ALUSTUSEKS
•
MATERJAL
•
FRASEOLOGISMID
•
LÜHENDID
•
JUHEND
•
LAADI ALLA
•
SQL päring
Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES
Mõistepuu
KATEGOORIAD
INIMENE
Inimene kui tervik
Aistingud
vaatama
altkulmu vaatama
ringiratast vaatama
silmadega sööma
silmi pööritama
silmi teritama
silmi välgutama
suutäisi lugema
pilku püüdma
silma viskama
tõtt vahtima
tõstab silmad
ühe silmaga vaatama
tuleb suie-silmege selga
teeb suured silmad
vahib kui niilupas
põrnitseb kui härg
vahib kui hunt
vahib kui laanehakk
vahib kui näkk
vahib kui põrnikas
vahib nagu kull
vahib nagu tulejaak
vahib nagu nõela
vahtis nagu memmemolu
lööb silmad selgeks
puurib silmadega läbi
ei pilguta silmagi
vahis nigu issanda e
suhu ja silmi vahtima
vahib nagu hani odrakuhilasse
vahib nagu lammas leiba
vahis kui susi Restu koplihe
vahib altkulmu nagu tige hobune
vahib tagasi nagu Päri koer
käib läbi nagu mõdu mustlasepoisist
passib nagu siga sooja leiba
vahib nagu kukk kurja vaimu
vaatab kui sokk läbi sarapuupõõsa
vahib nagu kass kuninga otsa
ei saa silma pealt ära
vahib nii, et tahaks harvaks vahetada
vahib otsa nagu oleks rubla võlgu
vahib kui härg kirju ussi peale
vahib ühe silmaga kui kuninga kütt
vahid kui lehm pohemi takkast, kuna vihm tuleb
kui kirges
kui nirk
kui sant
nagu ahv
nagu tuulelipp
nagu lumm susi
silmad kui jänesehuugil
silmad nagu nööbid
silmad nagu öökullil
silmadega küljes kinni
kael pikal
suud-silmad pärani
kui kits kapsaaias
silmad sirgus sinnapoole
silmad punnis peas
nii et silmad punnis peas
vaata silmadega
silm jääb peale
silm käib üle
silmad vilavad peas
vaata või söömata
aja silmad lahti
võta silm näppu
kui lehm ootab lõunat
silmad põlevad kui hundil
nii et silmad tulevad peast välja
mis sa vahid kui Koosi päss
justkui kass vahib sõela ääre alt välja
fraseologism:
näited:
levikuala:
vanasõnaseosed:
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakond
ISBN 978-9949-446-81-0