Kolmekuningapäev, 6. jaanuar lõpetas pikad pühad. Kui juhtus rikkamal ajal hulga pühadekraami, siis katsuti selleks päevaks veel piparkooke ja õlut hoida. Kuusk oli ka veel toas, kuigi tikkus okkaid poetama. Järgmisel päeval oli kombeks kuusk välja viia. Väga tihti viidi kuusk lumehange püsti toaakna alla.
Kommentaar
Viimane jõulupuu-pidamine. Ülemaaline.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
H. Kull
Kogumisaasta
1985
Täisviide
RKM II 376, 390/1 (4) < Põltsamaa khk – H. Kull (1985)
Enamasti oli see igaühel püha. Oli see teenija või kes tahes …
Tekst
[---] Enamasti oli see igaühel püha. Oli see teenija või kes tahes, pidi saama ikka püha. Kellel see talvel na kibedasti [tööd teha] oli. Oli poolpüha, suur püha põnd, aga oli niisugune puhkepäe.
Kommentaar
Pühitsemine. Teated on Harjumaalt, Läänemaa rannikupiirkonnast ning Hiiumaalt, Saaremaalt. * põnd – polnud
Kihelkond
Lääne-Nigula
Koguja
V. Eenveer
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 171, 385 (16) < Lääne-Nigula khk – V. Eenveer (1938)
Iivaknuut, midä este jo nimedin, sidä peedä ka pühäks …
Tekst
[---] Iivaknuut, midä este jo nimedin, sidä peedä ka pühäks ja ei mennä merele, sendä et sel päiväl ei pea kalu saama, muud kui sitta ja kilki.
Kommentaar
Ei ole kalaõnne. Ainuke teade. * este – ennem; nimedin – nimetasin; peedä – peetakse; sendä (vrd. soome k. sen tähden) – seepärast; kilki – merikilki (Eesti vetes arvuka kakandilise nimetus)
Küünlapäev. See on õieti viimane jõulupüha. Saaremaal tuuakse selle päeva puhul praegu veel väga laialdaselt põhud maha (üldisemalt tuntud nn. jõuluheinte nime all). [---]
Kommentaar
Küünlapäev – viimane jõulupüha. Tuntud Saaremaal, Muhu khk, ka Läänemaal: Hanila, Karuse, Lihula khk.
Küinlepääva peeti suureks pühaks. Seneks päävaks hoiti ikka riist jõuluõlut, siis tulid võõrad ja jõid „küindlaba puna“. Mõni tõi ka viina. Toidud tehti ka nagu muude pühade ajal.
Kommentaar
Jõuluõlle joomine.
Komme tuntud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Läänemaal (Karuse, Lihula, Hanila khk).
Kihelkond
Pühalepa
Koguja
E. Ennist
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 189, 388 (61) < Pühalepa khk – E. Ennist (1938)
Küünlapäävaks pannakse öllekiha paigale, niisama toidud ka ja pöhk toas ja tulluk pöleb, see saab siis tublist veel peetud. Seda pääva nimetavad saarlased ise viimne jöulupüha.
Kommentaar
Jõuluõlle joomine.
Komme tuntud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Läänemaal (Karuse, Lihula, Hanila khk).
Küünlapäeval ei tehtud tööd ning umbes 80 aastat tagasi oli jumalateenistus kirikus.
Kommentaar
Teenijatel vaba õhtu.
Kümmekond teadet Halliste, Tori, Märjamaa, Simuna khk, Järvamaalt. Sageli anti ka neljapäev teenijatel vabaks, et võisid käsitööesemeid oma tarbeks teha.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
A. Agu
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 42, 155 (1) < Kolga-Jaani khk – A. Agu (1931)
Küünlapäevaks (2. II) pidid küünlad kõik tehtud olema, sest neil päevil olid tavaliselt kõige külmemad ilmad, mis küünalde tegemisele soodustavalt mõjusid. Küünlapäev eriline püha ei olnud. Hommikusöögil anti rikkamais taludes nisuleiba ja küünlapuna (punane magus viin).
Kommentaar
Küünalde valmistamine. Kümmekond teadet mitmest paigast Lääne-Eestist, andmeid ka Kodavere, Räpina khk, Setumaalt. Küünlad valati lambarasvast. Valmistati vajaduse järgi juba sügisel peale lammaste tapmist.
Kihelkond
Lihula
Koguja
I. Aavekukk
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 52, 144 (7) < Lihula khk – I. Aavekukk (1956)
Sia uuriluu söömise päeval ei või tööd teha (sea uuriluu söömise päev on vastlapäev), siis siad ei edene.
