[---] Pääle söögi anti veel kaasa ka midagi, näiteks toidukraami, raha jne. Kui aga ei antud, siis haaras üks santidest millegi kättejuhtuva asja ning viidi ühes, jonniks perenaisele, et see midagi ei annud.
Kommentaar
Karistused. Sellised ehalkäijate vempude laadis karistamised on iseloomulikud Lõuna-Eestis.
[---] Kui vahest mõnest talust ei antud, sealt minti siis kirudes minema; aga ei jäetud millaski seda kätte maksmata. Seal pruugiti siis oma võimu, teati vahest ära, kus kuked ja kanad magasivad, neist võeti mõned ära, kelledest siis pärast kõrtsi juures magusat suutäit valmistati. [---]
Kommentaar
Karistused. Sellised ehalkäijate vempude laadis karistamised on iseloomulikud Lõuna-Eestis.
Kihelkond
Halliste
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1896
Täisviide
E 24073/4 (61) < Halliste khk – J. P. Sõggel (1896)
[---] Tehakse vorstid, paksud kapsta lihaga ja antakse ka kadernasantidele süüa. Kus aga halvasti santisid vastu võetud on, siis soovitakse sääl peremehele ja perenaisele kõige kõrratuma olekud; vanast tehtud ka sellega tihti paha, et niisugumatsile kitsile peremehele kaevu linaluid lastud ehk mõnd rege, saani õue pääl kummuli käänetud või sigu lautast välja lastud.
Kommentaar
Karistused. Sellised ehalkäijate vempude laadis karistamised on iseloomulikud Lõuna-Eestis.
[---] Kui laulu peale sanditajaid sisse ei lastud, pandi väljaspoolt uks kinni kas adra, vankri või vedruga. Mõnikord laoti suur puuriit trepile. Peremehel polnud muud teha kui akna kaudu välja pääseda.
Kommentaar
Karistused. Sellised ehalkäijate vempude laadis karistamised on iseloomulikud Lõuna-Eestis. * vedruga – vedruäkkega
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
H. Kull
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 344, 426/7 (68) < Põltsamaa khk – H. Kull (1978)
Kui ei lasõ, sõs mi lahu, katre-katre, kui ti piäti, sõs mi põrutami, katre-katre. Meil om ligi lingisepä, katre-katre, meil om kaasan katelsepä, katre-katre. Süntkü teil puutsõ poja, katre-katre, laastutsõ latse, katre-katre. Susi sitku su pudrupatta, katre-katre, keskpaika pulmalauda, katre-katre. Jäät sa kodu kopitama, katre-katre, lavva alla hallitama, katre-katre, piip suhu, pamp sälgä, katre-katre, tubakukott turja pääle, katre-katre, nõgõsõ kasugu nissu pääle, katre-katre, pojokõsõ p ... i pääle, katre-katre.
Kommentaar
Sajatamine. Sajatatud on nii sajatuslaulu kui riimita sõnadega. * lahu – lõhume; puutsõ – puused; nissu – nisade; pojokõsõ – pujud
Kihelkond
Urvaste; Karula
Koguja
A. Jeret
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 143, 53/4 (20) < Urvaste khk < Karula khk – A. Jeret (1936)
Saagu, saagu, ma sajatan, viletsus veiste peale, tõbi naeste-laste peale, ani surgu aidateele, kana surgu kaevuteele, lammas surgu laadassagi. Saagu, saagu, ma sajatan, saagu sinu naene narritama, langetõbi tulgu laste peale, hooletus enese peale.
Kommentaar
Sajatamine. Sajatatud on nii sajatuslaulu kui riimita sõnadega.
Kihelkond
Peetri
Koguja
S. Kareda
Kogumisaasta
1911
Täisviide
EÜS VIII, 582 (96) < Peetri khk – S. Kareda (1911)
[---] Anti otre või rukkid, linu, villu.[---] Kui ei antud mitte, sis ütlesid: „Kadugu lambaõnned ja hävigu nad!“ Kui anti, sis õnnistati: „Sigigu sead ja lambad!“ [---]
Kommentaar
Sajatamine. Sajatatud on nii sajatuslaulu kui riimita sõnadega.
Kihelkond
Mihkli
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 252, 345/6 (1) < Mihkli khk – E. Tampere (1968)
[---] Kui palju andid anti, siis olla väega suur tänamine. Kõik loomad pidiva kasuma. Kui es saa midagi: „Kadogu sul kõik, vaogu kõik maapõhja, et sul midagi ei jää.“
Kommentaar
Sajatamine. Sajatatud on nii sajatuslaulu kui riimita sõnadega.
Kihelkond
Võnnu
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 210, 285 (3) < Võnnu khk – M. Proodel (1965)
Kadridele pidi ikka midagi antama jah. Ma tean, et kus pole kadridele midagi antud, su loomaõnn ju läheb ära. Ükskord oli niisugune juhus, et põle kadrisid sisse lastud ja järgmisel suvel lehm lõppes ära. Kadrid olid ütelnud: „Ärgu olgu loomaõnne.“ Naine ütles: „Näe nüid“, tema pole kadrisid sisse lasknud.
Kommentaar
Sajatamine. Sajatatud on nii sajatuslaulu kui riimita sõnadega.
Kihelkond
Pühalepa
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1979
Täisviide
RKM II 339, 221 (18) < Pühalepa khk – E. Tampere (1979)
Märdi olli vägisi sisse tullu. [---] Emä keelnu: „Ärge tulge!“ [---] Võtive kassi müüri päält ja topseve kassi kotti, ütlive: „Kui ei ole kukke, anna kassi!“ Ja viisive kassi ärä Paluoja kõrtsi.
Kommentaar
Karistused. Põhiosas samased ehalkäijate tempude ja vastavate pulmanaljadega. Põhja-Eestist on vaid üksikuid kirjapanekuid.
Kihelkond
Halliste
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1960
Täisviide
RKM II 87, 464/5 (c) < Halliste khk – E. Tampere (1960)
[---] Kui neid sisse ei lasta, siis sajatavad nad peremehe karja, tütreid jne. Nad laovad ukse ette puuriida, panevad korstnasse nööriga kartuli, millest on sulg läbi torgatud, siis korsten ei tõmba.
Kommentaar
Karistused. Põhiosas samased ehalkäijate tempude ja vastavate pulmanaljadega. Põhja-Eestist on vaid üksikuid kirjapanekuid.
Kihelkond
Nõo; Rõngu
Koguja
H. Eichelmann
Kogumisaasta
1976
Täisviide
RKM I 14, 27 (31) < Nõo khk või Rõngu khk – H. Eichelmann (1976)