Rahvapärased taimenimetused

Sirel

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 22, 182 (27) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varased kasepungad, viina sees hoida kaks nädalat ja sireliõied - röuma vastu sisse võtta.

RKM II 159, 167 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Kondivalu.
Sireliõied ära kuivatada ja viina sisse panna. Seista lasta umbes 48 tundi. Tarvitada tuleb 3 korda päevas 1 teelusikatäis korraga.
Haigeid kohti võib ka määrida.

RKM II 160, 27 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Närvihaigus tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest. Sirelilehe tee ja raudrohu tee paneb magama, rahustab närvihaiget. Pohlalehe ja õunapuulehe teed seltsis juua.

RKM II 171, 191 < Viru-Jaagupi khk., Järve as. (1963)
Reuma arstimiseks apteegi rohtudest jooksvaeli, poomeli, puupiiritust ja selle leotist. Viina sees leietatud sireliõite, kanavarba, sassaparilla, sookaelte, ülaste ja sõnajala lautisi.

RKM II 194, 86 (3) < Järva-Madise khk., Albu as., Kabeli koht (1965)
Oli üks naine, kes keetis sireliõisi abordi jaoks

RKM II 207, 369/70 (29) < Võnnu khk., Rasina (1959)
Mädanev haav palavikuga.
Haavale asetati peale teeleht või valge sireli leht, mähiti kinni.

RKM II 229, 654 (5b) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
[Verejooks ninast.] Sirelileht pandi ninasse.

RKM II 257, 409a < Palamuse khk. (1968)
Liigliha. Sirelilehti pandi peale ja magedat võid.

RKM II 280, 361/4 < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Üks lugupeetuim eideke oli Anu nimeline, keda kutsuti “Rohujumalaks”. Tema tundis ja korjas kõiksuguseid maarohte, nii inimeste kui ka loomade raviks. Kais tema alati kott seljas, rohtusid täis, kõik hoolsalt paberi või lapi sisse keeratud. Mina sain tema abi tunda, kui käisin teist (II) talve külakoolis, Painkülas, kui läks lahti rõuge haigus ja palju lapsi jäi rõugesse, nende hulgas ka mina. Olin koolist koju saadetud ja päris õnnetu selle üle sest oli teada, et rõuged rikuvad ka näo ära.
Minu teisel haiguspäeval tuli õnneks “rohujumal” tallu ja kui kuulis, et olen haige, tuli vaatama ja ütles, et oh vaenelaps! Ei ole viga! Mina ravin sind terveks, sest kes sinust ikka hoolib. Rahustuseks lausus veel, et sinul on vist tuulerõuged ja need ei jäta arme. Käskis tõusta reede hommikul vara enne päeva ja minna metsa, et keegi ei näe. Korja 12 puu okstest viht, tule koju, küta ise saun, pane see viht keeva vette likku vanni ja vihtle kõvaste ning pese selle veega. Teist vett ära tarvita ja istu saunas niikaua, kui kuivad ära. Rätikuga ära end kuivata. Oli märtsikuu lõpuots ja alles lumelaigud igal pool. Korjasin siis tema õpetuse järgi: 1) mänd, 2) kuusk, 3) kadakas, 4) kask, 5) lepp, 6) haab, 7) paju, 8) pihlakas, 9) toomingas, 10) vaher, 11) saar, 12) sirel - okstest viha ja likku. Oli kibe ja valus küll, sest nad olid ju lehteta. Aga vihtlesin kõvaste ja ime oli see, et 3 päeva pääle selle olin terve, et ei ühtegi kubla kusagil, ja läksin kooli. Sääl koolmeister kutsus oma tuppa ja vaatas järgi, ning imestas. Jutustasin talle kes mind ravis ja tema ütles siis, et “seda inimest mäleta elu aeg!”. Teised lapsed ja isegi naabritalus, olid mitu nädalat haiged ja paljudele jäivad armid nägudele. Miks ta neid ei ravinud, seda ma ei tea, aga kuulda oli, et ta ei ola nende haiguste aeg, sinna kusagile mitte oma jalgagi tõstnud. Jäin aga tema hoolealuseks ja ei saanud ma tema häid avitusi millegagi tasuda.

RKM II 303, 273 < Tartu l. < Võrumaa (1973)
Köharohi.
Ka sirelililled on köharohi. Ära kuivatatud õied, ükskõik, kas valge või lilla sirel. Mekk on niisama hea, kui suvisel ajal lõhn.

RKM II 314, 95 (17) < Lüganuse khk., Püssi al. < Mustjala khk., Järise k. (s. Kalju), s. 1904 (1975)
Meil [Saaremaal] ühel mehel lõi jala sääre sisse auk, käis arstide juures, tõi rohtusi, ei paranend. Üks vanaeit õpetand: pane sirelileht peale. Mees arstis sirelilehega jala terveks.

