Jõuludeks hakati õlut tegema toomapäeval. Sellel päeval käisid toomad, kel oli Toomas nimi. Toomastel olid valged laiad püksid ja valged särgid seljas, lakksäärikud jalas, suured tooripuud käes. Suured pikad puud selleks, et oleksid abiks veetoomisel, kuid tegelikult käisid ainult värsket õlut maitsmas. Käisid taludes, kus teadsid Tooma olevat. Meie külas oli mitu Toomast. Vanapoiss Tostna Toomas (nimetati Totsuks) hakkas tulema, läks teise juurde, võttis selle kaasa ja läksid edasi.
Kommentaar
Tooma-nimelised peredes õlut maitsmas. Üldiselt käisid toomaks kõik mehed, nimi polnud oluline. * tooripuud – toobripuud
Kihelkond
Mustjala
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1958
Täisviide
RKM II 75, 36 (13) < Mustjala khk – E. Tampere (1958)
Edara külas peeti iga aasta toomapäeval seda päeva suureks pidu- ja tähtpäevaks, sest külaelanikkude hulgas oli kaksteist Tooma-nimelist meest. Söödi, joodi ja oldi rõõmsad. Sääl sündis Lelle Jaani talus küla keskel poeglaps, kellele nimeks pandi Toomas. Külarahvas, seda kuulda sai, jättis toomapäeva oma pidude nimekirjast välja, sest, nagu öeldi, kolmeteistkümnes Toomas, „üle normi ja trosina ning kolmastoistkümnes numbri on vanapagana tämä trosina“.
Kommentaar
Nimepäev. Teade veel Kihnu ja Rõuge khk. * trosina – tosina
Kihelkond
Rakvere linn
Koguja
A. Krikmann
Kogumisaasta
1953
Täisviide
RKM II 45, 360 (3) < Rakvere l – A. Krikmann (1953)
Truuta vallan Saamuli talun oll vanast peremiis nimega Toomas olnu, kes toomapäivä suurõs pühäs oll pidänü. Sõs küdset saia ja tett õlut. Peremiis annu sõs egäle lehmäle õlut nuusutada ja laulnu:
Toomas om torõ miis, saat pal´lu tervüisi, täl omma pingi pedäjätse ja kanni kadajatsõ.
Sõs visanu ta õllõ palavahe ahju ja ütelnü: „Tsoss!“
[---] Andresepäe olli selleks, et Andresed ostsid viina ja ollid rõõmsad. Vanasti siuti ka Andresed ja mihklipäe Mihkled kinni, mõni asi ümmer käe või jala, sis pidi ka jälle viina ostma. Siduma pidi ikka salaja, et ta ei näe ega kuule, nüidsel ajal antaks kingid silmanähtaval.
Kommentaar
Nimepäev. Väheseid teateid Lõuna-Eestist. Emmaste khk on öeldud, et kui andresepäev oli nimepäevaks, siis ei töötatud.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 207, 595 (11) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1939)
Linda Kalmanni isa nimi oli Andres. Andresepäeval tõi isa selle päeva tähistamiseks koju napsi, võttis ise ja pakkus pere teistele täiskasvanud liikmetele. Suuremat pidu ei tehtud, aga pereema keetis siiski perele õhtuks paremat sööki. Oli ikka nagu isa päev.
Kommentaar
Nimepäev. Väheseid teateid Lõuna-Eestist. Emmaste khk on öeldud, et kui andresepäev oli nimepäevaks, siis ei töötatud.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
H. Kull
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 355, 213 (145) < Kolga-Jaani khk – H. Kull (1981)
[---] Kui mõnes talus elas Mardi-nimeline peremees, koguneti sinna. Talus oli söögilaud kaetud ja kes tuli, kutsuti sööma. Enne külalised laulsid veidi ukse taga ja seejärel paluti sisse. Sanditajad võtsid kiiresti jooksuriided pealt ära ja pesid värvitud näod puhtaks. Toitu ja õlut oli laual küllaldaselt. Viina aga polnud. Vahepeal käidi tantsimas. Sellises suures talus tapeti selleks päevaks suur loom, näiteks siga. Tehti sülti, vorsti, praadi, pasteeti, kapsaid, peedisalatit, saia. Magustoiduks õunasupp. Peaaegu hommikuni lõbutseti.