Kommentaar
Vastlaõhtul on töötamine keelatud – sead haiged. Vastlapäeval on muidki töökeelde sigade tervise kahjustamise kartusel. * uuriluu söömise päev – harva esinev nimetus (humoristlik)
Vastlapäeval ei tohtinud tööd teha pääle lihasöömist …
Tekst
Vastlapäeval ei tohtinud tööd teha pääle lihasöömist. Lõunaks keedeti seajalgu ja õhtupoolikul oldi ilma tööta. Kui aga pääle lihasöömist vastlapäeval tööd tehti, jäid sead tagantpoolt vigaseks.
Kommentaar
Vastlaõhtul on töötamine keelatud – sead haiged. Vastlapäeval on muidki töökeelde sigade tervise kahjustamise kartusel.
Kihelkond
Saarde
Koguja
Ed. Joh. Kase
Kogumisaasta
1928
Täisviide
ERA II 3, 152 (31) < Saarde khk – Ed. Joh. Kase (1928)
Kui naesed vastlaõhtul kõrtsis joovad, siis kasvavad pikad linad.
Kommentaar
Kõrtsiskäimine. Naised kõrtsis. Vastlapäev naiste tööpühana kaunis laialt tuntud, eriti populaarne Saaremaal, Läänemaal, Kirde-Eestis, ka Kesk-Eestis. Selles osas on mõnel määral sarnasust küünlapäevaga.
Kihelkond
Torma
Koguja
E. J. Õunapuu
Kogumisaasta
1894
Täisviide
H II 50, 431 (6) < Torma khk – E. J. Õunapuu (1894)
Vastlapäeval käisid jälle kõrtsis. Sie õli rahvast täis. Igast talust käis naisterahvas oma tütrega kõrtsis tantsimas, et siis pidi lina parem kasvama. Vastlapäeval õlid ikke naised kõrtsis. Ehk seal ikke võetud ka.
Kommentaar
Kõrtsiskäimine. Naised kõrtsis. Vastlapäev naiste tööpühana kaunis laialt tuntud, eriti populaarne Saaremaal, Läänemaal, Kirde-Eestis, ka Kesk-Eestis. Selles osas on mõnel määral sarnasust küünlapäevaga.
Vastlapäev oli ka üks suur päev. Ernid sai keedetud, seajalad sisse ja pool seapea. See oli naiste püha. Naised läksid siis liugu laskma jää peale. Sellest pidid siis kiutsed linad kasvama. Naised käisid sel päeval kõrtsis viina joomas, sest oli ju naiste pidu. Mehed ei segind end sinna sekka. Naised võtsid kamba kätte: lähme ikka suure kambaga, lähme ikka suure kambaga. [---]
Kommentaar
Kõrtsiskäimine. Naised kõrtsis. Vastlapäev naiste tööpühana kaunis laialt tuntud, eriti populaarne Saaremaal, Läänemaal, Kirde-Eestis, ka Kesk-Eestis. Selles osas on mõnel määral sarnasust küünlapäevaga.
Kihelkond
Valjala
Koguja
P. Alvre
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 302, 486/7 (311) < Valjala khk – P. Alvre (1942)
Vastlapäe pidi liugu laskma, siis linad kasvasid pikad …
Tekst
Vastlapäe pidi liugu laskma, siis linad kasvasid pikad. Mida kaugemal pidi köima, seda pikemad pidid kasvama. Lauldi ikka:
„Linaliugu, pikka kiudu, linad meile ja luud Lilule, takud taha Taskamaale.“
Lilu oli pere nimi Virtsus, Taskamaa oli ka pere nimi Rame külas. Sa pead ikka ühele ütlema, kus ta pidi minema. Vastlapäe õhtud peetakse paergugi veel sii. Tööd siis ei tehta, aetakse juttu ja viidetas õhtust aega.
Kommentaar
Vastlaliug.
Kihelkond
Karuse
Koguja
V. Eenveer
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 251, 387/8 (55) < Karuse khk – V. Eenveer (1938)
Kes tuhkapäeva õhtul kõige viimaks üles jäi, sellele tuli kogu aastaks takispuu hammastega laisknaine peale.
Kommentaar
Tuhkapäeva õhtul ei tohi tulevalgel töötada – „laisknaine“ toob tööd juurde. Tuntud Muhu, Hanila khk (1). Kõik tekstid esitatud. * takispuu – kuslapuu (conicera), väga tugeva koega põõsaspuu
Kihelkond
Muhu
Koguja
S. Kõrtsmik
Kogumisaasta
1952
Täisviide
RKM II 38, 509 (7) < Muhu khk – S. Kõrtsmik (1952)