Kolmekuningapäeva ööse käias võera lambaid pügamas vargsi viisi. Ja niisuguse lambapügaja püave selle perast lambaid, et neist villest enesele ehk kellegile tõisele, kes kohut käib, sukke ehk kindid kudade, siis see, kellel neist villest koetud sukad om, koh[tun] ikka õigust saavad, nemad püavad ikka lamba kõrva taga ja ristluide pealt. Ja ka seda arvave vana naise, et kui nende tütartel niisuguse kinda ehk suka om, siis om na poiste meelest armsa ja saave mehele. See pügamise pruuk om mede pool pirla alle.
Kommentaar
Lambaniitmine võõras laudas. Kuulub mitmete tähtpäevade juurde või on tähtpäevaga määratlemata. * pirla – praegu
Kui kolmekuninga laupäeva öössel niidad ilma kellegist nägemata naabri lambal kolmest kohast villa, otsaeest, lõuapära takka ja selja pealt, siis niitja lambad kasvatavad head villa ja selle lambad, kellelt villa lõigati, anda viletsat villa.
Kommentaar
Lambaniitmine võõras laudas. Kuulub mitmete tähtpäevade juurde või on tähtpäevaga määratlemata.
Kihelkond
Jüri
Koguja
T. Viedemann
Kogumisaasta
1932
Täisviide
ERA II 58, 136 (10) < Jüri khk – T. Viedemann (1932)
Vastsõ ajastaja ja kolmõkuningapääva üüse käüvä „kahe“ inemise muidõ lautu müüdä lambaid püken, lõikasõ lambal kaala ehk pää päält veidükese villa ja ütlev:
Mullõ villakõnõ ja lihakõnõ! Sullõ nahakõnõ ja luukõnõ!
Nuu pöetü villa viibõv „kahe“ omalõ puukilõ rõivõis ja äbajumalalõ ohvris.
Kommentaar
Lambaniitmine võõras laudas. Kuulub mitmete tähtpäevade juurde või on tähtpäevaga määratlemata. * kahe – kahetajad; muidõ – teiste, muude; püken – pügades; nuu – nood; viibõv – viidavat; puukilõ – puugile (kratile)
Kolmekuningapäev tehakse süega kolm risti, see tähendab, et kolm Hommikumaa kuningat mustad olivad.
Kommentaar
Ristitõmbamine.
Teiste tõrjemaagiliste toimingutega võrreldes on ristide tõmbamine selle päeva kombestikus kõige populaarsem.
Kolme kuningaga seostamisest ainuke teade.
Kolmekuninga lauba õhtu tehti kriidiga ristid uste …
Tekst
Kolmekuninga lauba õhtu tehti kriidiga ristid uste, aknate ja muidu aukude külge nii hästi elutubades kui loomalautades. Rist jäi seisma, kuni ise ära kustus ja pidi majapidamises õnnistust alles ja õnnetust eemal hoidma.
Kommentaar
Ristitõmbamine.
Teiste tõrjemaagiliste toimingutega võrreldes on ristide tõmbamine selle päeva kombestikus kõige populaarsem.
Kolmekuninga õhtu pidada kolm risti kriidiga ukse pealmise puu peale tõmmatama, siis ei saada sel aastal paha vaim majasse tulla, aga ka kurjad inimesed, kes paha võiksivad teha. Ülepea jäeda kõiksugused õnnetused siis sellest majast eemale. Iga aasta kolmekuninga õhta aga pidada vanad ristid ära kustutama ja uued asemele tõmbama, et siis see võim ikka kestav oleks.
Kommentaar
Ristitõmbamine.
Teiste tõrjemaagiliste toimingutega võrreldes on ristide tõmbamine selle päeva kombestikus kõige populaarsem.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
A. Suurkask
Kogumisaasta
1894
Täisviide
H I 5, 370 (1) < Viljandi khk – A. Suurkask (1894)
Viiristmisõ muud olõ-õs, ku ristkese’ tetti kohe – salvõ, rüki sisse vai vilä sisse. Rüä pääle viidi ristkene. [Kuis ristkene tetti?] A pirrust, kua tekk õnnõ – poiskõnõ’ tei’ vai esä tekk. Esä sis vei... Sis saa-i vanapakan är viiä’. Vanast iks ülti, õt vanapakan ja puuk vii. Kohe rist om tett, säält saa-i puuk võtta. Sis peläti puuki.
Kommentaar
Ristitõmbamine.
Teiste tõrjemaagiliste toimingutega võrreldes on ristide tõmbamine selle päeva kombestikus kõige populaarsem.
* olõ-õs – ei ole; kohe – kuhu; rüki – rukki; rüä – rukki; kua – kes; tekk – tegi; õnnõ – kunas; saa-i – ei saa; iks – ikka
Kihelkond
Setu
Koguja
P. Hagu
A. Mälk
Ü. Ende
S. Mägar
I. Potseps
Kogumisaasta
1973
Täisviide
EKRK I 74, 220 (6) < Setumaa – P. Hagu, A. Mälk, Ü. Ende, S. Mägar ja I. Potseps (1973)
[---] Üts rist viidi rüä sisse põllu pääle, ülti, sis jummal hoit vilja ja huunit ja rüäpõldu.
