Annepäeväl see päris simman oligi …
„Eesti rahvakalender“
Haapsalu pool peeti ikka nääri-annepäeva …
„Eesti rahvakalender“
Iga pühade järel peeti annepäeva …
„Eesti rahvakalender“
Nääri-aanebä oli naiste püha …
„Eesti rahvakalender“
Nääri-annepäe oli ikka ennem …
„Eesti rahvakalender“
Mõisaorjadel anti kolm jõulupüha …
„Eesti rahvakalender“
Nääripäeva järel oli sellipäev
„Eesti rahvakalender“
Vanasti oli see kunts, et naisterahvad ei tohtind …
„Eesti rahvakalender“
Nääripäävale järgmist päeva hüüti nääri-emapäevaks …
„Eesti rahvakalender“
Laasusepää oli kohe nääripää järge see pää ...
„Eesti rahvakalender“
Siis tehti vana-aasta õhtul …
„Eesti rahvakalender“
Kes oma tütrid mehele tahab panna …
„Eesti rahvakalender“
Matsil oli noor tüdruk, läind kolme teeristi peale …
„Eesti rahvakalender“
Vana-aasta õhtul peab tooma risttee pealt lund ...
„Eesti rahvakalender“
Ühes kohas oli peremehe poeg läind tüdrukuid irmutama …
„Eesti rahvakalender“
Kell kaksteist pühiti toad puhtaks …
„Eesti rahvakalender“
Ühes kohas oli vana-aasta õhtul sõelutud koldesse tuhk ära …
„Eesti rahvakalender“
Tänavu 10. klassi tüdrukud tegid koolis …
„Eesti rahvakalender“
Vana-aasta õhtul kutsutakse vaimu välja …
„Eesti rahvakalender“
Kes vana-aasta hommikul külakondas sai kõige esiteks tule …
„Eesti rahvakalender“
Vana-aasta õhta magama jääjad nõeluti riidid pidi ...
„Eesti rahvakalender“
Kogu öö otsa pidi põlema tuli …
„Eesti rahvakalender“
Uueaasta õnn. Tehti ümmarguse panni peale kook …
„Eesti rahvakalender“
Vana aasta varsti kaob …
„Eesti rahvakalender“
Nüüd veel 1889. aastal on Valjala kihelkondas …
„Eesti rahvakalender“