[---] Andresepäe olli selleks, et Andresed ostsid viina ja ollid rõõmsad. Vanasti siuti ka Andresed ja mihklipäe Mihkled kinni, mõni asi ümmer käe või jala, sis pidi ka jälle viina ostma. Siduma pidi ikka salaja, et ta ei näe ega kuule, nüidsel ajal antaks kingid silmanähtaval.
Kommentaar
Nimepäev. Väheseid teateid Lõuna-Eestist. Emmaste khk on öeldud, et kui andresepäev oli nimepäevaks, siis ei töötatud.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 207, 595 (11) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1939)
Anned siuti kinni annepäva omiku, sii on, magamese päält siuti salaja kingitus käe või jala külgi, nii et Ann isi üles ei ärkaks. Kingituseks ollid põlled, päärätikud või jakiriided, vastakinki anti ka, kas raha või mõnda asja, mis kellegi käsi ulatas või süda viilis (viilima on raatsima, täidima).
Kommentaar
Nimepäev.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 185, 123 (89) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1938)
Edara külas peeti iga aasta toomapäeval seda päeva suureks pidu- ja tähtpäevaks, sest külaelanikkude hulgas oli kaksteist Tooma-nimelist meest. Söödi, joodi ja oldi rõõmsad. Sääl sündis Lelle Jaani talus küla keskel poeglaps, kellele nimeks pandi Toomas. Külarahvas, seda kuulda sai, jättis toomapäeva oma pidude nimekirjast välja, sest, nagu öeldi, kolmeteistkümnes Toomas, „üle normi ja trosina ning kolmastoistkümnes numbri on vanapagana tämä trosina“.
Kommentaar
Nimepäev. Teade veel Kihnu ja Rõuge khk. * trosina – tosina
Kihelkond
Rakvere linn
Koguja
A. Krikmann
Kogumisaasta
1953
Täisviide
RKM II 45, 360 (3) < Rakvere l – A. Krikmann (1953)
Ennembidi Annõ, kõik, kellel ol´l nimi, läävä Annõpääväl keriku. Läts kerikohe, pandse sis pühasele küündla. [---] Nimepäevad olid ikka kõik kirikuga seotud.
Kommentaar
Nimepäev.
Kihelkond
Setu
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1972
Täisviide
RKM II 290, 377/8 (17) < Setumaa – L. Briedis (1972)
„Maariku“ ja „maariku“. „Tulge maarikutulile, tulge tulda kustutama!“
Aga rohkem ma seda laulu kah ei tia. Käis sedasamamuudi kui jaanitule aegki. [---] Paelut maarikutuld ei tehtud. Mõned harvad tegid, egas kuigipaelu, mudu veike tulelõke olli. [---] Maarikutuli kadus umbes kolmekümne aasta eest ära. [---] Maarikutuli olli ühe pere tuli ja sii olli mudu nallatuli ja tehti rohkem sial, kus Mari majas olli. Okstest tehti õues või vällal veike lõke ja tule juures lasti laulu. Tantsimist selle tule juures polnd.
Kommentaar
Tulede tegemine. Nn. leedutorni tegemine kadakatest tuntud ainult Muhu khk.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
J. Raidla
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 256, 443/4 (31) ja 446/7 (34) < Kolga-Jaani khk – J. Raidla (1939)
[---] Iljapäiv ol´l. Mu mees ol´l Ilja, läts ka nimepääväl kerikohe ja tähist kõik pühase sääl küünaldega, niipalju kui sääl kerikon neid ol´l. – Nimepäevad olid ikka kõik kirikuga seotud.
Kommentaar
Pühitsemine.
Kihelkond
Setu
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1972
Täisviide
RKM II 290, 377/8 (17) < Setumaa – L. Briedis (1972)
Ja miulgi oli esä Märt, tädimiis oli Märt, naaber oli Märt …
Tekst
Ja miulgi oli esä Märt, tädimiis oli Märt, naaber oli Märt. Meie tuttav Märt tulli pillige, sis seime ja jõime, tantseme, sis laulsime, nalla ja naaru oli pallu, ku viil sandi tulive, sis oli peris simman valla.
Kommentaar
Nimepäev. Teateid mitmelt poolt, pärastsõjaaegsetes kirjapanekutes Mardi-nimeliste kinnisidumist pole mainitud.
Kihelkond
Halliste
Koguja
A. Akerberg
Kogumisaasta
1979
Täisviide
RKM II 345, 10 (22) < Halliste khk – A. Akerberg (1979)
Jaani- või mihklipäeva hommiku seuti Jaan või Mihkel …
Tekst
Jaani- või mihklipäeva hommiku seuti Jaan või Mihkel sängisamba külge või sängi kinni, ei lastud muidu lahti kui pidi viina ostma (või andma, kui käepärast oli).
