Soola pandi omiku laua peale. Loomade kohta, iga loomaseltsi kohta öeldi: kas sigadele, lammastele, veistele, obustele. Kui peotäie laua pealt ära võttis, siis oli õnnetus, kui peotäie alt märg oli. Kui kuiv oli peotäie all, siis põnd äda midagi.
Kommentaar
Soola sulamine näitab tulevikku. Kõige sagedamini pandi sool sulama söögilauale leivatüki või lusika alla. * põnd – polnud
Kihelkond
Karuse
Koguja
V. Eenveer
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 251, 385/6 (44) < Karuse khk – V. Eenveer (1938)
Vana-aasta õhta panti suula laua pääle, üks tükk, kaks tükki ja nõnda igale inimesele. Soolale panti mõni nõu kummuli pääle – hästi kuivaks pühitud, et oleks ühetaoline kuiv, sool olli ka ühetaoline kuiv. Hommuku vaadati, võeti nõud ära. Kellel sool lige olli, see sureb sel aastal ära.
Kommentaar
Soola sulamine näitab tulevikku. Kõige sagedamini pandi sool sulama söögilauale leivatüki või lusika alla.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
A. Mikk
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 177, 446 (233) < Viljandi khk – A. Mikk (1937)
Vana-aestaga õdagu pandku suul üte paprõ pääle vällä (igal teral peab üks märk juures olema, et igaüks oma ära tunneks). Kelle terä hummogu är sulanu, tuu koolõs tuul aastal är.
Kommentaar
Soola sulamine näitab tulevikku. Kõige sagedamini pandi sool sulama söögilauale leivatüki või lusika alla.