Vaata, see Matsi vanamees [---], tema old irmus kange jahimees, alati ulkund püssiga mööda metsi. Ükskord näärilauba õhta tema läind jälle, läind oma einamaale, seal varitsend jänest ja last ühe maha ka. Aga sestsaadik ei ole ta enam ilmaski jahi peale läind ja ei ole rääkind ka, mis ta just nägi. Aga midagi ikke juhtus, mis teda kohutas. – Ega jahimehed ei ole arad mehed, need on julged.
Kommentaar
Kütti tabab karistus. Seoses jõuluajaga on nimetatud enamasti varitsusjahti jänestele.
Kihelkond
Türi
Koguja
R. Viidebaum
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 24, 112/3 (10) < Türi khk – R. Viidebaum (1930)
[Uueaasta öö] ennevanast lasti püssi. Ülgepüüseldsid olid koos. Postisse pandi küünäl põlõma, kes selle maha laskis, sel oli iä õnn elädä, iä ülgepüü õnn.
Jõululaupäeval läinud pererahvas kirikusse ja palvemajasse …
Tekst
[---] Jõululaupäeval läinud pererahvas kirikusse ja palvemajasse, Märt läinud aga püssi selga võttes ühe küüni juurde, kus tal sööt maas olnud, jäneseid laskma. Tulnud varsi ilus suur jänes hüpates sööda juurde. Märt pannud püssi palge ja lasknud – jänes aga tõusnud pauku kuuldes tagumeste jalgade pääle püsti ning sammunud nii küüni poole, kus Märt sees seisnud. Märt karganud kohutavat lugu nähes üles penni pääle, – ka jänes tahtnud sinna minna ja hakanud südisti seina mööda üles ronima. Varsti olnud ta penni juures pingi pääl. Nüüd hüpanud Märt täis tulist hirmu maha ning hakanud püssi küüni jättes koju poole valama. Vaadanud teel pisut seisatades kord tagasi, näinud: jänes liginenud talle kiiresti hüpates ning nüüd pistnud ka mees uuesti punuma. Meeletult langenud ta salga inimeste sekka jõudes, kes parajasti kirikust tulnud, maha. Pärast pole mees enam jahti nii väga armastanud, nimelt ka mitte kalli pühade õhtutel.
Kommentaar
Küttimise keeld; üleastujat tabab karistus. Sama muudel kirikupühadel, jõuluajaga seoses on enamasti nimetatud varitsusjahti jänestele.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
H. Nigul
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H III 20, 919 (4) < Viljandi khk – H. Nigul (1895)
Kolm põlve tagasi elanud Kaberneeme rannas osav kütt …
Tekst
Kolm põlve tagasi elanud Kaberneeme rannas osav kütt, kes ühtepuhku pühapäevadel jahti pidades mööda metsi hulkunud. Korra läinud tema jõululaupäeval jahile. Ühe rehe juure jäänud tema passima. Varsti jooksnud üks jänes: tema lasknud selle maha. Laadinud püssi uuesti ära. Kui sellega valmis saanud, olnud jälle jänes näha. Tema lasknud selle jänese jälle maha. Hakanud jälle laadima, tulnud jänes, keda tema jälle maha lasknud. Nõnda lasknud ta 15 jänest maha. Viimaks läinud ka ära korjama, aga pole ühtainustki leidnud. [---]
Kommentaar
Küttimise keeld; üleastujat tabab karistus. Sama muudel kirikupühadel, jõuluajaga seoses on enamasti nimetatud varitsusjahti jänestele.
Jahimehed viisid jõuluõhtuks püssi rehetuppa parsile …
Tekst
Jahimehed viisid jõuluõhtuks (või kogu pühadeks 24.–27. dets[embril]) püssi rehetuppa parsile, mis pidi näitama jahimehe heatahtlikku suhtumist jahiloomadesse ja tooma hea jahiõnne. [---]
Kommentaar
Pühade ajaks püssi kõrvalepanemine. Juhuslik.
Kihelkond
Otepää
Koguja
M. Raju
Kogumisaasta
1982
Täisviide
RKM II 361, 246 (13) < Otepää khk – M. Raju (1982)
Mihklepäeval mindud juba hommiku hästi varakult jahi …
Tekst
Mihklepäeval mindud juba hommiku hästi varakult jahi pääle ja pärast, kui jahisaak käes, siis käidud hää jahiõnne pääle kõrtsis liiku joomas, nii kaua kuni kodused jänese või muu linnu liha keetnud ehk küpsetanud. Mõnikord valmistatud metsalinnu söögid koguni kõrtsi juures, kus siis jahipidu täies ulatuses peetud.
Kommentaar
Kõrtsiskäimine. Teenijate kauplemisest kõrtsis rohkem teateid Läänemaalt. – Komme kuulub talviste ja kevadtalviste tähtpäevade – tõnisepäeva (17. I), eriti küünlapäeva (2. II), vastlapäeva, paastumaarjapäeva (25. III) juurde.
Kihelkond
Saarde
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 181, 681/2 (273) < Saarde khk – J. P. Sõggel (1938)
Suurel ristepääval õige vara homikul (et jutluse ajaks jälle koju jõuaks) kogusivad endid küla nooremad mehed kõik kokku ja läksid metsa hundipoegi ehk hundipesasid otsima, ses[t] sel pääval ei pidanud hunt mitte julgema inimese kallale tulla ega vastu hakata.
Kommentaar
Hunt ei saa hammustada. Hundijahist ristipäeval mõned kirjeldused Lääne-, Viljandimaalt; hunditõrje üldiselt jüripäeval.
