Suur maarjapäiv (16. aug[ust]). [---] Om suur pühä egal puul. Kerigopühä. Enne maarjat om kats nädälit paastu. Maarjapääväst um seitse nädälit tagasi piitrepäivä.
Kommentaar
Nimetus, ajaaarvamine. Aja arvestus suurest maarjapäevast väikese maarjapäevani tuntud Setumaal, mujal rahvapärases nädalate loendis juhuslik.
Paastu-, heina- ja rukkimaarjapäevad olnud ennem …
Tekst
Paastu-, heina- ja rukkimaarjapäevad olnud ennem rahval vaheaegadeks, töömuutuse pühadeks. Mõisnikud aga soovinud rahvale enam tööd, kaotanud pühad ära.
Kommentaar
Maarjapäeva pühitsemine. Hilisemaid teateid on maarjapäevast kui poolpühast (Mustjala, Kihelkonna, Helme khk); vrd. Eisen, EM II, lk. 70.
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
O. Liiv
Kogumisaasta
1924
Täisviide
E, StK 26, 40 (16) < Lüganuse khk – O. Liiv (1924)
Põder sööb ikke enne päivatõusu. Päival magab. Jooksuaig on kaks nädala enne kuremäepäeva (umb. 15. aug.) ja vasikas õli seitsendal külvinädalal. Siis on emapõder ninda tige, et kõhe tuleb talluma. Ühekorra jooksuajal lasin, siis on põder õige tige. Mina lasin ja jo ta märkas – kõhe minu pääle. Mina pugesin puu alle, puu õli maha langend. Tuli siis sinne puu äärde ja trambutas jalgu, ei oskand koukida nindakui karu. [---]
Kommentaar
Põtradel jooksuaeg – tigedad. Põtrade jooksuaega on dateeritud veel pärtlipäevaga (24. VIII), üldse augustikuuga. * seitsmendal külvinädalal – mai keskpaiku (külvinädalate loendit alustati enamasti jüripäevast kümnenda või üheksanda nädalaga, seega on kõnesolev nädal 8.–14. või 15.–21. mail)
Kihelkond
Iisaku
Koguja
M. Tarum
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 127, 74/5 (12–13) < Iisaku khk – M. Tarum (1936)
Pühtitsas on Jumalaema mägi. Enne kloostrit sääl oli ainult suur tamm. Sääl käidi koos iga aasta 15. augustil. Vanad palusid tamme juures tšasovnas õigeusu kommete järgi. Noored tantsisid vaid ja tegid muud lusti. Mäele taheti eesti kirik ehitada. Ehituskraam sai otsa ning töö jäi vahepeal mõneks ajaks koskele. Kuberner juhtus tollal tulema mäele ning otsustas ehitada kloostri.
Kommentaar
Rahvakogunemine Kuremäe kloostri juurde. * eesti kirik – luteriusu kirik; koskele – kusagile
Kihelkond
Iisaku
Koguja
P. Ariste
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA, Vene 1, 703/4 (12) < Iisaku khk – P. Ariste (1930)
Rukist võib külvata vana seemnega kolm päeva enne …
Tekst
Rukkimaarjapäev 15. augustil. Rukist võib külvata vana seemnega kolm päeva enne ja kolm päeva pärast rukkimaarjapäeva. Pärast ei sünni enam vana seemnega külvata, uuega võib küll külvata kauemat aega pärast rukkimaarjapäeva.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Rapla; Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1955
Täisviide
RKM II 42, 557 (14) < Rapla khk või Märjamaa khk – E. Poom (1955)
Rukkimaarjapäeva mälestati Saarde pool taludes 15. augustil. Selleks päevaks pidi rukkipõld haritud ja korda seatud olema, sest 15. algas taludes igal pool rukkikülimine. Mõisades küliti esimene rukki ikka 7. ja 8. augustil. Ka talupidajate seas leidus sagedaste neid, kes nagu sunnitud olid rukkiküli enne 15. augusti algama, nimelt need, kellel olid madalad ja vesised põllud, ehk need, kes kartsid vihmaseid sügisilmu, kus niisugustel aegadel sagedaste rukki külimata pidi jääma.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Saarde
Koguja
J. P. Sõggel
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 181, 677/8 (259) < Saarde khk – J. P. Sõggel (1938)
Rukkimaarjapäeva nimetatakse rukkiemapäevaks, sest siis saavad rukkid enestele ema, hakatakse rukkid külvama.
Kommentaar
Nimetus, ajaaarvamine. Aja arvestus suurest maarjapäevast väikese maarjapäevani tuntud Setumaal, mujal rahvapärases nädalate loendis juhuslik. * rukkiemapäev – rukkipüha (emapäev – püha, siin ülekantud tähenduses)
Rukkimaarjapäeva peeti kui rukkilõikuse lõputipäeva …
Tekst
Rukkimaarjapäeva peeti kui rukkilõikuse lõputipäeva. Niisamma kui heinamaarjapäev, nii ka rukkimaarjapäev laskis tubli peremees tuua viina ja laskis liha praadida ja kooke teha. Rohkem mul andmeid ei ole.
Kommentaar
Uudsetoidud. Väheseid teateid.
Kihelkond
Keila
Koguja
E. Kriitmäe
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 280, 294 (49) < Keila khk – E. Kriitmäe (1940)
Rukkimaarjapäevaks pidi Helme Riidajas rükis juba külitud …
Tekst
Rukkimaarjapäevaks pidi Helme Riidajas rükis juba külitud olema, kuna külmadele maadele see pidi juba lauritsapäevaks olema tehtud, kuna liivapõhjaga [maal] Suislepi mehed omi rukkid külisid küll veel pärtlipäevaks, sest liivapõhjaga maa oli kauem soe. Aga enamiste [---] neil äpardunud rüga ikka rohkem kui mujal ning käinud siis kiistega Helme pool rügi vahetamas. [---] Vanemal ajal olla aga rüäkülviga veel rohkem kiirustatud, nii et see külimaarjapäevaks juba haljendama lõi või punased otsad vähemalt maa seest välja ajas.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist. * kiistega – kiiskadega
Rukkimaarjapäeval ei tõhi rukkid külvata, siis rohistab ära. Vaenlane pidada umbrohtu hulka külvama.
Kommentaar
Rukkikülviaeg. Rukkikülvi orientiirina rohkem kui poolesajas kirjapanekus, suurem osa Lõuna-Eestist. Külvikeelust ligi 10 teadet (Viru-, Tartu-, Viljandi-, Pärnumaa), põhjendus: kasvaks peeneteraline vili.
Kihelkond
Torma
Koguja
J. V. Sildvee
Kogumisaasta
1969
Täisviide
RKM II 268, 538 (113) < Torma khk – J. V. Sildvee (1969)