Naisterahvas tuli, ega see siis midagi head ei toond …
Tekst
Naisterahvas tuli, ega see siis midagi head ei toond ja kui veel mustaverd naisterahvas. Valge ei pidandki nii hull olema. Aga kui must, et see on niikui nõid. See aasta ei pidand head õnnistust sel majal olema. Meesterahvas oli see õnnetooja. Ma olen isegi... olime siis Laima rahvamajas vana-aasta õhtul. Oli siin pidu ja siis tuli see õnne- või see uueaasta soovimine ja siit Loobust oli üks ohvitseriproua veel. Ja üks tütarlaps läks teda siis uueaasta õnnitlust soovima. Keeras ära selja ja ei andki kätt. Naisterahvas, et... Meil ütsid kõik, et mis see änam aitas, et see oli ikka määratud, näed, ta pidi tulema ja sa lükkasid ta nüüd tagasi. Naisterahvas ei julgegi hommikul külla minna, et lähme õhta, et siis käivad juba mehed hommikust ära ja.
Kommentaar
Naisterahvas esimeseks külaliseks – halb õnn. Üldtuntud; eriti oluliseks peetud Saare-, Läänemaal.
Kihelkond
Haljala
Koguja
A. Helde
H. Pruul
Kogumisaasta
1978
Täisviide
EKRK I 78, 65/6 (57) < Haljala khk – A. Helde ja H. Pruul (1978)
Kui soovid teisele head uut aastat ja kuidas teine sellele vastab, see oleneb sellest, missuguse iseloomuga ta on. Kui ta on heatahtlik ja väga hea inime, vastab, ulatab käe: „Aitäh soovimast, teile veel paremat uut aastat.“ Halvem ütleb: „Aitäh, teile ka head uut aastat.“ Veel halvem ütleb vastu: „Head uut aastat,“ veel halvem: „Aitäh.“ Kui päris halb, siis teeb suuga: „Mat, mat,“ muud midagi.
Üle 50 aasta tagasi veel käidi vana-aasta õhtul peale kella 12 perest peresse. Nooremad olid käijad. Adaveres sai käidud. Panid veel kirjad ja kaardid, kus peres uks oli kinni. Ega nad ei tahndki nii sisse minna, siis panid uksekäepideme külge selle kaardi. Jala käidi, talud olid lähestikku. Taskulambid olid käes.
Kommentaar
Kirjalik õnnesoov. Piirkondlik komme.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 359, 179/80 (3) < Põltsamaa khk – M. Hiiemäe (1981)
Uusaasta hommikul pimedas, kui inimesed alles magasid, käisid noored taluhoonete akende taga, helistasid kellukest ja näitasid plakatit pealkirjaga „Head uut aastat!“ Plakat tehti selliselt: õnnesoovi tähed lõigati plakatist välja, plakati tagaküljele kleebiti punane paber, nii et eestpoolt vaadates oli lause punaste tähtedega. Vaikse ilma puhul pandi plakati taha küünlad põlema. See oli tore vaatepilt, kui talupere üles tõusnud ja aknast välja vaatasid. Kui kutsuti, läksid noored tuppa. Neile pakuti präänikuid, napsi, õlut, suitsu. Viideti veidi aega ja mindi edasi järgmisse peresse. Kui mõnes talus oli noori, läksid ka need edasi mööda küla õnne soovima.
Kommentaar
Kirjalik õnnesoov. Piirkondlik komme.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
H. Kull
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 344, 485/6 (9) < Põltsamaa khk – H. Kull (1978)
Aasta lõpus käisid poisid mitmekesi küla peal ringi …
Tekst
Aasta lõpus käisid poisid mitmekesi küla peal ringi, neil olid punase paberiga tehtud laternad, millele oli head uut aastat peale kirjutatud. Kõlistasid kella ja käisid akna taga. Mööda küla käisid kõigil akende taga. Hommikul kuulsid siis, et meil käidi akna taga ja meil käidi akna taga.
Kommentaar
Kirjalik õnnesoov. Piirkondlik komme.
