MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimene kui tervik
Sugu
mees püksikandja
omal varesmunn püksis
mees ehk metsaveetavast
miis kui keitse sõõrandus
õli sant vai vigane, kui aga õli isane
ta on siis hea mees küll, kui magab
on mees küll, kui teisi mehi kodus pole
täitsavunts
hallsaks
harkjalg
ilueedi
kirvesilm
kottkodanik
litsirinnus
pupujuku
püksipersetagune
reiterisu
sõnnikohitaja
täitsamees
ühekäepoiss
mage vend
vana jäär
nagu memm
sa tatt
jumala väimees
peeruvalla mees
mees mihklipäevani
tehtud mees
miis kui lahaspuul
miis kui Mikkul
nagu mehe mõistatus
mees nagu muistegi
nagu pool meest
tühjad püksid jalas
kui kikas lilleaias
nagu kukk kanade seas
kui klimp hapu leeme sees
saba eespool nagu Saksamaa koeral
ole mees
meest pole pükstes
etskae, veel kaks kraed
tilli otsast tükk ära
olgu või õlesidemega pealt kinni
olgu ta õlekubu või aganakott
olgu puujalaga ehk poole reiega
kole mees, aga konna ei söö
mees on ja meelt ei ole
härrad ja prouad läksid valge laevaga Saksamaale
kosja sõitis õlekubu, kõrge krae ja kasukas
silk pole kala, ega sina pole mees
enne õlid hiad poisid, nüüd on siad poisid
ole ikka mees, ära ole pool naela vorsti
siis olid puulaevad ja raudmehed, nüüd raudlaevad ja puumehed
kõik mehed peksa ühtekokku, siis saab üks õige mees
pane tokk püsti, kübar otsa, mõni mõtleb mehe olema
ma pole sant ega saunamees, ma olen pika tuura mees
oli alles mees, surnuks ei söö ja metsa ei jookse
sa olt üts meeste seest, mõni mies om kinda pässä seest
olgu ta mees või mette, kui tal aga püksid jalgas oo
olgu ema kits või isa sikk, kui ta enne mees on
mia annaks siaksõ poesilõ oma kusõtjõlka läbi kolmõkortsõ kotitoemo kua nuusuta mte
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Mees ehk metsaveetavast, tema ei saa kellegi asjaga toime.
Oh maksa mehe ja metsaviidavast! - kui mõni noorem mees mõne tööga korda ei saa.
levikuala:
|