Vanast olle üts miis piitrepäävä üüsel katõ hobõst …

„Eesti rahvakalender“

Vanast olle üts miis piitrepäävä üüsel katõ hobõst …

Vanast olle üts miis piitrepäävä üüsel katõ hobõst ravitsõmah (vai öüdsih). Kaes, ku naane käü kõõ karäteid piteh, nüssig käeh, nüss kadajid. A miis läts tuul naasel takah päidsetega ja tek niisama kui naane tek, ja ütel: „Mis sullõ, tuu mullõ ka.“ Ni tuust midägi, läts miis kodo, pand hobõsõ paika, päidse pand varo ala nagla otsa, läts tarrõ, hiidäs magama. Hummogu läts esä varo ala, kaes: päidse kõik päälisega kuuh, tsilgusõ. [---]

Piimanõidus.
Kuulub kevadiste ja kevadsuviste tähtpäevade juurde, siin jaanipäeva paralleel.
* öüdsih – õitsis; kõõ – alati; nüssig – lüpsik; varo ala – varju alla; hiidäs – heitis; päälisega – koorega

Setu

A. Põhi

1932

S 48923/4 (11) < Setumaa – A. Põhi (1932)

Peetripäev

KARJANDUS

23

4318