Odrakülvi üle vaadati sügisel novembri- või detsembrikuudel puuokste küljes olevat härmatist, kui palju aega see oli ennem pööripäeva, nii palju aega ennem kevadist pööripäeva või jaanipäeva oli soodsam aeg odrade külvamisega algust teha. [---]
Kommentaar
Härmatis külviaja määrajaks. Helme khk teates on niimoodi kevadist äikeseaega ette arvatud. Tähtpäevalise määratlemise puhul on nimetatud jõuluaega sagedamini kui talvist pööripäeva. * kevadist – siin: suvist
Kihelkond
Martna
Koguja
A. Iisberg
Kogumisaasta
1934
Täisviide
ERA II 79, 75/6 (3) < Martna khk – A. Iisberg (1934)
[---] Päikese paigalseismisest ei ole muud kuulnud, kui et see pööripäeval veel ei muutu, vaid ühepikkune on või ühepikkusena seisab, vaid talvel alles teisel päeval hakkab pikemaks minema ja esmalt õige aeglaselt, kuna suvel jälle niisama lühemaks läheb. Kevadise ja sügisese pööripäeva kohta pole seda kuulnud. [---]
Kommentaar
Päevakäänak, päike on pesas. Analoogne teiste pööripäevadega.
Kihelkond
Helme
Koguja
H. Martin
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 303, 501 (6) < Helme khk – H. Martin (1942)
Suvisel pööripäeval on päev kolm päeva pesas. Üks enne ja teine pärast pööripäeva. Kui siis vihma tuleb, see teeb orase põdema: viljaväljad, mis alles ei ole jõudnud orasest välja, lähevad kollaseks. Päevapesa vihm teeb vilja põdema ja rikub õied ära.
Kommentaar
Kehv vili. Mõned teated.
Kihelkond
Tallinn
Koguja
E. Kriitmäe
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 205, 195 (15) < Tallinn – E. Kriitmäe (1939)
Kui suise pööriba õhta päika parda läheb (pilvedesse loojub), peksab rage valmis rugi maha.
Kommentaar
Päike loojub pilvedesse – rahe rikub rukki. Üksikteade. Häädemeeste khk on arvatud, et kui hanged on kevadisel pööripäeval aia ääres, siis suvel räimed ranna ääres.
Kihelkond
Kihelkonna
Koguja
A. Teär
Kogumisaasta
1947
Täisviide
RKM II 5, 466 (11) < Kihelkonna khk – A. Teär (1947)