Aga ma täna tahaksin veidikene mardipulmest. Pulmi valmistatakse ette nagu päriski pulmi. Tehakse õlu, saia, tuuakse viina. Toad kaunistatakse. Ühes pulmas oli rehetuba, seinad nimelt tervenisti valgete linaste kangastega tapitseeritud ja kuuse- ning männiokstega kaunistatud. Lambid on mässit siidpaberisse. Mardipulmaks tarvisminev toit korjatakse varemalt külast. Käiakse hobustega talust tallu: lauldakse, tantsitakse, tõmmatakse lõõtsa. Juba siis on mardiisa ja -ema. Need on rahvariietes, sest neid leidub siinpool veel võrdlemisi palju. Pulma-ajal on sarnased isa ja ema pulmaisaks ja -emaks. Küla mööda käib ka kaasas mardisokk. See ei puudu ka pulmaski. Sokul on pahempidi kasukas seljas, sarved peas ja saba taga. Soku elu on raske, kuna peab olema kumargil, et soku muljet anda. Sabaks on sokul luud pika varre otsas. Sokk võib ka pahandust tekitada, kui ta saba vette kastab ja nii vihtlema hakkab. Ja seda armastab ta sagedasti. Söögitoas on pikad lauad. Söögilauas erilisi kombeid ei ole. Tantsuks mängib pill pea vahetpidamata ning tantsida soovijaid leidub alati. Haripunkti pulmas moodustab laulatus. Mõni sobiv jutukas peremees saab omale au pastor olla. Pastoril on must ametikuub, valge kaelaside ja kõik. Pastor mis pastor. Altari asendab linaga päälistatud laud, mille ette noorpaar ilmub. Peigmees ja pruut on mõlemad mardiülikonnas. Kui tüdrukute hulgast keegi pruudiks hakata ei soovi, siis asendab seda poisslaps tüdrukuriides. Laulatustalitusega püütakse järel aimata kiriklikku laulatust. Kõne mahlakus oleneb muidugi õpetajast, kuid kõnet ehib sageligi õige lopsakas naturalism. Laulatusele järgneb pärjamängimine. Tütarlapsed moodustavad ringi, ning tuttavat „Ilus haljas, ilus haljas pruudipärg“ lauldes annab pruut pärja ühes looriga kellegile üle. Samal kombel „mängitakse“ peigmehe müts. Nüüd mängib pill ainult vana ja värske noorpaarile. Mõlemad paarid, ümbritsetud pulmalistest, tantsivad. Selle noortepaari loo ajal teised tantsust osa ei võta. Ennemalt on vist veel mingeid kombeid olnud, kuid mina rohkem ei näinud. Nüüd saab pruut noorikuks, s. o. saab tanu ja põlle. Algab põllelappimine. Visatakse nooriku põlle võidu raha. See on abinõu rahakogumiseks, et jälle viina tuua ja pulmi edasi pidada. Samaks otstarbeks korraldatakse pulmas ka „Ameerika oksjon“, milline komme küll vist hilisemal ajal pulmakommetesse on võetud. Pulmades, nii mardi- kui ka teistes, on siinpool levinenud kombena veel arstimine ja vihtlemine. Arstimiseks tuleb kohale arst omapärases riietuses. Mäletan üht, kellel peas vana natt, millist tarvitatud vähjapüügi abinõuna ja millel kuivanud konnakondid „lugu lõid“ iga kord, kui arst pead liigutas. Arstil on vorstivorm või midagi sarnast kuulamise abinõuks ja igasuguseid imelikke arstimisvahendeid, mis pulmamajast või selle ümbrusest iganes leida võib. Kohale sõidab arst hobusega, kusjuures arst kui ka saatjaskond suurt lärmi teeb. Arstimist harilikult kardetakse. Jooksmine ja püüdmine toob kisa ja vaheldust pulmadesse. Kes end meeleldi arstida soovivad lasta, on vanad mehed, kellel „pulmad pähe läinud“. Vihtlemine pole arstimisest parem. Siin võetakse hasplid (teate, puust riistapuu, millele lõng peale vändatakse, et teada saada, mitu pasmast seda lõnga siis õieti on). Nende külge seatakse vihad või luuad (soovitav märjad). Vändatakse ringi, inimene seisab ees ja nii saavad vihelda kõik, keda kätte saadakse. Sagedasti on hirm, jooksmine ja püüdmine suuremaks lõbuks kui vihtlemine seda ongi. [---]
Sellest varandusest, mille mardid kogusid, tehakse kena pulm. Sääl süüakse, juuakse, tantsitakse ja mängitakse ringimänge. Pääle selle ka laulatatakse. Peiuks ja pruudiks on kaks pulmalist, kes ka mardid olid. Kirikuõpetajaks on aga keegi naljahammas.
