Vanarahvas tunneb ka eestulevat aastat jõuluöösise tuiskamiste ja tormamiste läbi. Enamiste peab palju saksu see aasta surema, kui jõulu tuiskab; juhtub seda järgmisel ööl, siis rikub kevade noored kasud ja marjad. Tormab kolmandama öösi, siis saab see aasta palju lapsi ja naisi surema. Tormab neljandama ja viiendama öösi, siis saavad õpetud ja targad mehed surema. Tormab kuuendamal ja seitsmemal ööl, siis möllab surm üle maailma ja palju kuningaid pidavad sõdasid. Tormab kaheksamas ja üheksamas öö, siis saab sügav talve tulema ja palju metsa otsa saama. Tormab kümnes ja üheteistkümnes öö, siis saavad vanad inimesed ja loomad surema. Tormab kaheteistkümnes öö, siis saavad enamiste see aasta kuningad ja keisrid sõjas surema.
Kommentaar
Tuisk kuulutab surma ja hävingut. Aluseks on kujutelm 12 jõuluaegse päeva tähenduslikkusest, ent tuisuilma jälgimine tulevikuendena on seejuures juhuslik.
Kihelkond
Kullamaa
Koguja
J. Veidermann
Kogumisaasta
1880
Täisviide
H II 58, 348/9 (9) < Kullamaa khk – J. Veidermann (1880)
On tuisune jõuluilm, siis saavad lehmad palju piima andma
Tekst
On tuisune jõuluilm, siis saavad lehmad palju piima andma.
Kommentaar
Tuisk. Tuisk on marja- või putukarohkuse endeks enam kevadepoolsetel talvetähtpäevadel. Seost jõuluajaga on propageeritud trükistes, vrd. Tõllasepp, lk. 65 ja 108. Tuisust hea viljasaagi, lehmade hea piimaanni, putukarohkuse endena on väheseid juhuslikke teateid.
Kihelkond
Ambla
Koguja
J. Neublau
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 183, 483 (51) < Ambla khk – J. Neublau (1938)
Kui jõulu aeg tuiskab ja möllab, siis kasvab teisel aastal hirmus hää rükki.
Kommentaar
Tuisk. Tuisk on marja- või putukarohkuse endeks enam kevadepoolsetel talvetähtpäevadel. Seost jõuluajaga on propageeritud trükistes, vrd. Tõllasepp, lk. 65 ja 108.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
J. Täht
Kogumisaasta
1894
Täisviide
H III 20, 512 (23) < Viljandi khk – J. Täht (1894)
Enne jõulut vea veud, peale jõulut tulevad tuisud …
Tekst
Enne jõulut vea veud, peale jõulut tulevad tuisud. – Vähe tuntud vana tarksõna.
Kommentaar
Tuisk. Tuisk on marja- või putukarohkuse endeks enam kevadepoolsetel talvetähtpäevadel. Seost jõuluajaga on propageeritud trükistes, vrd. Tõllasepp, lk. 65 ja 108. Ennejõulust tuisku on seosesse viidud ka toomapäevaga („toomas tuiskab“).
Kihelkond
Rakvere
Koguja
H. Lepiku
Kogumisaasta
1970
Täisviide
RKM II 275, 128 (24) < Rakvere khk – H. Lepiku (1970)
Tuisk. Tuisk on marja- või putukarohkuse endeks enam kevadepoolsetel talvetähtpäevadel. Seost jõuluajaga on propageeritud trükistes, vrd. Tõllasepp, lk. 65 ja 108.
Ku poornah tuiskas üle reejalasõ, sõs kapstmaar´apäävä üle katusõhar´a.
Kommentaar
Tuiskab (varem) üle reejalase – (hiljem) üle katuse. Mõned teated Vastseliina khk, Setumaalt. Poornapäeva pühitsesid veneõigeusulised sel alal lihavõtte paastu esimesel pühapäeval.
Kihelkond
Vastseliina
Koguja
E. Kirss
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 286, 46 (31) < Vastseliina khk – E. Kirss (1940)
Käina mehed arvasid, et kui madisepäeval tuiskab …
Tekst
[---] Käina mehed arvasid, et kui m[adise]p[äeval] tuiskab, siis saab kevadel kalu. Kui pool reejalastki umbe tuiskab, siis saab tublisti kalu. Kuhu randa tuul pääle puhus mere poolt, säält sai kalu ja see kutsuti vastrannaks. Varirannast ei saand kalu.
Kui madissepääval vähä madalast tuiskab, siis on suur ajavillade õnnistus. Aga kui ülevalt sadab, siis tekkib või sigineb suvel pallu kärbseid ja parma ja kõiksugu söödikid.
Kommentaar
Tuisk – palju putukaid. Paarkümmend teadet Põhja-Tartumaalt, Kadrina, Ambla, Harju-Jaani, Rapla, Tõstamaa, Saarde khk.
Kui madisepäev tuisk jalasekoha kinni ajab, saab rohkesti keeduvilja.
Kommentaar
Tuisk – hea viljasaak. Vähesed teated Põhja-Tartumaalt, Põhja-Viljandimaalt. Madisepäeva tuisk ennustab üldiselt head viljasaaki peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
I. Kukk
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H II 55, 750 (26) < Põltsamaa khk – I. Kukk (1895)
Kui madiksepääv teine teeroobas umbes tuisand ja teine lahti on, siis saab teist vilja üksi ja teist ei saa. Kui mõlemad umbes, siis saab mõlemad vilja, kui mõlemad lahti, siis ei saa kumbagi vilja.
Kommentaar
Tuisk – hea viljasaak. Vähesed teated Põhja-Tartumaalt, Põhja-Viljandimaalt. Madisepäeva tuisk ennustab üldiselt head viljasaaki peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis.
Tuiskas madisepääval pool reejalase täit lund, siis pidi eestuleval suvel viljaline aeg tulema.
Kommentaar
Tuisk – hea viljasaak. Vähesed teated Põhja-Tartumaalt, Põhja-Viljandimaalt. Madisepäeva tuisk ennustab üldiselt head viljasaaki peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis.
Kui madisepäeval lund sajab, tuleb hia marja- ja puuvilja-aasta. Kui madisepäeval tuiskab nii, et ree jälged täis on, tuleb hia vilja-aasta. Kui üks jälg täis tuiskab, tuleb keskmine vilja-aasta. Kui aga sugugi ei tuiska – vilets vilja-aasta.
Kommentaar
Tuisk – hea viljasaak. Vähesed teated Põhja-Tartumaalt, Põhja-Viljandimaalt. Madisepäeva tuisk ennustab üldiselt head viljasaaki peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
J. Grauberg
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 42, 155 (1, 2) < Kolga-Jaani khk – J. Grauberg (1931)