Kihelkond
Põltsamaa
Koguja
M. Kõiva
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 365, 472 (6) < Põltsamaa khk – M. Kõiva (1981)
Varemalt on uueaasta hommikul lapsed käinud naabritel head uut aastat soovimas. Anti kannikas sepikuleiba ja toobitäis õlut, ka puukapaga õlut. Saatsid naabritallu. Naabrilapsed tulid meile ka: „Tereommikut, iad uut aastad!“ Isa, ema poolt kästi nii ütelda. Nüüd uueaasta ööse lähvad kokku, joovad, käivad ühest majast teise. Igast perest tuleb mehi juurde. Antakse süüa, juua. Täismeeste asi. Niisugune komme on praegu peaaegu üldine. Ka käiakse uueaasta päeval peale kiriku hobusega perest teise head uut aastat soovides.
[---] Poisid käisid perest peresse. Omad õlled, teised ligi ka, igavene unik kill-kolladi uut aastat soovima! Kui kell 12, siis algas õnnesoovimine. Poisid ja mehed olid need soovijad.
Vana-aasta öösel pärast 12 istunud mehed reele ja sõidetud hobusega külas ringi. Kui olnud rohkem mehi, siis mitme hobusega. Sõidetud talust tallu ja soovitud head uut aastat. Taludes pakutud neile õlut ja präänikuid. Tehtud nalja.
Kommentaar
Õnnesoovimise traditsioon. Ülemaaline.
Kihelkond
Pilistvere
Koguja
H. Kull
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 344, 216 (41) < Pilistvere khk – H. Kull (1978)
Vana-aastal oli too õlletegemine, siis päält kella 12 mindi teise peresse head uut aastat soovima. Kaugel-kaugel käidi hobustega, ma mäletan, Udernale läksime, 13 km, kõik oli öösine minek.
Kommentaar
Õnnesoovimise traditsioon. Ülemaaline.
Kihelkond
Otepää
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1982
Täisviide
RKM II 362, 158 (4) < Otepää khk – M. Hiiemäe (1982)
Nääripäe omiku vara käisid nääripoisid õnne soovimas …
Tekst
Nääripäe omiku vara käisid nääripoisid õnne soovimas. [---] Tüdrukud andvad sellele, kes ästi vara tuleb, mida ta on selleks teind, kas tubagukoti, sokid, kindud, ninarätikas või midagit muud. Teised, kes iljem tulid, ei saand tüdrukutelt änam midagi, pereema andis pähkid või mida arvas.
Kommentaar
Annid nääripoistele. Nagu sokukarjastel, võis nääripoiste varustusse kuuluda kott andide kogumiseks.
Kihelkond
Mustjala
Koguja
A. Raadla
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 157, 371 (1b) < Mustjala khk – A. Raadla (1937)
Nääripoisid käivad veel harva. Pöle noori. Köik on linnas. Viis-kuus aastat tagasi käisid. Mul oli siis pähklid ka. Soovisid õnne. Ennevanast oli nii:
Tere omikust! Ääd uut aastat! Tüdrukud mehele, kanad munele, vanad eided kolde sitale!
Nüüd ei ole enam niisuguseid sõnu. Ölgedest mütsid olid peas. Esimene sai näärikaku, nääripoisi kaku. See oli jämest nisujahust. Ühel oli kott seljas. Kõik pandi ühte kotti segamini. Tüdrukud andsid kindad ka poistele.
Kommentaar
Soovisõnad, näärikakk.
Kihelkond
Kaarma
Koguja
O. Kõiva
Kogumisaasta
1959
Täisviide
RKM II 87, 229/30 (7) < Kaarma khk – O. Kõiva (1959)
Et mitte mõni naisterahvas esimine võõras ei oleks …
Tekst
[---] Et mitte mõni naisterahvas esimine võõras ei oleks (ehk juhtub seda ometi, siis pistetakse sellele kohe meesterahva püksid pähe), siis käivad väiksed poisid uue aasta esimistel tundidel perest peresse õnne soovimas. Sisse astudes algavad: „Jumal andku hääd õnne uue aasta sees! Sigigu kanapojuksed ja karujaluksed! Üks mingu õuest, üheksa tulgu õue! Tütred mehele, kanad munele! Pere-emme ja -taadile valge peega poegi! Vanadele raudlasna ning kergukella!“ Selle soovimise eest antakse siis neile väiksed saiakakud – näärikakud. [---]
Nääripoisid käisid ka. Tulid öösel kui uieaastasoovijad. Olid ikka oma riietega, teistmoodi riideid oli ka ikka. Vahest olid teised valges. Mehed käisid enamasti. Tulid õnnesooviga, et:
Nääripoisid käisid ja käivad praegast ka. Nääripoistele tehti kakk. Kui teise tallu läks ja sääl oli ka kakk, siis andas nääripoiss oma kaku perele ning võttas säält uue. Seni kui sai parema kaku või peenemast jahust. Ta käis küla ümber. Kena kaku tõi lõpuks kodu kaasa, aiva katsus ikka ära vahetada. Minu aegas pole saiakaku andmist olnd. Kui ma poisike olin, siis sai veel kakku tehtud. Nooremehe-eas kingiti nääriööl kindud. Tüdruk, kes sust midagi pidas, kinkis. Ka praegu käiakse uueaasta õnne soovimas ja neile antakse kinduid ka. Kui nääripoiss sisse tuli, siis luges:
Tereommikust, nääriommikust, uie aasta vastu ead õnne, tüdrukud mehele ja kanad munele, obusel iir varss, lehmal kiri vasikas, seale seitse põrsast, lambale lauk tall, kanale kakskümmend muna!