Mardipulm. Kui näituseks esmasbe öösi või millas jooksid, siis pühabe tehti pulmad. Mardiisa kutsus pulmalisi. Õlut tehti ja viinagi toodi. Kui raha üle jäi, jaotasid ära omavahel. Kus head ruumid, seal olid koos. Sealtmaja perenaine tegi sööke. Peeti kaks päeva. Aeti juttu, tansiti, söödi-joodi. Mõni oli pikka maas. Nad isi olid, kutsusid külapoisse ja -tüdrukuid ka. Mõni va loru peremees läks ka hulka, kes viina ja õlut tahtis. Esimese õhta pandi ühele poisile kiutseelik selga, punane vest, rahad kaela ja pikk kõrge „meetre müts“ (kabimüts) pähe. See siis oli noorik. Üks teine oli peimes. Istusid kõrvu, ajasid juttu. Teisi ametmehi polnud, laulatust polnud. (Jutustaja ise on käinud mardipulmas Matsalus ja Lihula Alakülas.)
[---] Käisid mööda peresid ja ajasid kraami kokku. Pärast pidasid 3 päeva mardipulmi. Ma olin kartulivedajaks ükskord. Igas peres anti korvitäis kartuleid. Ei jaksanud ära viia. Teine päev tulin hobusega järele. Igasugust kraami anti. Mardipulma ajal käisid ka tüdrukud õhtul tantsimas. Kolmandal päeval panime hobuse ette ja tõime tüdrukutele poest ponksi. [---] Pulmas üürgas pill kogu aeg.
Sandid ise olivad ikka mõnes talus ehk kus aga sai …
Tekst
[---] Sandid ise olivad ikka mõnes talus ehk kus aga sai, kortelis ja igas seltsis olivad ikke üks isa ja üks ema, pojad ja tütrid, poisid (sulased) ja tütrukid. Ka olivad igal selsil obused, kas palgatud ehk mõne sandi oma, kellega nad ühest majast teise käisivad ja kraami, mis neile anti, korteli viisivad. Igal külal oli enamist oma seltskond. Mardi- ja kadrisandid olivad vahest mõnikord ka kaks ehk kolm nädalid koos ja sõivad ja jõivad seda kraami, mis neile anti, kunni kõik otsas oli, ja jägasivad eneste vahel seda kraami ja müüsivad, mis ise ei tahtnud ning pidasivad pidu, kus ka pallu joodi.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks.
[---] Keegi jutustas: „Ma ei tea, siinpool seda moodi pole vist olnudki. Kui ma Viluveres olin, siis tegime mardilaupäeval 12 puuda linnassid õlleks ja läksime õhtal marti jooksma. Hommikul tulime tagasi, koorem oli mehekõrgune. Seal oli kõiksugu asju: vorste, mauku, herneid, ube, liha, villu, suiriiet, igasuguseid paelu jne. Säärepaelad, villad, riided jne. müüsime ära, tasusime õllekulud, vahest jäi vähe viinarahagi. Siis ajasime küla kokku, harilikult 20–35 inimest, sõime, jõime ja priiskasime seitse päeva. Vahest ei jõudnud 20–35 inimest seitsme päevaga korjatud varandust ära süüa – mõni toit läks halvaks. Siin on inimesed nii juhmid, ei anna mardisantele midagi.“ Käiakse praegugi perest peresse, pannakse toime simmanisid. Mangumine on enam-vähem vanaks moeks jäänd.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks. * puuda – raskusmõõt (1 puud – 16,38 kg); mauku – siin ilmselt valget jahuvorsti või jahukäkke
[---] Sellest on 70 a. tagasi, kui neid mäletan. Kes tahtis mardiks minna, pidi andma vilja, millest tehti õlu ja siis pröökasid nädalapäevad. Külast korjati toidukraami, millest osa müüdi ära ja osteti viina.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks.