RKM II 451, 454 (55) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Valge sireli õisi panna viina sisse - hea määrimisrohi, kui ihu sügeleb.

RKM II 415, 27 < Simuna khk. (1989)
Sireliõied kuivatatult, 2 supilusikatäit 400 g viina peale, lasta pimedas 3 päeva seista, vahetevahel loksutada. Sellega määrida valutavaid kohti, näiteks käsi või jalgu.

RKM II 415, 105 (14) < Iisaku khk., Ohakvere k. (1988)
Jalavalu vasta panna valge sireli õied viina sisse, lasta seista nädal või paar ja määrida jalgu.

RKM II 430, 154 (42) < Kursi khk., Puurmani al. < Kursi khk., Kirikuvalla k. (1989)
Tilliõied ja sireliõied on vererõhule head, kõrge vererõhuga.

RKM II 430, 501 (70) < Lääne-Nigula khk., Võntküla k., Sõõru t. (1989)
Sirelileht, teeleht või paiseleht - midagi nendest pandi peale, see võttis mäda välja.

RKM II 466, 12 (22) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Ja sireliõitsmete peale kallatud piiretust olen ka määrinud, kui on kondivalu või selg haige.

KKI 24, 482 (1) < Iisaku khk., Sootaga k. (1958)
Kuivatada sireliõisi. Sellest tied kieta. Võtab köha ära ja tieb kurgu terveks.

Vilbaste, TN 3, 75 (3) < Laiuse khk., Laiuse v. Iravere k., Kooli t. (1932)
[Arstimiseks tarvitatakse:]
Sireliõisi.

Vilbaste, TN 3, 659 (11) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Paistetuse vastu - kaalika- ja sirelilehed ning karukollad.

Vilbaste, TN 11, 86 (12 a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Sireliõie tee on kua hea köharohi.

Vilbaste, TN 11, 86 (12 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Sireliõie kompressidega parandati nahahaigusi.

Vilbaste, TN 11, 435 (13) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Sirel - sireliõied on tiisikuse vasta.

Vilbaste, TN 7, 429 (55) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Sirel - jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 429 (55) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Sirel - jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 431 (17) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Sirel - jooksvahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 267 (11a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Sirel. Sireliõisi korjati ja pandi viina sisse ja kui kondid valutasid, siis võeti sisse üks supilusikatäis ja määriti pealt ka. Ise olen seda rohtu teind.

Vilbaste, TN 10, 267 (11b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Sirel. Sirelilehe teed joodi närvihaiguse vasta, paneb magama ja rahustab närvihaiget.

RKM I 18, 97/8c < Iisaku khk., Iisaku al. (1984)
[tiisikus] Ka pruukisivad vaarikavarre, raudrohu, paiselehe ja sireliõie teed. Raudrohu teed tegivad siis, kui juba verd sülitasivad. Oli siis miski köha, kas kinnine vai lahtine, külmetuse köha, rögisemise köha, hingematmise köha vai hobuseköha, ikka need teed ja terpentiiniga rinda ja kõri määrida ja siis pliiti paistel soendasivad. Enne, kui apteekri ei old, sai terpentiini ja niisikesi rohtusid õpetaja Intlemani proua käest. Ikka raha eest, kudas siis muidu.

RKM I 19, 163 (332) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. (1984)
Jooksva vastu on hea, kui noori sireliõisi leotada viinas ja määrida, ikkagi värskeid õisi tuleb võtta.

RKM I 23, 203 (20) < Tartu l. (1990)
Sireliõied viinaga on radikuliidi vastu.

Vilbaste, TN 7, 1222 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Sireliõie tee jooksvahaiguse vastu.

ERA II 6, 324 (23) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. (1928) Kontrollis Mare Kalda
"Õnne" - otsitakse sireli, nurmenukkude ja toominga õitest. (õis, millel on õislehti üle normaalarvu, nimet "õnneks." - 'õnne' peab ära sööma, siis läheb soov täide, mida ihaldatakse.

Vilbaste, TN 3, 617 < Tartu l. (1932)
Kevadel, kui sirelid õitsevad, siis otsitakse sireliõisi, millel on 5 ja enam kroonlehte, see siis on õnn ja süüakse ära.

RKM II 160, 13 (6) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Jalad valutavad. Sireliõied viina sisse panna ja selle viinaga määrida jalgu, kui jalad valutavad. Võib olla samagonn, denaturaat või päris viin. Ise olen seda rohtu teinud.

ERA II 156, 515 (52) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. (1937)
Kui sirelid õitsevad, siis kes leiab kuue haruga õie, see on õnnelik.

RKM II 343, 182 (d) < Pärnu-Jaagupi khk., Langerma (Langermaa) k. (1979)
Kui leiad viie või enam kroonlehega sireli õie ja sööd selle ära, siis ootab sind lähemal ajal õnn. Kui aga leiad kolme kroonlehega, sireli õie, siis ootab sind lähemal ajal õnnetus.