Rukkimaarjapäeva mälestati Saarde pool taludes 15. augustil. Selleks päevaks pidi rukkipõld haritud ja korda seatud olema, sest 15. algas taludes igal pool rukkikülimine. Mõisades küliti esimene rukki ikka 7. ja 8. augustil. Ka talupidajate seas leidus sagedaste neid, kes nagu sunnitud olid rukkiküli enne 15. augusti algama, nimelt need, kellel olid madalad ja vesised põllud, ehk need, kes kartsid vihmaseid sügisilmu, kus niisugustel aegadel sagedaste rukki külimata pidi jääma.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Saarde
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 181, 677/8 (259) < Saarde khk – J. P. Sõggel (1938)
Rukkimaarjapäevaks pidi Helme Riidajas rükis juba külitud …
Tekst
Rukkimaarjapäevaks pidi Helme Riidajas rükis juba külitud olema, kuna külmadele maadele see pidi juba lauritsapäevaks olema tehtud, kuna liivapõhjaga [maal] Suislepi mehed omi rukkid külisid küll veel pärtlipäevaks, sest liivapõhjaga maa oli kauem soe. Aga enamiste [---] neil äpardunud rüga ikka rohkem kui mujal ning käinud siis kiistega Helme pool rügi vahetamas. [---] Vanemal ajal olla aga rüäkülviga veel rohkem kiirustatud, nii et see külimaarjapäevaks juba haljendama lõi või punased otsad vähemalt maa seest välja ajas.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist. * kiistega – kiiskadega
[---] Esimeseks ehk varajaseks talirukki külviajaks arvatakse läbikaudu üks kuni poolteist nädalt enne külimaarjapääva, keskmiseks ehk parajaks külviajaks – kolm pääva enne ja kolm pääva pärast külimaarjapääva, viimseks ehk hiliseks külviajaks kaks kuni kaks ja pool nädalt pärast külimaarjapääva.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Pärnu
Koguja
H. Martinson
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H III 5, 304/1 (3) < Pärnu khk – H. Martinson (1888)
Rukist võib külvata vana seemnega kolm päeva enne …
Tekst
Rukkimaarjapäev 15. augustil. Rukist võib külvata vana seemnega kolm päeva enne ja kolm päeva pärast rukkimaarjapäeva. Pärast ei sünni enam vana seemnega külvata, uuega võib küll külvata kauemat aega pärast rukkimaarjapäeva.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Rapla; Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1955
Täisviide
RKM II 42, 557 (14) < Rapla khk või Märjamaa khk – E. Poom (1955)
Rükkitegemise hakatus on keige parem aeg rükkimaarjapäeval ja lõpetus pärtlipäeval, varem tegemine lähab alati nurja – ussid söövad varase rükki ära. Tähendus: rükkimaarjapäe om ruuna-emapäe, siis ei ole käsken hobene enne m[aarja]päeva kolm päeva ja pärast m[aarja]päeva kolm päeva ennast adra eest valla võtta.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist. * ruuna-emapäev – siin: ruunapüha – päev, mil hobustega ei töötata
Moarjapäval ei piä tõstma rükid tehä, selepäräs et siis kasma tõene oassa tühjäd piäd kõrre õtsa.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist. * tõstma – tohtima; kasma – kasvama; oassa – aasta
Kihelkond
Kodavere
Koguja
P. Rättsepp
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 27, 970 (29) < Kodavere khk – P. Rättsepp (1889)
Rukkimaarjapäeval ei tõhi rukkid külvata, siis rohistab ära. Vaenlane pidada umbrohtu hulka külvama.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist. Külvikeelust ligi 10 teadet (Viru-, Tartu-, Viljandi-, Pärnumaa), põhjendus: kasvaks peeneteraline vili.
Kihelkond
Torma
Koguja
J. V. Sildvee
Kogumisaasta
1969
Täisviide
RKM II 268, 538 (113) < Torma khk – J. V. Sildvee (1969)