Kihelkond
Lihula
Koguja
K. Mölder
P. Kippar
Kogumisaasta
1958
Täisviide
EKRK I 15, 322 (6) < Lihula khk – K. Mölder ja P. Kippar (1958)
Mardipäeval käisid mardid. Korjati raha. Titt oli kaasas ja siis hiljem hakati seda titte ristima. Tehti suured olemised. Söödi ja joodi. [---] Pidu tehti kas järgmisel laupäeval või pühapäeval. [---]
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks. Lapseristimise-motiveering on mardipeo puhul juhuslik improvisatsioon.
Kihelkond
Haljala
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1969
Täisviide
RKM II 262, 402 (15) < Haljala khk – L. Briedis (1969)
Mardipäeva pidamiseks oli juba varakult kuulatud …
Tekst
[---] Mardipäeva pidamiseks oli juba varakult kuulatud üks küla ruumikam elamu. Sinna viis iga päevast osavõtja määratud hulga linnaseid, poisid 3-5 toopi, tüdrukud 2 toopi. Seal pruulisid poisid õlle enne mardipäeva. Veel pidi iga osaleja viima paar halgu puid. Sageli varastati vajalikud puud riigimetsast (mänd) või kellegi külamehe õuest. [---]
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks.
Kihelkond
Kihnu
Koguja
T. Saar
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 300, 138/9 (9) < Kihnu khk – T. Saar (1973)
[---] Kui mõnes talus elas Mardi-nimeline peremees, koguneti sinna. Talus oli söögilaud kaetud ja kes tuli, kutsuti sööma. Enne külalised laulsid veidi ukse taga ja seejärel paluti sisse. Sanditajad võtsid kiiresti jooksuriided pealt ära ja pesid värvitud näod puhtaks. Toitu ja õlut oli laual küllaldaselt. Viina aga polnud. Vahepeal käidi tantsimas. Sellises suures talus tapeti selleks päevaks suur loom, näiteks siga. Tehti sülti, vorsti, praadi, pasteeti, kapsaid, peedisalatit, saia. Magustoiduks õunasupp. Peaaegu hommikuni lõbutseti.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks. Nimepäeva selline tähistamine siiski kuigi üldine pole olnud.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
H. Kull
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 344, 597/8 (62) < Põltsamaa khk – H. Kull (1978)
Sageli peeti mõnes talus mardi- ja kadriõhtul tantsutralli …
Tekst
Sageli peeti mõnes talus mardi- ja kadriõhtul tantsutralli, kus enamus osavõtjaid oli maskideta. Tantsiti, mängiti ringmänge ja sageli ka muid mänge (pandilunastamisega!).
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks.
[---] Kui oli küla ringi käidud, siis sai ühtekokku mindud, siis olid igasugused tantsud: valsid, padispaanid, tustepid, polkad, leilendrid, krakuljakid, vingerkad.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks.
Kihelkond
Viru-Jaagupi
Koguja
T. Tammo
Kogumisaasta
1984
Täisviide
RKM II 370, 544 (6) < Viru-Jaagupi khk – T. Tammo (1984)
Enne märti nätäl aiga korjati raha. Märdiõtak olli pidu. Pidu eestvõtja ostse õlut ja kikke kraami. Kutsuti kokku. Kõik olliva sandirõivin. Olliva küllen kas uibu-ubina, öövlilastu vai olli karupidi kasukas sällän vai sukalangust põll een. Tansseva pooleni ööni, seeni kui kraam otsa sai, mängsevä kikke mänge.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks.
Kihelkond
Sangaste
Koguja
L. Pedajas
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 284, 360/1 (422) < Sangaste khk – L. Pedajas (1940)
[---] Suures peres tehti tantsuõhtu, kus kokku tulid. Olid õlled tehtud ja tantsiti kella 12-ni, siis võeti maskid maha ja kutsuti lauda. Siis sai näha, kes sandid olid. Siis selles peres korjandust ei olnud, juba olid valmistatud kõik piirakud ja pätsid, nagu kunagi pidurahval.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks.
Kihelkond
Maarja-Magdaleena
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1983
Täisviide
RKM II 367, 66/7 (49) < Maarja-Magdaleena khk – M. Hiiemäe (1983)
Pädaste kõrtsis käidud mardipäeva õhtu. Kõik teiste külade mardid tuln ka sinna kokku. Seal oli annete jägamine. Kõrtsis jägati kraam ära, mis oli saadud – makke, ernid, ja mõnelt poolt saadi raha ka. Palju rahvast oln koos. Mõnikord läin madinaks.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks. * makke – jahuvorste
Kihelkond
Muhu
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 191, 158/9 (4) < Muhu khk – R. Viidalepp (1938)