Uueaasta hommiku pandi tähele, kumb ennemine pennilt maha tuli, kas kukk või kana. Tuli kukk esite, siis oli sellel majal aasta läbi hea õnn. Tuli kana esimeseks maha, siis oli paha õnn.
Kommentaar
Kukk tuleb esimesena pennilt – hea õnn. Üksikteade.
Kihelkond
Kuusalu
Koguja
J. Einstruck
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 15, 25 (79) < Kuusalu khk – J. Einstruck (1889)
Nääriöösel kuulati kukelaulu, mitu korda kukk laulis. [---] Jõuluöössel rohkem laulis, siis üteldi vanal aastal sääl kihelkonnas rohkem inimesi surema, aga kui uueaasta ehk nääriõhtul rohkem laulis, siis arvati kindlasti, et uuel aastal rohkem inimesi saab surema.
Kommentaar
Kukelaul tulevikuendeks. Üksikuid teateid. Seoses inimsaatusega veel Saarde khk.
Kui kukk vana-aasta öösel rohkem laulab kui jõuluöösel …
Tekst
Kui kukk vana-aasta öösel rohkem laulab kui jõuluöösel, siis on tulevane suvi parem kui minevane suvi, aga kui vana-aasta öösel vähem laulab, siis on minevasest aastast halvem.
Kommentaar
Kukk laulab vana-aastal rohkem kui jõuluööl – tulevane suvi parem kui möödunud suvi. Mõned teated.
[---] Kukkedel on vist igal pool see instinkt, et nad paar nädalat enne jõulu õhtuti kella 8–9 paiku mõned lõuatäied laulvad, siis ütles ema: „Ajad hakkavad kalliks minema, juba kukk laulab.“ [---]
Kommentaar
Kukk hakkab õhtul vara laulma – pühad tulemas. Kümmekond teadet Lääne-Eestist, veel Kursi khk.
Kihelkond
Karja
Koguja
M. Männik
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 332 (7) < Karja khk – M. Männik (1939)
Vanast kellusi poln. Kui kukk laulis 3–4 korda, siis oli vaja üles tulla ja tähti vaadata. [---] Enne jõule hakkas kukk varem laulma – kallid pühad tulemas.
Kommentaar
Kukk hakkab õhtul vara laulma – pühad tulemas. Kümmekond teadet Lääne-Eestist, veel Kursi khk.
Kihelkond
Tõstamaa
Koguja
T. Soonets
Kogumisaasta
1948
Täisviide
RKM II 17, 217 (56) < Tõstamaa khk – T. Soonets (1948)
Jõulu esimese püha tehti eentesse toapõrandale kanapesa …
Tekst
Jõulu esimese püha tehti eentesse toapõrandale kanapesa. Ja sinna panti siis kanade süük sisse. Kui kanad sealt sõid, siis pidid kõik munema ühte pessa. Anti enamasti ernid.
Kommentaar
Kanadele võru seest süüa – munevad ühte pessa. Kõige sagedamini on nimetatud õlgedest keeratud võru. Jõulupühadega võrreldes tuntud rohkem uusaastal, vähem kevadtalvistel ja kevadistel tähtpäevadel.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
J. Raidla
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 179, 414 (47) < Kolga-Jaani khk – J. Raidla (1937)
Jõuluks pandi kaerakilimit laua alla, kus pool toopi viina sees oli, sealt visati kanadelle jõulupahna sisse, kuhu enne ümmargune auk tehti, ja lasti kanu nokkida, et siis ühte pesasse muneda. Kaerad antud hoostele.
Kommentaar
Kanadele võru seest süüa – munevad ühte pessa. Kõige sagedamini on nimetatud õlgedest keeratud võru. Jõulupühadega võrreldes tuntud rohkem uusaastal, vähem kevadtalvistel ja kevadistel tähtpäevadel.
Kihelkond
Viru-Jaagupi
Koguja
J. Uustallo
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 10, 557 (28) < Viru-Jaagupi khk – J. Uustallo (1889)
Jõulu- ja uueaasta ööl peab kanu väikese vitsast rõnga sees …
Tekst
Jõulu- ja uueaasta ööl peab kanu väikese vitsast rõnga sees söötma, siis munevad kanad kõik ühte pesasse.
Kommentaar
Kanadele võru seest süüa – munevad ühte pessa. Kõige sagedamini on nimetatud õlgedest keeratud võru. Jõulupühadega võrreldes tuntud rohkem uusaastal, vähem kevadtalvistel ja kevadistel tähtpäevadel.
Kihelkond
Tarvastu
Koguja
J. Kala
Kogumisaasta
1894– 1901
Täisviide
H II 66, 687 (323) < Tarvastu khk – J. Kala (1894– 1901)
Peremees võttis vöö vöölt, tegi sellest ühe rõnga ja pani põrandale ja riputas peutäie tangu sinna sisse kanadele. Kanad sõivad selle seltsis ära ja pidivad siis ühte pesasse munema.
Kommentaar
Kanadele võru seest süüa – munevad ühte pessa. Kõige sagedamini on nimetatud õlgedest keeratud võru. Jõulupühadega võrreldes tuntud rohkem uusaastal, vähem kevadtalvistel ja kevadistel tähtpäevadel.
Kihelkond
Simuna
Koguja
V. Rosenstrauch
Kogumisaasta
1893
Täisviide
H III 12, 369 (14) < Simuna khk – V. Rosenstrauch (1893)
Kui soovitas, et kana ühte pessa peava munema, sis pidavet neid jõulu edimetsel püha homikul üte ringis õleköie sisse teri nokkima pantama.
Kommentaar
Kanadele võru seest süüa – munevad ühte pessa. Kõige sagedamini on nimetatud õlgedest keeratud võru. Jõulupühadega võrreldes tuntud rohkem uusaastal, vähem kevadtalvistel ja kevadistel tähtpäevadel.
Kihelkond
Sangaste
Koguja
P. Roose
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 31, 673 (14) < Sangaste khk – P. Roose (1889)