Õnnekatsumine. (Joonis N° 1). Võeti harilik kauss, mis täideti veega ääreni. Kaussi pandi ujuma kolm kokkupandud korki, millede keskel põles küünal. Kauss asetati lauale. Kausi ümber ringina laual oli kirjutatud mitmesugused sõnad, nagu: vaesus, rikkus, vara, surm, pulm, kosjad, jne. Isikul, kes soovis õnne katsuda, seoti riidega silmad kinni, siis juhiti ta käsi kaussi, vette, mille ta käsi pani liikuma. Vee liikumise mõjul hakkavad ka veel asuvad korgid liikuma. Lõpuks jäid korgid seisma kausi ääre juures. Vaadati, millise sõna juures nad seisma jäid, see sõna pidi ka õnnenägija tulevast õnne ütlema.
Kommentaar
„Paadid“ veenõus näitavad tulevikku. Ujuma on pandud pähkli- ja munakoori, söetükikesi, õmblusnõelu, korke, paberist volditud laevukesi. Üldtuntud, ent rohkem teateid Lõuna-Eestist (Tartu-, Võrumaalt).
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
F. Thomberg
Kogumisaasta
1930
Täisviide
E 67463/4 (XII) < Pärnu-Jaagupi khk – F. Thomberg (1930)
Vana-aasta õhtul ennustati. Vesi panna silmikaussi …
Tekst
Vana-aasta õhtul ennustati. Vesi panna silmikaussi, vesi keerata üheksa korda ringi. Kaks korki vette lasta, üks ühele, teine teisele poole. Enne mõte valmis mõelda. Kui vesi tasaselt keerleb, mitme keeru peal korgid ühinevad, nii mitme päeva, kuu või aasta pärast täitub mõte.
Kommentaar
„Paadid“ veenõus näitavad tulevikku. Ujuma on pandud pähkli- ja munakoori, söetükikesi, õmblusnõelu, korke, paberist volditud laevukesi. Üldtuntud, ent rohkem teateid Lõuna-Eestist (Tartu-, Võrumaalt).
Kihelkond
Kadrina
Koguja
M. Kaasik
G. Kallasto
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 296, 399/400 (4) < Kadrina khk – M. Kaasik ja G. Kallasto (1973)
Võetakse suurem kauss või nõu, pannakse vett täis, keerutatakse vesi keerlema. Siis võetakse kaks puusütt, ristitakse neile nimed ja pannakse teine teisele poole kausiserva ujuma. Kui söed kokku lähevad, astuvad järgmisel aastal need isikud abiellu. Ühtlasi vaadeldakse ka, kumb süsi teisele järele jõuab, see püüab teist.
Kommentaar
„Paadid“ veenõus näitavad tulevikku. Ujuma on pandud pähkli- ja munakoori, söetükikesi, õmblusnõelu, korke, paberist volditud laevukesi. Üldtuntud, ent rohkem teateid Lõuna-Eestist (Tartu-, Võrumaalt).
Võetakse ka taldrikule vesi ja väike õmblusnõel ...
Tekst
Võetakse ka taldrikule vesi ja väike õmblusnõel hõõrutakse peo vahel, siis pannakse ta veele. Kui jääb vee pääle, siis saab jälle mehele.
Kommentaar
„Paadid“ veenõus näitavad tulevikku. Ujuma on pandud pähkli- ja munakoori, söetükikesi, õmblusnõelu, korke, paberist volditud laevukesi. Üldtuntud, ent rohkem teateid Lõuna-Eestist (Tartu-, Võrumaalt).
Ka asetas kosilase ootaja uueaasta ööl vaagna veega lauale …
Tekst
Ka asetas kosilase ootaja uueaasta ööl vaagna veega lauale ja pani vette ujuma pähklikoori. Ühele koorele kirjutas ta oma ja teisile tuttavate poiste nimed. Siis ajas ta käega vee vaagnas ruttu pöörlema; kui seisatus vesi, vaatas neid hoolikalt, kelle koorega tema koor kõrvuti jäi, sest tollega pidi ta abielluma järgneval aastal.
Kommentaar
„Paadid“ veenõus näitavad tulevikku. Ujuma on pandud pähkli- ja munakoori, söetükikesi, õmblusnõelu, korke, paberist volditud laevukesi. Üldtuntud, ent rohkem teateid Lõuna-Eestist (Tartu-, Võrumaalt).
Uueaasta öösel pannakse vaanas veega lauale ja vaagna äärele kirjutatakse paberist sedelikesed. Neid sedeleid võib hulk olla, näit[eks]: Saad tanu alla, korja veimevakk valmis, Jaan, Juhan ehk ükskõik kes (nagu arvata) tuleb kosja, jne. Need sedelid pannakse vaagna ääre külge (lihtsalt veega) kinni. Nüüd võetakse kork ja pannakse vette ning vesi pannakse käega vaagnas ringi käima ja oodatakse, kuni kork jääb kuhugi sedeli juurde seisma. Mängiti Vihtras umb[es] 10 aastat tagasi.
Kommentaar
„Paadid“ veenõus näitavad tulevikku. Ujuma on pandud pähkli- ja munakoori, söetükikesi, õmblusnõelu, korke, paberist volditud laevukesi. Üldtuntud, ent rohkem teateid Lõuna-Eestist (Tartu-, Võrumaalt).
Kihelkond
Vändra
Koguja
K. A. Rõõmussaar
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 170, 28/9 (19) < Vändra khk – K. A. Rõõmussaar (1937)
[---] Ja üks mood oli – vana-aasta ennustus: kirjutasime nimedega ja tähendustega paberilipakad, ja pesuvann oli. Tikutoosi suurune karp oli küünlaga, selle panime ujuma. Otsis, otsis, ujus, siis jäi seisu. Siis lugesime paberi pealt, mis kellelgi ette tuli. Küll sai nalja sellega, kohe kõmm! jäi seisu.
Kommentaar
Küünlad vee peal. Üle 30 teate; mõnes Tartumaa kirjapanekus on küünla vettekukkumine surmaendeks.
Kihelkond
Kadrina
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1970
Täisviide
RKM II 251, 537/8 (22) < Kadrina khk – M. Hiiemäe (1970)
Siis tehti [vana-aasta õhtul]: toober veega põrandale ja pähklakoored ja küünlad sisse ja mõtlend siis oma kallima peale, et kas hakkab oma poole tulema. Ja üks noormees käskind jälle vahtida hästi sinna keskpaika ja last kivi käest kukkuda sinna vee sisse, siis kõik silmad märjad.
Kommentaar
Küünlad vee peal. Üle 30 teate; mõnes Tartumaa kirjapanekus on küünla vettekukkumine surmaendeks.
Kihelkond
Järva-Madise
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 195, 131 (50) < Järva-Madise khk – M. Proodel (1965)