Egä aastaga vei maarapäävä rüki masterahe. Vatsku kah viidi, uudseleevä, Migula alla pan´ti. Sai papõlõ. Kohopiimä pan´ti täüs suurõ tõrdu, sõs möie, papel ol´l saak.
Kommentaar
Rahvakogunemine Petseri kloostri juurde. * vatsku – odra- või rukkijahust valmistatud õhukest leiba, karaskit; Migula – Migula (Nigula) pühakuju; möie – müüsin
[---] Esimeseks ehk varajaseks talirukki külviajaks arvatakse läbikaudu üks kuni poolteist nädalt enne külimaarjapääva, keskmiseks ehk parajaks külviajaks – kolm pääva enne ja kolm pääva pärast külimaarjapääva, viimseks ehk hiliseks külviajaks kaks kuni kaks ja pool nädalt pärast külimaarjapääva.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Pärnu
Koguja
H. Martinson
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H III 5, 304/1 (3) < Pärnu khk – H. Martinson (1888)
Jõulust kuus (nädalat) küünlapäeva, küünlapäevast seitse maarjapäeva, maarjapäevast seitse jüripäeva, jüripäevast üheksa jaanipäeva, jaanipäevast neli jaagupipäeva, jaagupipäevast kolm külimaarjapäeva, maarjapäevast kolm Kastna laada päeva, Kastna laadast kolm mihklipäeva, mihklipäevast kuus marti, mardist kaks kadrisse, kadrist neli jõulu. Nii arvestati vanasti aega Tõstamaa kihelkonnas.
Kommentaar
Nimetus, ajaaarvamine. Aja arvestus suurest maarjapäevast väikese maarjapäevani tuntud Setumaal, mujal rahvapärases nädalate loendis juhuslik.
Kihelkond
Tõstamaa
Koguja
E. Maasik
Kogumisaasta
1981
Täisviide
RKM II 353, 301 (1) < Tõstamaa khk – E. Maasik (1981)
Kadund ema rääkis, et jäeti suvel einatöö katki ...
Tekst
Kadund ema rääkis, et jäeti suvel einatöö katki ja mindi Kuremäele. Sie õli augustikuus. Sial õli luoster ja sie õli nagu luostripüha. Sie õli rohkem venelaste püha, aga igast kandist tuli rahvast kokku. Siit ikke käisivad, kui sie püha tuli. Obusega käidi, toit ikki kaasas. Vene rahvas, nied tulid jala, õlid suured rongikäigud, kui tulid. Iestlased nagu käisid rohkem vaatamas seda. Mindi ikke üle Ruostoja ja Iisaku.
Karjatsed said nelipüha viimane päev ja kuremäepäev …
Tekst
Karjatsed said nelipüha viimane päev ja kuremäepäev vabad päevad. Kuremäepäeval käivad haiged allikas endid pesemas. Allikavesi parandavat haigusi. Suurt tamme peeti väga pühaks. Kõik lõikasid killukesi ja tõmbasid tükke. Need pidid terveks tegema. Tahtsid tamme päris ära lõhkuda, siis tehti aed ümber, et ei saaks kätte.
Kommentaar
Rahvakogunemine Kuremäe kloostri juurde.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
E. Tampere
H. Tampere
Kogumisaasta
1962
Täisviide
RKM II 142, 401 (17) < Iisaku khk – E. ja H. Tampere (1962)
Korra läinud üks mees rukkimaarja-laupäeval, mil ka pääsukesed meilt ära kaduvad, nagu vanarahvas ütleb, järve äärde roogu niitma. Järve pääl ja rohu sees olnud otsata palju pääsukeisi. [---] Vanarahvas usub nüüdki veel, et pääsukesed roo sees magavad, kus nad hulgakaupa koos olevat. [---]
Kommentaar
Pääsukesed lähevad ära roogu magama. Pääsukeste lahkumisajaks on peetud rohkem pärtlipäeva (24. VIII).
Kui vili jäetakse pääle maarjapäeva koristada, siis ussid löövad talvel viljaterade sisse ja vili tükib kopitama. Pääle maarjapäeva koristatud vili ei kõlba enam teisel kevadel maha külvata, sest sellest kasvab kehv vili.
Kommentaar
Rukkilõikuse lõpetus. Väheseid teateid eri paigust.
Kihelkond
Võnnu
Koguja
J. Meoma
Kogumisaasta
1949
Täisviide
RKM II 25, 242 (2–3) < Võnnu khk – J. Meoma (1949)
Kuremäepäev – 28. augustil. See on nagu laadapäev …
Tekst
Kuremäepäev – 28. augustil (vana järgi 15. augustil). See on nagu laadapäev – palju rahvast tuleb kokku. Kui ma lapsukene olin, siis oli siin nagu laada. Loomi ei toodud, aga muid kaupu küll igasugust. Eestlastel see küll püha ei olnd, aga mindi niisama teisi vaatama. [---]
Kuremäepäeval – rukkimaarjapäeval jumalakujud kanti ...
Tekst
Kuremäepäeval – rukkimaarjapäeval jumalakujud kanti kätega (kanneti käsidega). Toodi Vasknarva kirikust. Kui kuremäepäev mööda sai, keerati vankripõhja, ise istuti otsa, pead täis, ja viidi tagasi.
Kommentaar
Rahvakogunemine Kuremäe kloostri juurde.
Kihelkond
Jõhvi
Koguja
M. Tiitsmaa
Kogumisaasta
1955
Täisviide
EKRK I 11, 213 (5) < Jõhvi khk – M. Tiitsmaa (1955)
Moarjapäval ei piä tõstma rükid tehä, selepäräs et siis kasma tõene oassa tühjäd piäd kõrre õtsa.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist. * tõstma – tohtima; kasma – kasvama; oassa – aasta
Kihelkond
Kodavere
Koguja
P. Rättsepp
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 27, 970 (29) < Kodavere khk – P. Rättsepp (1889)
Mõned vanad inimesed kuulutasivad ette: kui rukkimaarjapäeval päike paistab ja ilm ilus, siis saada teisel aastal rukis hästi õnnistama, aga kui sellel päeval vihma sadab, siis võtvat luste võimuse enda kätte. Teised tõendavad jälle, et see tähendus käivat selle päeva kohta, kui rukist külitavat.
Muud erinimetust peale külimaarjapäeva ei ole kuulnud …
Tekst
[---] Muud erinimetust peale külimaarjapäeva ei ole kuulnud ja kui palju seda vanast pühaks peeti, ei saa tõendada, sest vanemal ajal peetud Helme laata ka külimaarjapäeval, aga kui vene usk tuli ja Tõrva vene kirik ehitati, hakati Helme laata pidama 18. augustil, sest see olla veneusulistel niivõrd tähtis päev, et sellel päeval laata ei tohitud pidada. Kuivõrd laat aga kohalisse rahva hinge oli juurdunud, näitab lugu, et rukkiküli tähtaega arvati ikka Helme laada järgi ja sellest saadik see hilines mõne päeva. Sellepärast ei saa nüüd tagantjärele enam otsustada, kuivõrd seda päeva pühitseti külimaarjapäevana ja kuivõrd Helme laada päevana, sest Helme laada päeval ei olla tööd tehtud ka siis, kui laat mõne päeva võrra edasi aeti.
Kommentaar
Laat. Teade karjasele püha andmisest veel Iisaku khk. Üldiselt olid karjasekaubaga lepitud vabad päevad suvistel ja jaanipäeval.
Kihelkond
Helme
Koguja
H. Martin
Kogumisaasta
1942
Täisviide
ERA II 303, 531/2 (23d) < Helme khk – H. Martin (1942)