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Jaani-nimelisi, kes jaanitulelt tulles hilja magama said …
Tekst
[---] Jaani-nimelisi, kes jaanitulelt tulles hilja magama said ja hommikul rasket töömeheund magasid, seoti aseme külge või seoti kammitsasse. Tavaliselt tegid seda naisteenijad, kes lehmalüpsi tõttu pidid varem tõusma. [---]
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Kihelkond
Tarvastu
Koguja
A. Lättemäe
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 501, 371 < Tarvastu khk – A. Lättemäe (1973)
Jaaniba lauba õhta tehti jaanituld ja Jaanid said tule ääres tõsta ja pidid viina tegema. Sii ole algmest ja nüid ka oo. [---]
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Kihelkond
Audru
Koguja
E. Liiv
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 176, 102/3 (23) < Audru khk – E. Liiv (1964)
Jaanibe saab Jaan üles tõstet ja hurraa hüitud ja siis peab Jaan viina andma.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Jaanidele tetti kroon, pärg pähe, tolle eest sis ostse pudeli
Tekst
[---] Jaanidele tetti kroon, pärg pähe, tolle eest sis ostse pudeli.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III). Pärgade pähepanek Jaani-nimelistele tuntud Lõuna-Eestis vastu Läti piiri.
Kihelkond
Karula
Koguja
K. Salve
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 308, 286 (5) < Karula khk – K. Salve (1973)
Jaanilaupäeval tehti jaanituld, kus mängiti, lauldi ja tantsiti. Kus peremees Jaan oli, sääl anti tulelistele õlut.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Jaanipäev oli vaba ja rõõmus ja lõbus päev. Kes Jaani nime kandsid, neile kingiti kaelasall või paar kindaid või paar sokke.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Jaanipäeva ehk ka jüripäeva hommikul seotakse kas Jaani- või Jüri-nimelisel isikul magades silmad kinni. Üles ärgates peab see ütlema pimesilmi, missugune ilm väljas. Kui see eksib, tähendab õnnetust selle mehe elus. Ütleb ta aga õieti, on ta elu kaunis roosiline.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Jaanipäeval – jaanituli, Jaanide jalad seotakse kinni …
Tekst
Jaanipäeval – jaanituli, Jaanide jalad seotakse kinni, siis Jaan (nimega Jaan) andku viina, muidu ei tehta jalgu lahti. Magamise puhul sooviti ikka, et kinnisidumise ese oleks mõni väärt asi (rätik, sall), sellest aga igakord kinni ei peetud; Jaanid vaid seda toonitasid.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
J. Lunts
Kogumisaasta
1935
Täisviide
ERA II 89, 309 (44b) < Märjamaa khk – J. Lunts (1935)
Jaanipäeval on Jaanidel jalgade sidumine. On mind ennastki käidud mitu korda sidumas, öösi pärast k[ella] 12-st. Mitu liitrit viina toond selleks.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Kihelkond
Kirbla
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 195, 435 (5) < Kirbla khk – R. Viidalepp (1936)
Jaanipäeval seoti Jaanide jalad kinni, sidumiseks võeti enamiste asi, mida Jaanile kingituseks oli määratud, nagu säärepaelad, jne.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Kihelkond
Rapla; Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 58, 40 (21) < Rapla khk või Märjamaa khk – E. Poom (1956)
Jaanipäeval seuti Jaan, mihklipäeval Mihkel õue peale samba ehk teiba, vaia (löödi teivas, vaias maa sisse püsti) külge kinni, seliti maha päeva (päikest) vahtima. – Jaanipäev põletas päev silmad ära, aga mihklipäev oli külm.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Üldine komme; nimepäeva pühitsemise osas ületab populaarsuselt jüripäeva (23. IV) ja mihklipäeva (29. IX), kuid jääb alla paastumaarjapäevale (25. III).
Jõuludeks hakati õlut tegema toomapäeval. Sellel päeval käisid toomad, kel oli Toomas nimi. Toomastel olid valged laiad püksid ja valged särgid seljas, lakksäärikud jalas, suured tooripuud käes. Suured pikad puud selleks, et oleksid abiks veetoomisel, kuid tegelikult käisid ainult värsket õlut maitsmas. Käisid taludes, kus teadsid Tooma olevat. Meie külas oli mitu Toomast. Vanapoiss Tostna Toomas (nimetati Totsuks) hakkas tulema, läks teise juurde, võttis selle kaasa ja läksid edasi.
Kommentaar
Tooma-nimelised peredes õlut maitsmas. Üldiselt käisid toomaks kõik mehed, nimi polnud oluline. * tooripuud – toobripuud
Kihelkond
Mustjala
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1958
Täisviide
RKM II 75, 36 (13) < Mustjala khk – E. Tampere (1958)