Kommentaar
Ristitõmbamine. Teiste tõrjemaagiliste toimingutega võrreldes on ristide tõmbamine selle päeva kombestikus kõige populaarsem. Setumaalt teade ka saunaviha viimisest põllule.
Kihelkond
Setu
Koguja
A. Oinas-Tammeorg
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 173, 706/7 (2) < Setumaa – A. Oinas-Tammeorg (1937)
Kolmekuninga lauba öösi kell 12 soola visata kaevu …
Tekst
Kolmekuninga lauba öösi kell 12 soola visata kaevu ja ootama jääda, siis vesi läheb viinaks.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Üle 30 teate, eriti populaarne Hiiumaal, Saaremaal. Hästi tuntud seoses vana-aasta ööga, vähem seoses jõuluööga (vt. levikukaart: uusaasta (4)). Tuntud ka Lätis. – Šmits IV, lk. 1850–1851. Soola viskamisel oli ka tõrjemaagiline otstarve.
Kolmekuningapäeva öösi kell 12 on vaja tõusta üles …
Tekst
Kolmekuningapäeva öösi kell 12 on vaja tõusta üles. Pühkida kõik nurgad luuaga puhtaks ja hommikul kui ahju kütsid, põletada see luud ahjus ära. Toimingut ega luua põletamist ei tohi keegi näha. Näeb keegi, siis sigib veel enam hiiri kui oli. Ei näe keegi, siis hävinevad hiired ära.
Kommentaar
Hiirte kaotamine majast. Ainuke teade. Elamusöödikute maagilisest väljapühkimisest on teateid Lõuna-Eestist seoses muude tähtpäevadega.
Kihelkond
Lutsi
Koguja
P. Voolaine
Kogumisaasta
1933
Täisviide
ERA II 61, 4/5 (6) < Lutsi keelesaar – P. Voolaine (1933)
Ja kui mees läheb ulakust, siis mis mehed vanast kandsid aluspüksid, siis kolmekuningapäeval pead selle paela ära kakma ja omal jala ümber siduma, siis ei näe teisi naisi.
Kommentaar
Mees ei näe teisi naisi. Üksikteade.
Kihelkond
Karula
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 308, 109 (92) < Karula khk – M. Hiiemäe (1973)
Kolmekuningapääval võtta surnuajalt ühe kadakapuust risti katuselaua, kus oksaauk sees on, vahi oksaaugust läbi ja tule ise ikka mööda teed edasi senikaua kui venelaste jordanile jõuad; seal nääd sa, et pappide ja muude palvetajate vahel ka vanasarvik ise keerleb, suur kõrge turban peas. Sina katsu tema selja taha saada ja kahma turbani ära. Kui sa siis selle pähe paned, võid sa igal ajal käia, kus sa aga ise tahad ja keegi ei saa sind nägema. [---]
Kolmekuningapäävä õsta tüdrikod ja poosid õlid ühenkoon …
Tekst
Kolmekuningapäävä õsta tüdrikod ja poosid õlid ühenkoon, tegid takumunakud, viäretäsid pihon, panid lavva piäle maha, piäruga kiäräsid ümber, tuli piäru küljen. Siis ütlesid: „Kuuta, kuuta, kuuke, näita, näita, nädaluke.“ Siis pissid põlema: „Kummas takk sii üles kargab, selle peigmiis vassa jõvvab.“ Õsta ühe takukuunla põletasid ärä.
Kommentaar
Takupallide põletamine. Enam tuntud venelastel. * õsta – õhtul; vassa – vastu
Tõnisepäeval on mintud kõrtsi, joodud viina, et tervist kaitseda. Kõrtsi juures on mintud ühest reest teise juurde ja ikka üteldud: „Uuš, minu rekke!“ Siis kasvavad hästi sellel aastal sead.
Tõnisepäe oli vanal rahval suur püha, siis peeti pidu tõnnevaka juures. Tõnnevakka pandi igast uudsest, olgu toit ehk riie, mis aga tehti, sellest pandi osake tõnnevakka. Tõnisepäeval toodud see vakk tuppa ja peeti püha, seda austasid kõik. Ei tohtinud keegi tõnnevakale halva teha. [---]
Kommentaar
Tõnn – tõnnivakk. Tõnni kui koduhaldja traditsioon tuntud Lääne-Eestis, eriti Vändra ja Tori ümbruses.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 148, 114 (1) < Märjamaa khk – E. Poom (1937)
Tõnnivakk peetud aidas, kuhu kogutud küünlajuppe jm. …
Tekst
Tõnisepäev. Tõnnivakk peetud aidas, kuhu kogutud küünlajuppe jm., Tõnni jaoks ka riidehilpe. [---] Tõnn, vilja ja karja õnnistaja jumal, teda austatud. See päev – talvearjapäev – keedeti ja söödi seapää poolt. [---]
Kommentaar
Tõnn – tõnnivakk. Tõnni kui koduhaldja traditsioon tuntud Lääne-Eestis, eriti Vändra ja Tori ümbruses.