Sel aal kui viil kolgispuuga ja käsitsi linu tetti …
Tekst
Sel aal kui viil kolgispuuga ja käsitsi linu tetti, sõs kui vana-aasta õhtul linategemine järgi jäeti, sõs tetti ikki kolgispuu pääle rist, et sõs uuel aastal olevat kerge hakata ja muidu vanakurat vahetavat vana-aasta ööse kolgispuu ära ja toob raskema asemele.
Kommentaar
Kaitse vanakurja eest. Nimetatud on veel paha vaimu, vaimusid või lihtsalt kurja. Kuulub enam jõulukombestikku, ka on maagilisi märke tehtud nii jõulupühade, vana-aasta kui kolmekuningapäeva eel. * kolgispuuga – kolgitsaga, linakolkimise puuga
Kihelkond
Tarvastu
Koguja
J. Veskemäe
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 282, 615 (30) < Tarvastu khk – J. Veskemäe (1940)
Tuhala külas soab suuremalt jäult teist nääripäeva …
Tekst
Tuhala külas soab suuremalt jäult teist nääripäeva veel poolpühaks peetud, ei soa sel pääval suuremad töösid ette võetud, ainult naised sel pääval koovad sukke ja kindaid ja mehed otsivad koa niisamma veikemaid tööotsakesi.
[---] Ja tüdrukud siduvad linakoonlad sõlme, et uuel aastal käsi ei saa pahaste käima.
Kommentaar
Ketruse keeld. Keeld hõlmas kogu jõuluaja, samuti tähtsamaid kesk- ja kevadtalviseid tähtpäevi. Põhjendused olenevad päeva üldisest suunitlusest. Seoses uusaastaga kümmekond kirjapanekut.
Kihelkond
Hanila
Koguja
A. Reimann
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 17, 566 (13) < Hanila khk – A. Reimann (1889)
Uueaasta öösel peab lina üle vokki panema, siis ei näe suvel unti.
Kommentaar
Ketruse keeld. Keeld hõlmas kogu jõuluaja, samuti tähtsamaid kesk- ja kevadtalviseid tähtpäevi. Põhjendused olenevad päeva üldisest suunitlusest. Seoses uusaastaga kümmekond kirjapanekut.
Kihelkond
Narva linn
Koguja
Joh. Muda
Julius Muda
Kogumisaasta
1914
Täisviide
EÜS XI 1017 (32) < Narva l – Joh. ja Julius Muda (1914)
Kes nääripää tööd tegi! Kus seda võis! See oli ju nii kallis püha. Ketrada ei tohtind, vokid sai tükkis välja viidud aita, et lambad oleksid akkand ümberringi käima, ratast käima, kui oleks vokiga kedranud. Alates jõuludest kuni kolmekuningani olid vokid peitus. [---]
Kommentaar
Ketruse keeld. Keeld hõlmas kogu jõuluaja, samuti tähtsamaid kesk- ja kevadtalviseid tähtpäevi. Põhjendused olenevad päeva üldisest suunitlusest. Seoses uusaastaga kümmekond kirjapanekut. Vokiratta pöörlemise analoogial usuti, et lammastele tuleb pöörlemistõbi.
Kihelkond
Valjala
Koguja
P. Alvre
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 302, 484/5 (309) < Valjala khk – P. Alvre (1942)
[---] Tahtsime uueaasta ommiku Tarvastu kirikus minna. Naabrimehel olli ilus obene. Saaniteki kirja tahtsime lõpete, narmid olli panna. Teime sedä. Esä tulli üles, sai pahante. Aga iki tegi teki valmis. Esä olli kangesti usklik, es luba pühäbe tüüd tetä. [---]
Kommentaar
Kirikuskäimine. Enamasti käidi kirikus nii jõululaupäeval (esimesel jõulupühal) kui vana-aastal ning käidi ka kalmistul.
Kihelkond
Tarvastu
Koguja
S. Lätt
Kogumisaasta
1962
Täisviide
RKM II 144, 100 (8) < Tarvastu khk – S. Lätt (1962)
Jõulust kuni kolmekuningapäevani ei võenud õmmelda …
Tekst
Jõulust kuni kolmekuningapäevani ei võenud õmmelda ega lõnga kerida. [---] Töbras ei lähe korda. [---] Lehmal või lambal võib poeg halvasti sündida või muid vigu juhtuda.
Kommentaar
Nööripunumine, lõngakerimine. Mitmeid teateid Lutsi keelesaarelt, põhjenduseks äpardused kariloomadega.
Kihelkond
Lutsi
Koguja
P. Voolaine
Kogumisaasta
1933
Täisviide
ERA II 59, 453 (38) < Lutsi keelesaar – P. Voolaine (1933)
Jõuluõhta ei tohi nõelu, mudu sead suvel ei seisa aias ja jooksevad paelu, nii et neid on raske karjatada.
Kommentaar
Nõelumise keeld. Mitmeid teateid nõelatöö või õmblemise keelust, ka mis tahes „villase töö“ keelust on veel Lutsi keelesaarelt, põhjenduseks äpardused lammastega, vasikate pimedaksjäämine.
Kihelkond
Kolga-Jaani
Koguja
O. Ibius
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 42, 45 (4) < Kolga-Jaani khk – O. Ibius (1931)
Jõulu ja nääripäeva vahel ei tohita mitte kedrata …
Tekst
Jõulu ja nääripäeva vahel ei tohita mitte kedrata, vokid viidi maja taha, kus nad üksteise kõrvale sääti. Pärast näeripäeva saivad naad säält jälle ära toodud.
Kommentaar
Ketruse keeld. Üle 30 teate, ka Lutsi keelesaarelt. Kuulub pea kõikide olulisemate talvetähtpäevade juurde, põhjendused on erinevad.