterburi konservatooriumi üliõpilane, hilisem Narva muusikategelane, ja TÜ õigusteaduse üliõpilane Karl Luud panid viise ja sõnu kirja Kuusalu kihelkonna rahva poolt Jamburi (hiljem Kingissepa) maakonda Simititsa mõisa rajatud asundusest ja Virumaalt.

Peeter Süda, Saaremaalt pärit Peterburi konservatooriumi üliõpilane, hilisem tuntud helilooja ja organist, kogus 1905. a. rahvaviise Hiiumaal. Esimeseks sõnade üleskirjutajaks oli Kõpu algkooli juhataja Gustav Lauri, seejärel Lauka vallakooli juhataja Woldemar Quarnström.

August Topmann, Peterburi konservatooriumi üliõpilane, hiljem tuntud muusik, ja Johannes Adolph Rahamägi, ajakirjanik ja tõlkija, karskus- ja esperantoliikumise tegelane, kogusid 1905. a. rahvaviise ja laulusõnu Ambla, Järva-Madise, Keila ja Kose kihelkonnast.



EÜSi kogu viiendast seeriast (EÜS V) saab kasutada kahte 1908. aasta välitöökorjandust.

August Kiiss, Peterburi Raphophi muusikakursuslane, hiljem muusikaharidustegelane ja kooliuuenduslane, ning Edgar Eisenschmidt, ajalooüliõpilane, hiljem Treffneri gümnaasiumi õpetaja, vanavarakogumise organisaator ja Eesti Rahva Muuseumi asjaajaja, kogusid rahvaviise Otepää kihelkonnas, puutudes ka Kambja ja Kanepi kihelkonda.

Artur Martin, Peterburi konservatooriumi õpilane, ja TÜ arstiteaduse üliõpilane Peeter Tatz (hilj Avarsoo) panid 1908. a. rahvamuusikamaterjale kirja kogumismatkal Helme, Karksi ja Saarde kihelkonda.



EÜSi kogu seitsmendast seeriast (EÜS VII) on veebis seltsi kogusse annetatud materjalid, kogutud eri aegadel.

Johannes Sõster, Kadrina kihelkonnast Palmse valla Tammispea külast pärit kooliõpetaja ja muuseumitöötaja, kogumise ajal koolijuhataja Koerus, on EÜSi kogusse saatnud 1910. a. viisinoodistused ja varasemaid tekste, enamus pärit tema emalt Madli Sõsterilt, rohkesti laule on kirja pandud ka Hanila kihelkonna naiselt Ann Rüütlilt.

Aleksander (Sprenk-)Läte, tuntud helilooja ja muusikategelane, on 1911. a. oma isiklikust kogust EÜSile üle andnud Karl (Carl) Pillessoni viisikirjapanekuid (vt EÜS II); Pilistverest pärit Jaan Söödori 8 noodistust – viisid on kogutud Pilistverest, Paistust ja üks Virumaalt; Johannes Sõsteri varasemaid viisikirjapanekuid peamiselt Kadrina kihelkonnast.

Gustav Vilberg (hiljem Vilbaste), tuntud botaanik, looduskaitsja, koduloo- ja keeleuurija, alustas oma kaastööd Oskar Kaldale ja EÜSi aktsioonile Kehra kooliõpetajana 1910. aastal. Tema kahes saadetises on viise ja tantsukirjeldusi. Need on üles kirjutatud tema Kuusalu Kaberneemest pärit isalt, Harju-Jaani kihelkonnast pärit emalt ja suvel külastatud Kolga ranna inimestelt.



EÜSi kogu kümnes seeria (EÜS X) on veebis esindatud väga tuntud pärimusekogujate 1913. a. suviste välitööde materjaliga.

Armas Otto Väisänen, kogumise ajal Helsingi ülikooli tudeng, hilisem tuntud Soome rahvamuusikakoguja ja -uurija, käis 1913. a. Eestis kogumas juba teist aastat. Nagu eelmiselgi aastal, oli tal kaasas fonograaf, millega sai heli vaharullidele salvestada. Suurt osa tema poolt kirja pandud viise saab kuulata ERA vaharullisalvestustelt (ERA, Fon. seerias).

Anna Raudkats, hilisem tuntud tantsupedagoog ja -looja, kogumise ajal Helsingi ülikooli võimlemisinstituudi üliõpilane, kogus 1913. a. koos Väisäneniga tantse Eesti põhjarannikul, peamiselt Kuusalu rannas, ja Setomaal. Tegemist on esimese professionaalse tantsukirjapanekute koguga, kogutud tantsuaines on saanud üldtuntuks tänu Raudkatsi töötlustele.

Karl Viljak, Tartu R. Griwingi organistide kooli õpilane ja Treffneri gümnaasiumi matemaatika- ning lauluõpetaja, kogus koos Helsingi ülikooli üliõpilase, hiljem tuntud keeleteadlase Julius Margiga viise ja laulusõnu Haljala kihelkonnast.