Näärilauba õhtu tehti üks kakk ja see pandi seisma nii kaua kui kevade kari välja läks, siis võeti see kakk ja anti karjatsele kotti ja kotiga kaela. [---] Karjane ei tohtind [---] sellest kakust raasukest võtta, sele tõi tema õhtu kaes, siis võttis peremees sele kaku ja jagas loomele.
Kommentaar
Leib pannakse karjalaskmiseni hoidu. Komme kuulub kogu jõuluaja juurde. * kaes – kaasa
Nääris tehti rukkileiva tainast üks pull valmis. See pandi kerstu vilja sisse ja sealt küllest ei tohtind keegi võtta. Kevade, kui lehmad välla lasti, anti iga lehmale sealt natuke.
Kommentaar
Leib pannakse karjalaskmiseni hoidu. Komme kuulub kogu jõuluaja juurde. * pull – leivakakk
Kihelkond
Türi
Koguja
R. Viidebaum
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 24, 428 (24) < Türi khk – R. Viidebaum (1930)
Uueaasta ööl jäeti söök, aga enamasti ikka leib, lauale …
Tekst
Uueaasta ööl jäeti söök, aga enamasti ikka leib, lauale. Rõngus pani Tilga talu peremees Jänes uueaasta ööks omaküpsetatud leivatagavara kõik lauale, et siis viljarikas aasta saaks (1895. a.).
Kommentaar
Leib öö läbi laual. Leiva jätmine lauale üldtuntud.
Uueaasta õnn. Tehti ümmarguse panni peale kook ja kuldraha sisse, aga nii, et tegija isegi ei tea. Kui kook küpse oli, lõigati kook nii mitmeks tükiks kui palju oli perekonnaliikmeid. Igaüks sõi oma osa ära. Kes oma koogi seest leidis raha, sai omale.
Nääripäeva laupäeva õhtul pandi ühes muude pühatoitudega ka lauale söömise juure nääris (toidud seisnd ju öö läbi rennil) ja näärile pandi kopikune raha alla. Kui hommikul esimene nääripoiss tuli, siis sai see nääri ning selle all oleva kopikase raha omale.
Kommentaar
Metallraha koos leivaga. Üksikuid teateid. * nääris – näärikakk; rennil – laual
Kihelkond
Kihelkonna
Koguja
M. Tooms
Kogumisaasta
1926
Täisviide
E, StK 39, 254/5 (27) < Kihelkonna khk – M. Tooms (1926)
Nääribä es ole paramad ka mitte. Rugist leiba tegid, pandi sarved piha, peele. Neli sarve tehti tainast, rugise leiva tainast tehti valmis nääris isi ja sarved ka. Iga sarve peele pandi rugipee. Kui ahju pandi, kenne önn ära körbes, see sureb ära. Nääris oli sedine ümargune, neli pisist nuppu pandi peele. Nääribä loupa tehti rugist leiba, sis tehti nääris ka. Öhtu, kut tuli vööti, sis see toodi rennile. See oli midu pääva renni peel.
[---] Vana-aasta õhtul tehti näärileib. Iga perekonnaliikme jaoks, sarv peal – nääris, nagu pöial, selle sees rukkiviljapea, pandi taigna sisse. Kellel ära kõrbes, siis oli oodata midagi paha. Teisel kõrbes ära, teisel ei kõrbenud. Ahi pühiti puhtaks. See seisis kaua, seda ei söödud mingil ajal ära. [---]
Kommentaar
Kujundatud leib – nääris, näärikakk. Põhiliselt Saaremaal. * mingil ajal – siin: teataval ajal
Nääriks tehti näärikakk, samuti rukkileivataignast. Selle otsa sisse pisteti sõrmega üks auk. Näärilaupäeva õhtu kakku lauale tuues pandi näärikaku kõrvale üks peotäis soola.
Kommentaar
Kujundatud leib – nääris, näärikakk. Põhiliselt Saaremaal.
Kui näärilaupääval leiba tehakse, siis võtab iga perekonnaliige omale ühe kaku (veikene leib) oma nime peale ja paneb sellele ühe õlekõrre püsti peale. Kui see õlekõrs ahjus ära kõrbeb ehk kiiva läheb, siis sureb see inimene sellel aastal ära ehk on kõige vähemalt raskeste haige; jääb see aga terveks, siis ei ole sel inimesel sellel aastal surma ega haigust karta.