Kihelkond
Tallinn; Märjamaa
Koguja
G. Niphardt
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 17, 158/9 (15) < Tallinn < Märjamaa khk – G. Niphardt (1889)
Suurel ristipäeval aetakse undid metsast välla. Kui ma noorelt Lohu mõisas olin (Hageri kihelkond), siis kutsuti kõik küla nooredmehed mõisa ja anti igaühele püssirohtu, et ristipäeval metsas paukusi teha untide irmutamiseks. Olid vanaseltsi püssid, neid sai tuletikuga akatada, ega siis veel padruneid olnd.
Kommentaar
Hunt ei saa hammustada. Hundijahist ristipäeval mõned kirjeldused Lääne-, Viljandimaalt; hunditõrje üldiselt jüripäeval.
Kihelkond
Hageri
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 200, 266 (30) < Hageri khk – E. Poom (1938)
Rebasmäel Reeverest, seal olid jahimehed läind kord …
Tekst
Rebasmäel Reeverest, seal olid jahimehed läind kord ristipäe ommikul metsisemängu ja ingel tulnd: „Ära mine, lase sel kallil pühal, lase metsloomad olla?“
Kommentaar
Ei tohi küttida. Jahilkäimise keeld kirikupühal lähtub siin ristiusust. Lubatud oli hundijaht (vt. loomad).
Nõidus suurel reedel. Iga jahimees saab omale niisuguse osavuse või püssikunsti, et iga pauk laseb looma maha. – Kui võtad suurel reedel kirikus selle armulaual antava leiva suust ära ja paned selle kuhugi teiba otsa ja lased sellele püssiga peale. Taha ärgu vaadatagu, sest et keeki oli vaadanud ja näinud, et sellelt leivalt Kristuse veri alla tilgub.
Kommentaar
Jahiõnne taotlus. Kalendritähtpäevade seast seostub kõige enam jõuluõhtuse kirikuteenistusega, vähem vana-aasta ja jaanipäevaga. Seoses suure neljapäeva ja suure reedega üksikuid. Aarne muistendikataloogis tüüp nr. 102.
Sel hommukul enne päävanõsõngut käüvä vana kunsti-naasõ, kes tõisile kurja ja kahju püüdvä tetä, muidõ lihmi nüsmäde. – „Vanast, ku ma viil nuur olli,“ ütles kõneleja, „tullu Haabsaarõ mõtsasaks (Kõrgepalu mõisa järgi) suurõ riidi hommuku mõtusijahest varha kuu ja nännü: üts vana naanõ, kakõnu kasugatükk sällän, lännü karjaaida sisse ja nakanü lehmä nüsmäde, esi ülnü: „Lehmä sullõ, piim mullõ!““ Tõmmanu sõs paar tsilkakõist piimä kippi ja lännü tõsõ lehmä ala. Nigu parastjagu lehmä ala oll kükänü, nii mõtsasaks lasknu püssäga kipi käest vällä. Ah! Ku sõs naanõ vällä hiitünu ja pandunu kodo puulõ lahksama, kipi jätnü sinnapaika, olnu säältsamast tõstrõ vai muidõ vana pernaanõ. Tuu äkilitse hiitumise perast jäänu hirmsa haigõs. Mõtsasaks oli tõsõ viil kuhtuhe kaavanu.
Kommentaar
Võõra lehma lüpsmine. Üksikuid teateid. Piimanõidus ühine suure neljapäevaga. * muidõ – muude, teiste; kuu – koju; kippi – kibusse, kappa; väl´lä hiitünü – ära ehmatanud; lahksama – liduma
[---] Suurel neljapäeval tehtud kalapüiuseid, nagu ahingaid, võrkusi ja muid. Kõik need kalapüigiriistad, mis sel päeval tehtud ehk parandud, nendel olla suur õnnistus juures olnud, ükskõik, kus ehk millal nendega iganes püidma mindud, ikka olla saak hea olnud. Ka jahimehed pidanud sellest päevast suurt lugu.
Kommentaar
Kalapüügiriistade korrastamine, seadmine, suitsetamine – hea kalaõnn. Tuntud randlastel; teateid Lääne-, Saare-, Pärnumaalt, Kodavere khk.
Tee küündlakuu kolmantema päeva homikul püivile, kui lähed metsa ja kutsud püid juurde, siis määri esimese mahalastud püi verega vile ära, küll siis linnud alati juurde tulevad.
Kommentaar
Püüvile – jahindusmaagia.
Ainuke teade.
Kihelkond
Ambla
Kogumisaasta
1896
Täisviide
H IV 9, 815 (8) < Ambla khk – O. H. Münther (1896)
Endistel aegadel peeti rannarahva juures hülgete pääle …
Tekst
[---] Endistel aegadel peeti rannarahva juures hülgete pääle hoolega jahti. Siis tehti igal talvel jõulu tagatipus hiivanuudipäeval (7. jaan.) hülgejootusid. Sel päeval kogusid hülgepüüdjad mõnda majasse kokku ning maitsesid jõuludest ülejäänud „kibedat“. Sääljuures ühendati end „varaonide“ surmamise seltsideks kokku. Püük algas paastukuul.
Kommentaar
Ettevalmistused hülgepüügiks. Mõned kirjapanekud Kuusalu khk. Tekkemuistendi Aa 48 järgi on hülged Egiptuse vaarao Punasesse merre uppunud sõjavägi. * varaonide – hüljeste