Nääriööl numbrikirjutamise komme on uuem. Kui ma veel poisike olin, siis palju veel seda ei olnd, aga pärast tuli see rohkem moeks. Ma pole suur keibija olnd. Ma käisi ainult sääl, kus olid tuttavad tüdrukud, tõin kindad ää. Ma muidu pole palju koltsind. Need jõulu, uueaasta ja kolmekuninga ööd põlevad tuled kogu öö.
Kui kell 12 saab, siis ilmuvad kolm meest kusagile tallu. (Talu on uue aasta puhul lukustamata ustega ja pererahvas on ka sel ööl riietes ja lesivad niisama toas olevatel õlgedel.) Ja nimetavad, et nad on tähe-uurijad. Esialgu, kui nad tallu tulevad, ei räägi nad kellegiga sõna, vaid istuvad kõik sirgelt kolm ritta ja ajavad isekeskis oma sündmuse kohta reisul juttu, mis nad nägid ja nõnda veel, et pererahvad seda kõik kuuleksid kenalt kompineeritud. Need mehed on riietatud kõik musta rõiva, kõrged valged püstkraed kaelas. Kui nad nii on vähe puhkand, siis soovivad pererahvale uut aastat ja selle peale annab peremees süüa ja juua, mille peale võõrad lahkuvad veel maja õnnistades. Nüüdsel ajal on see pruuk juba peaaegu ära kadumas, ainult mõned vaesemad inimesed käevad veel omale sellega uue aasta puhul paremat saaki saamas.
Kommentaar
Tegevus, rollimäng. Täheuurijana esinemine on ebatüüpiline.
Nääripäeva hoomiku, kui kell kaksteistkümmend oli …
Tekst
Nääripäeva hoomiku, kui kell kaksteistkümmend oli ära löönd, oli sokuks-käimine. Tükki viis-kuus ehk veel rohkem poissi panid kokku, üks tehti sokuks ja siis hakkasid perest peresse käima head uut aastat soovides. Siis andsid tüdrukud nende käijatele sukapaelu, kindaid, pähkid ja veel muid sellesarnasi asju, mis kellegil oli ehk tahtis anda, ja see käimine kestis niikaua kunni külas viimase pereni oli kõik läbi käidud ehk kunni aeg tuli kiriku minna. See sokuks-käimine pidi jällegi kosilasi tähendama.
Uieaasta sokud käivad perest peresse, saavad pähkleid, erneid, ube, ölut. Suur kari poissa on sokkudeks. Soovivad head uut aastat ja palju önne, kui sisse lastakse. Kui sisse ei lasta, juhtub peres önnetus. Sokupead on köigil peas, need on puust tehtud, kasuk seljas. Käidi hulgakesi. (Siis kui jutustaja laps olnud, käinud vanad mehed sokku tegemas.) Sokud käivad ka nüüd.
Kommentaar
Näärisokk. Lääne-Eestis üldtuntud.
Kihelkond
Jaani
Koguja
O. Jõgever
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 55, 389 (98) < Jaani khk – O. Jõgever (1956)
Näärihaned käisid talust tallu vana-aasta õhtul. Hane tiivad olid neil selga kinnitet. Neid liigutades jäljendasid nad hane häält. Nende korraldajaiks olid külanoored. Oli pererahvas parajast saunas, tulid haned sauna, kus neile õlut anti (vanast võeti õlut sauna kaasa). Lahkudes soovisid nad hääd uut aastat.
Kommentaar
Näärihani. Komme kuulub enam jõululaupäevase saunaskäimise juurde; hani võib peresse tulla üksi või koos teiste maskeeritutega.