Kommentaar
Saatuse-ended leiva küpsetamisel. Surmaendeks peeti ka leiva lõhenemist küpsetamisel. Levinud põhiliselt Saaremaal.
Uueaasta laupa saab üks saiakakk mitmekeeruline tehtud …
Tekst
Uueaasta laupa saab üks saiakakk mitmekeeruline tehtud, mida näeriks nimetakse. Selle sisse saab siis nii palju õlepäid torgitud, kui peres inimesi on ja iga õlepeale saab nimi pandud. Nüüd saab kakk ahju pandud. Kellenimeline pea nüüd ahjus ära on põlenud, see surra sel aastal ära.
Kommentaar
Saatuse-ended leiva küpsetamisel. Surmaendeks peeti ka leiva lõhenemist küpsetamisel. Levinud põhiliselt Saaremaal.
Käsikivi auk pandi odre täis. Üks väike – näärilaupäe tehti leiba – üks väike kakk pandi aho põranda pääle. See oli usk, et sul siis on ahju leiba panna.
Kommentaar
Ahi ei tohi tühjaks jääda. Väheseid teateid.
Kihelkond
Ridala
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1932
Täisviide
ERA II 55, 70 (40) < Ridala khk – R. Põldmäe (1932)
[---] Jõululauba tehti terve pühade jagu toite valmis. [---] Siis tehti piparkooke. Selle jaoks olid kohe vormid, kõiksugu loomakujud ja südame kuju, inimese kuju. [---]
[Tehti] väikeseid kookisid, nagu kopkased saiad. Neid pandi kahevakane kott täis. Siis pandi liha ahju ja sinna vedela sisse koogid: liha üksi tüütab nagu ära.
Kommentaar
Koogid. Kookide küpsetamise kohta on rohkem teateid Ida-Eestist (Jõhvi, Iisaku, Torma khk).
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
P. Alvre
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 302, 30 (6a) < Põltsamaa khk – P. Alvre (1942)
Naised sõtkusid koogitainast õdra- vai nisujahudest …
Tekst
[---] Naised sõtkusid koogitainast õdra- vai nisujahudest, mis kellegil õli. Kookisid küpsetati palju, nii et kogu pühade aeg õli süüa nii palju kui keegi tahtis. Sõelaga ja külimitu täis viidi sahvri, sealt toodi ja söödi. Kui juba valge hakkas, siis õlid koogid küpsetatud ja hakati saunaminekut seadma. [---]
Kommentaar
Koogid. Kookide küpsetamise kohta on rohkem teateid Ida-Eestist (Jõhvi, Iisaku, Torma khk).
Kihelkond
Torma
Koguja
J. Sildvee
Kogumisaasta
1969
Täisviide
RKM II 268, 555/6 (62) < Torma khk – J. Sildvee (1969)
[---] Riivikooki tehti – kartulist riivitakse, muna ja natuke jahu, pekiribad peale, piima ehk rõõska koort. Püüli ei olnud, siis oli ikka riivikook see põhiline. Saia tegemisel pandi sisule hulka. Teine päev oli ta nii pehme ja hea.
Kommentaar
Riivikook. Kuulus paremaks peetud toitude hulka, küpsetati ka muudel aegadel. Teateid Viljandimaalt.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
T. Tammo
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 358, 296 (44) < Põltsamaa khk – T. Tammo (1981)
Jõulutoidud olid tavaliselt sialiha ja tanguvorstid …
Tekst
Jõulutoidud olid tavaliselt sialiha ja tanguvorstid. Saia nähti vähe. Oli perekondi, kellel oma leib juba jõuluks otsas oli, siis toodi magasiaidast odri, jahvatati ja segati kaerajahudega ühte – niisugust sepikut olla paljud jõulu ajal söönud.
[---] Mõisa poolt oli küpsetatud kakud (nisujahust – sepikud) jõululaupäevaks mõisatööliste lastele. Kes õigel ajal neile järele ei läinud, see värsket kakku ei saanud. [---]
Kommentaar
Sai, sepik.
Kihelkond
Peetri
Koguja
S. Paeoja
Kogumisaasta
1972–1973
Täisviide
RKM 306, 37 (2a) < Peetri khk – S. Paeoja (1972–1973)