MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimestevahelised suhted
Suhtumised ja hoiakud
alatu, häbematu musta südametunnistusega
annab seaga suud
sõnakuulmatult kasunu, ilma auta eläb
vaja köüta halg hanna otsa
võtab mehe hobuse seljast maha
pess piitsaga tõist taivade, eis tükküs põrgude
süü leiva ära ja tule iks külge
ep saa mojale kut põrgu taa kopli
maa peale ei mahu, taevasse ei taheta ja põrgusse ei pääse
viisrajakas
viimane koer
nagu uss
nagu varblane
oh sa raibe
oh sa tõbras
oo rauk viisijäsä
oh sa kuri karu
oma rahvas, võõras hais
tuu, mis tõsel sälän ei saisa inämp
sina sii, sina tõine, sina ühkä-ähkä, sina kirsa-körsä
must kui muld
seanahk silmil
õss lauta, pulk ette
mis sa sigu räägid
kass südame ära söönud
surnu pöörab hauas ringi
ämm ahju ja haokubu ette
Siga! - Siga sittus, lammas lakkus!
Siga! - Oled sina, ma lõpetasin lause.
Siga! - Oled sina, ma lõpetasin lause.
küll nii hermpsa inimese surm vöib hermus olla
sinu oleks pidanud kohe ema tagant maha lööma
sigu on küll ilmas, aga ikka liha kallis
kubjas, kilter, aidamees - need on põrgus kõige ees
Siga! - Kust sina siga tead, et mina siga olen.
Hull! - Hullu käest ma kuulen, et ma hull olen.
Sina oled üks va sant inimene! - Millas ma olen sinu käest kerjamas käind?
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Õel nagu uss aia all.
Nagu uss aia alt.
Teist inimest sõimati, et see on nagu harjaga uss, kui tige oli.
Nagu uss oma libeda keelega.
Vihane nagu uss.
Sellel on teravad sõnad nagu ussil.
Hoia selle inimese eest nagu ussi eest.
Tükis nagu uss kallale.
Nõelub nagu uss.
Na om õkva ku hussi. Ta om suu man makuss õkva ku mesi, sällä takan lõikass lõõri katski.
Riistakajoje uisk, misa ike närit.
Ussi kombel läbi ajama.
levikuala:Har, Saru Hää Hää, Häädemeeste Iis, Lõpe Krk, Ainja Saa VNg Vän, Vana-Vändra Võn, Ahja
|