Kommentaar
Mardipidu. Ülemaaline, välja arvatud Setumaal. Läänemaal mardipulma nime all, üksikjuhtudel nimetatud kirmeseks, simmaniks, balliks. Nimepäeva selline tähistamine siiski kuigi üldine pole olnud.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
H. Kull
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 344, 597/8 (62) < Põltsamaa khk – H. Kull (1978)
[---] Kui peremehe nimi Mart oli, siis tehti selles talus ikka õlut, pirukaid ja pakuti santidele. Pärast kutsus peremees santisid tagasi ja siis tantsiti selles talus hommikuni välja. Õlut oli seal ikka tublisti tehtud.
Kommentaar
Nimepäev. Teateid mitmelt poolt, pärastsõjaaegsetes kirjapanekutes Mardi-nimeliste kinnisidumist pole mainitud.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
A. Väljaots
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 359, 388/9 (15) < Põltsamaa khk – A. Väljaots (1981)
Ja miulgi oli esä Märt, tädimiis oli Märt, naaber oli Märt …
Tekst
Ja miulgi oli esä Märt, tädimiis oli Märt, naaber oli Märt. Meie tuttav Märt tulli pillige, sis seime ja jõime, tantseme, sis laulsime, nalla ja naaru oli pallu, ku viil sandi tulive, sis oli peris simman valla.
Kommentaar
Nimepäev. Teateid mitmelt poolt, pärastsõjaaegsetes kirjapanekutes Mardi-nimeliste kinnisidumist pole mainitud.
Kihelkond
Halliste
Koguja
A. Akerberg
Kogumisaasta
1979
Täisviide
RKM II 345, 10 (22) < Halliste khk – A. Akerberg (1979)
Mihklepäe tahtsid Murru Mihkelt kinni siduda, aga Mihkel läks kodust ärä, ei tahtnd, et tedä seotasse. Nemad oidsid salajas ja ütleväd, et eks minä rääkind ärä. Ei rääkind minä sellest kedägi, aga Mihkel isi koguni ei tahtnd. Ma ütlesin küll, et egäs nad siis sind mudu sio. Eks Oina Annal oli tehtud ilmtore manisk, elmed ollid ääres, siis päräst andsid talle kätte.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Kümmekond teadet eri paigust. Rohkem on nimepäeva pühitsemine kombeks paastumaarjapäeval (25. III), jaanipäeval (24. VI), jüripäeval (23. IV).
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
J. Raidla
Kogumisaasta
1943
Täisviide
ERA II 305, 302 (36) < Kolga-Jaani khk – J. Raidla (1943)
Kes Mihkel, seoti mihklipäe kinni (samati kua juagupi-, juani-, muarjapäe). Muidu lahti ei sua, kui piäb viina tuõma. Vahel tõmmati jalust üles. Nüüd tõstõtassõ.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Kümmekond teadet eri paigust. Rohkem on nimepäeva pühitsemine kombeks paastumaarjapäeval (25. III), jaanipäeval (24. VI), jüripäeval (23. IV).
Kihelkond
Kihnu
Koguja
P. Ariste
Kogumisaasta
1933
Täisviide
RKM II 10, 252 (146) < Kihnu khk – P. Ariste (1933)
Rukkimaarjapäevast tean niipalju, et siis keedeti tanguputru …
Tekst
Rukkimaarjapäevast tean niipalju, et siis keedeti tanguputru. Võibolla sellepärast, et ema nimi oli Mari. Lõpuputru keedeti alati mingisuguse töö lõpukorral.
Anned siuti kinni annepäva omiku, sii on, magamese päält siuti salaja kingitus käe või jala külgi, nii et Ann isi üles ei ärkaks. Kingituseks ollid põlled, päärätikud või jakiriided, vastakinki anti ka, kas raha või mõnda asja, mis kellegi käsi ulatas või süda viilis (viilima on raatsima, täidima).
Kommentaar
Nimepäev.
Kihelkond
Häädemeeste
Koguja
M. Mäesalu
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 185, 123 (89) < Häädemeeste khk – M. Mäesalu (1938)
Ennembidi Annõ, kõik, kellel ol´l nimi, läävä Annõpääväl keriku. Läts kerikohe, pandse sis pühasele küündla. [---] Nimepäevad olid ikka kõik kirikuga seotud.
Kommentaar
Nimepäev.
Kihelkond
Setu
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1972
Täisviide
RKM II 290, 377/8 (17) < Setumaa – L. Briedis (1972)