Haiguste märksõnad
Lööbed
Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:
- kalinapuu
- kask
- maavits
- mänd
- nõges
- piimalill
- takjas
- tamm
- tubakas
- taimenimetus tuvastamata
- rägarohi
- rägavirn
- moavits
- tulihein
- vereurmarohi
- lagujarohi
- mailaserohi
- salakoirohi
Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:
RKM II 260, 482/91 (2205b) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
[Tammepuu: v. k. Дуб. L. K. Quercus.]
Kui oled oma jalad ehk käed karuputkega ära kõrvetanud, nii et vesivillid ihu peale ilmuvad, keeda tammekoore vett ja leota sellega oma haigeid liikmeid, mõne päeva pärast on nad täitsa terved. /---/
RKM II 369, 375/6 (10) < Maarja-Magdaleena khk., Kassema k., Sillaotsa t. (s. Limberg), s. 1895 (1983)
Mul oli lapsel nagu vöö ümber keha. Nigu verised paised olid, aga nigu midagi muud oleks ikka olnud. Siis ma kutsusin ja ta tuli ise siia: „Mis viga on?“ Näitasin talle last. „Võta neid juurikaid, pese ja riivi ära (tuliheina juured olid) ja hapenda hapukoorega neid ja siis pane neid pääle. Ja sellest jäid nad ära. Ükski muu asi ei aidanud. Suure räbala pääle sai see pudru pandud ja ümber keha ja sai laps tervest.
RKM II 383, 424 (24) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Lööbed, käsnad, maalised, koeranaelad, konnasilmad.
Taimed on verehurmarohud, neid pigistatakse konnasilmade peale, koeranaeladele pannakse võileivapuru ja seotakse kinni.
/---/ Kui oli soola-leiva puruga ihu hõõrutud, siis pidi kas maavitsa veega üle pesema või 9 söe veega. 9 elavat sütt visati vette. Maavitsad kasvavad jõe- või kraavikaldal, roosad õied küljes, sügisel mustad marjad küljes.
RKM II 384, 158 (5) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Nahahaigus, lööbed.
Oli kätel või nahal mõni väiksem laik, määriti männipuust aetud tõrvaga. Oli aga keha peal, köeti sauna, viheldi ja tehti kanget tammekoore vanni ja kohe määriti männipuust aetud tõrvaga.
RKM II 385, 492/3 (3) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Lööbed.
Lööve võib tingitud olla nahahaigustest, kuid ka muudest haigustest. Raviti viina ja lahja äädikaga - koorikulist pesti tõrvaseebiga - määriti tõrvasalviga. Sammaspoolele pandi peale tubakatuhka, suvel aga hariliku piimalille mahla, mis ka aitas.
RKM I 35, 224 (2) < Viljandi khk., Võistre k. < Kärla khk., Kärla al. (1994)
Maa peal on palju rohtu, tead. Kuudekülas (Viljandi kihelkond) oli üks sugulane. Näo peal oli lööve. Võttis toore kasevitsa, lõi pehmeks, murdis pooleks, võttis sellega aknahigi, määris kirvetera peale. Kirve peal põletas higi, määris näo peale. Kõik kadus ära.
Vilbaste, TN 7, 1210 (27) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kalinamarjapuu õie teed tarvitatakse mitmesuguste väljalöömiste vastu, sissevõtmiseks ja haige koha pesemiseks.
Vilbaste, TN 7, 1210 (32) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Takjajuure keedist tarvitakse pea pesemiseks, et hävitada kõõma ja mitmesuguseid väljalöömisi.
H II 7, 841 (11) < Jõhvi khk. (1890)
Välla löömiste vasta, mis inimese ihu katki tieb, arstida moavitsadega. Neid keita ja selle viega haigeid kohti pesta.
EFA II 5, 336 (6-7) < Püha khk., Saue-Putla k. (1995)
Maidlaserohi, salakoirohi, lagujarohi, need kolm keedetakse segamini. Kui on midagi viga, kärnad löövad ja. Laguja kasvab pikk vars, roheline tutt otsas, see on köik ta olemine. Kartuli sees oli hullusti vöi soode sees. Pikk sile vars, väiksed lehed, need pudisevad ära.
H II 6, 257 (III) < Reigi khk. (1890)
Kui inimese keha täis punaseid plekkisid, on "liiva häda", siis tuleb neid haiguse kohte "räga rohi" ehk "räga virnaga" hõeruda.
Vilbaste, TN 7, 1234 (II, IIIb) < Lääne-Nigula khk., Niibi-Nõmmküla (1934)
Veidi omapärasem on aga niinimetatud “soosügelise” ravimine. Nüüd esmalt mõni sõna haiguse suhtes. Siinne rahvas kutsub teda eelmainitud nimega, sest see haigus on sageli omandatav niinimetatud “seisnud sooveest”, ka mitmesuguseist muist seistunud maaveest. Haiguse käik on järgmine: vees old kehaosad omavad punase, kergelt paistetunud ilme. Siinne rahvas ütleb siis, “ta on ponnutanud”. Selle järelmäng on sügelemine ja naha lõhkemine, millede lõhkenud õendsuseist imbutseb kerge niiskus. Haigus olevad üks halvemaid selles suhtes, et ta algus kerge on, ent kui kauaks jääb, nii kõnelevad vanad inimesed, kutsuvat ta esile parandamata nahahaiguse. Ent muistne läänlane on ravinud seda õige lihtsalt. Selleks toiminguks koostati jällegi oivaline nõgesekimbukene ning toodi pang külma vett kaevust. Kimbukene nõgeseid kasteti sellesse ja hõeruti haigestunu üle, mille järeldusel sai see hõeguvpunaseks ning lõputulemus olla old tervis.