Uss läheb mättasse. Juhuslik, seostub mitme tähtpäevaga alates jakobipäevast (25. VII), põhiliselt pärtlipäeva (24. VIII), ussimaarjapäeva (8. IX) ja Setumaal vissenjapäevaga (14. IX).
Kihelkond
Simuna
Koguja
V. Fuchs
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 266, 41 (65) < Simuna khk – V. Fuchs (1939)
Kui oma tulevast tahad näha saada, siis võta andresepäeva õhtul kolm munakoore täit – üks jahu, üks soola ja üks vett ja tee nendest kook ja söö ära ning heida magama. Peale söömise ei tohi aga enam kellegagi rääkida. Kes siis öösel tuleb juua andma, see ongi siis tulevane teinepool.
Kommentaar
Soolast süüa. Kõige populaarsem moodus. Soovitatud on ka veenõu voodi alla asetada. Ligi 20 kirjapanekut Saare-, Pärnu-, Viljandi-, Tartumaalt, mujal juhuslik. Suka jalgajätmise soovitusest on üksainus kirjapanek.
Kadrinapääval söödagu tangupudru, siis lähevad lambad korda.
Kommentaar
Tangupuder. Tangupudru söömise komme lambaõnne taotlusega on levinud Viru-, Tartumaal (vt. levikukaart: kadripäev (2)). Torma khk teate järgi söödi laudas putru või kiislit (kaerakile). Vrd. määgimaskäimine.
Kihelkond
Simuna
Koguja
H. Böckler
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H II 53, 458 (69) < Simuna khk – H. Böckler (1895)
Kadrinapääval tehti õlut, anti kõigepealt loomadele, siis lähevad need korda. Ka pidi kadrinapääval ikka midagi veristatama, olgu või kana ära tapma ja ära sööma, siis läksid loomad korda.
Kommentaar
Loomatapp. Hilissügisese loomatapuaja konkretiseerumisest kadripäevale on otseseid teateid vähe, kaude annavad teavet kombestikukirjeldused lihatoitude kasutamise kohta (vt. annid kadridele; toitlus). Õlle andmisest loomadele rohkem teateid pole.
Kihelkond
Simuna
Koguja
H. Böckler
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H II 53, 459 (80) < Simuna khk – H. Böckler (1895)
Kadrisandis ühekorra käisime nelja km peale. Siis olime kadripulmalised. Mängisime, et oli õpetaja ka juures, kes paari pani ja saime ema käest riielda, et püha nime veel siin tarvite. Olime ise teise mõisa töölised ja käisime kuskil mõisas. Pill oli ka kaasas, üks oli lõõtsamees. Väga hästi võeti vastu. Kadrilaulu laulsime, pulmalised olid, pruuttüdrukud ja kõik. Poisid-tüdrukud olid. Meie tegime endile marlist kleidid, pohlaoksad ja mis sinna külge haljast, meie olime siis pruuttüdrukud.
Kommentaar
Pruut ja peigmees, pulmalised. Pulmatseremoonia läbimängimine kuulub üldiselt kadripeo või -pulma, mitte pere-perelt käimise juurde.
Kihelkond
Simuna
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1979
Täisviide
RKM II 336, 355 (36) < Simuna khk – M. Hiiemäe (1979)
Kadrid olid ilusad, eledas riides, aga mardid tüöinimese riides rohkem. Kadrid olid ju naised.
Kommentaar
Rõivastumine ilusaks, heledaks, uhkeks. Üldine; tavaliselt kõrvutatuna martide välimusega. Erinevused on alates 20. sajandi keskmest tugevasti ühtlustunud.
Kihelkond
Simuna
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1978
Täisviide
RKM II 330, 262 (41) < Simuna khk – E. Tampere (1978)
[---] Mardisantidele anti herneid, kaalikaid, porgandeid, õunu. Mäletan, et Laekveres oli mardisantide hulgas huvi herneste vastu. Herned olid pärast puhastamist seisnud talu aidas. Novembrikuus parajad pehmed ja väga maitsvad. On jäänud arvamus, et herneste andmine oli Laekvere kandi traditsioon. Muid asju anti harva ja vähe. [---]
Kommentaar
Oad-herned. Teateid üle maa, eriti Viru-, ka Tartumaalt, Võrumaa idaosast, puuduvad mulgi alalt.
Kihelkond
Simuna
Koguja
A. Lauringson
Kogumisaasta
1972–1973
Täisviide
RKM II 298, 382/3 (12) < Simuna khk – A. Lauringson (1972–1973)