KÜLAD     MINEVIK     MÄLU     LAULUD     JUTUD           GALERII     TEATED     EESTLASED MUJAL  
  MÄLU
     Rahvaluule kogumine
     Ülevaateid ja uurimusi
Kultuuripärandi kogumine ja kogud, teaduslik uurimistöö

 

Üldist

 

Huvi mujal elavate eestlaste vastu on püsinud läbi aegade, olgugi et sidemed ja suhted emamaa ja uue asukohamaa vahel on aegade vältel muutunud. Lähtudes keele ja rahvatraditsiooni talletamisest ja uurimisest saame rääkida keelealasest, etnograafilisest (etnoloogilisest) ja folkloristlikust (rahvaluule, pärimuse) kogumis- ja uurimistegevusest. Sellealase kogumisöö tulemusi talletatakse, enamasti on nad  kättesaadavad ka laiemale huviliste ringile (Eesti Rahva Muuseumist, Eesti Rahvaluule Arhiivist, Eesti Keele Instituudist jm). Sotsiaal-, ühiskonna- ja loodusteaduste valdkonda jäävad mitmed erinevad diasporaauuringud, ka nende käigus on korjunud materjalikogusid. Rohkelt eri teadusharude esindajate töö tulemusi on välja antud raamatute ja artiklitena.

 

 

 

 

Estonia_Kyla_raamatVäliseestlaste vastu on huvi tundnud nii ajakirjanikud kui lihtsalt asjahuvilised, kes omagi tööks on kogunud andmeid, kirjutanud ülevaateid ning välja andnud raamatuid. Tähtsaks allikaks on ka kohapeal elanud ning töötanud inimeste memuaarid, reisikirjad jm. Sageli on tegemist isiklike muljetega ning kirjatükid pakuvad elamusrikast lugemisvara ning annavad palju teavet kaasmaalaste käekäigust võõrsil. Väärtuslikku infot lisavad kohalike kodu-uurimishuviliste koostatud küla- ja suguvõsa ajalood, enda või oma perekonnaliikmete elulood, vastused erinevate arhiivide ankeetidele. Ka neid talletatakse tihti arhiivides ja muuseumides (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuurilooline Arhiiv).

 

 

Luiga_Vägivalla

Mitmed materjalid on hoiul ka uue asukohamaa muuseumides ja arhiivides, Siberi puhul rajoonikeskuste ajaloo-koduloomuuseumides. Siberi eesti külades asuvad külamuuseumid Kasekülas (Tomski obl), Liivi külas (Primorje krai) jm. „Tühjale” maale asumine on ainest andnud ka ilukirjanduslike teoste loojatele. Märkigem Georg Eduard Luiga jutustuste kogumikku „Vägivallamaal” (1912), Veera Saare romaani „Kraakuvi mägi” (1987) või Kalju Saaberi romaani „Punaselageda saaga” (1991).