Kui kaks nädalat enne jõulut Sõel koiduaaks ja kaks nädalat enne maarjapäeva ehasse maha läheb, siis tuleb hea kevade.
Kommentaar
Tähtede seisu vaatamine. Kõige sagedamini on, nagu mardi- ja kadripäeva-aegsete vaatluste puhul, mainitud Sõela tähti – tuleb hea kevad (suvi), rikas (vilja)aasta. Helme khk vaadati Härjaks nimetatud üksiktähte ning Hundiks nimetatud paaristähti õhtutaevas; kui Hundi „silmad“ olid Härjast heledamad, oli oodata nälja-aastat.
Karjasele tehti jõuluks kakuleiba ja pandi selle siis aita seisma kuni paastumaarjapäevani. Siis toodi korra tuppa (tüdrukud panid kaku ööseks pää alla, siis saavad mehele) ja viidi aita jälle tagasi, seisab sääl kevadeni. Kui kari esimest korda välja läheb, pannakse karjasele kakk kotiga selga. Karjane peab päeva otsa kotiga käima ega tohi kakku puudutada. Õhtul lõika[b] kaku tükkideks. Mitu looma on, nii mitu tükki lõikab. Siis käivad loomad kogu suve koos ega jää üksteisest maha. Ka ei jää loomad siis sel aastal haigeks.
Kommentaar
Lõpekakk, jõulukakk. Jõulukaku panemine pea alla on siin juhuslik, lähtub paastumaarjapäevast alates välja magama minemise kombest (vt. Väljas magamine). Peamiselt Saaremaal, vähem mujal on tuntud vastlakaku küpsetamise komme (vt. Toidud).
Kui Sõel kadripäevaks koidu ajaks maha läheb homikul …
Tekst
Kui Sõel kadripäevaks koidu ajaks maha läheb homikul, siis ta jõuab maarjapäevaks õhtul ehasse, see tähendab head viljalist aastat.
Kommentaar
Sõel läheb kadripäevaks enne hommikut looja – hea (vilja-) aasta. Kümmekond teadet, Lõuna-Eesti ajamääratlused on: neli nädalat enne talsipühi (enne jõule), ka mardipäev.
Kapstamaarjapäeval viidi karjalaps peremehe juurde ...
Tekst
Kapstamaarjapäeval (25. märtsil) viidi karjalaps peremehe juurde. Karjase vanemad said lapse ära kaelast söömast. Kindel kaup tehti kas mardi- või kadripäevani.
Kommentaar
Suviliste tööaja lõpp. Kümmekond teadet, enamus Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Tartu-Maarja
Koguja
P. Voolaine
Kogumisaasta
1964
Täisviide
RKM II 179, 281 (88) < Tartu-Maarja khk – P. Voolaine (1964)
Kuimitu nädalat pääle mardipäeva maa paljas on, niimitu nädalat on ta pääle paastumaarjapäeva lumes.
Kommentaar
Lumikatte püsimine kevadel. Levinum on kõrvutamine lihavõttepühadega kui paastumaarjapäeva või jüripäevaga; domineerib analoogiaprintsiip. Umbes 30 kirjapanekut, enam Lõuna-Eestist.
Kui mardipäev mättad lumest paljad on, siis peavad mättad ka maarjapäeval lume alt väljas olema.
Kommentaar
Lumikatte püsimine kevadel. Levinum on kõrvutamine lihavõttepühadega kui paastumaarjapäeva või jüripäevaga; domineerib analoogiaprintsiip. Umbes 30 kirjapanekut, enam Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Noarootsi
Koguja
J. Lievoh
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 17, 964 (7) < Noarootsi khk – J. Lievoh (1889)
Kui märdipäeval kännul kübar pääs on, siis ka maarjapäeval; see tähendab pikka talvet.
Kommentaar
Lumikatte püsimine kevadel. Levinum on kõrvutamine lihavõttepühadega kui paastumaarjapäeva või jüripäevaga; domineerib analoogiaprintsiip. Umbes 30 kirjapanekut, enam Lõuna-Eestist.
Kihelkond
Suure-Jaani
Koguja
P. Johannson
Kogumisaasta
1893
Täisviide
H II 49, 423 (2) < Suure-Jaani khk – P. Johannson (1893)
Mardipääv. Selle pääva ümber pandakse tähele: mitu nädalt enne ehk pärast marti jõgi kinni läheb, niimitu nädalt pärast ja enne maarjapääva läheb jõgi lahti. Läheb jõgi nädal enne marti kinni, siis läheb nädal pärast maarjapääva jäätus. [---]
Kommentaar
Mardipäeva ajal jõgi jääs – paastumaarjapäeva (lihavõtte ajal) kinni (lahti). Alla 10 vastukäiva teate Lõuna-Eestist.
Karu minevat magama mardipäeval, teise küljele pöörduvat küünlapäeval, üles tõusvat ta maarjapäeval. [---]
Kommentaar
Karu läheb magama. Üksikuid teateid, dateeritud ka mihlipäevaga (29. IX), kadripäevaga (25. XI). Enam on tuntud karu küljepööramise ja pesast väljatuleku aja määratlused.
[---] Mardipäevaks pidi rent makstud olema. Tehti ka uusi rendilepinguid. Minu isale anti ka mardipäevaks kontraht kätte, kui Lüganuse talu tuli, juripäevaks kolis kohale. [---] Mardipäevaks läksid teenijad ära. Taluteenijate aeg oli ikka – maarjapäeval tulid sisse, mardipäeval läksid ära. [---]
Kommentaar
Suviliste lepinguaja lõpp; teenijate vahepäev. Teenijate vahetus mihklipäeval on üldisem.
Kihelkond
Lüganuse
Koguja
H. Liivak
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 296, 308/10 (3) < Lüganuse khk – H. Liivak (1973)
Karu lähäb mihklepäeval pessa, küündlpäeval käänab teise külle, maarjapäeval tuleb enne pääva välja.
Kommentaar
Karu läheb pesasse. Populaarsed on vanasõnad karu küljepööramisest (peamiselt küünlapäeval, 2. II, ka tõnisepäeval, 17. I) ja talveune lõppemisest (paastumaarjapäeval, 25. III); pessaminekut on kalendritähtpäevaga harva määratletud.
Tüdrukute ülalistumised. – Jakobipäevast kuni kevadise maarjapäevani, välja arvatud paastuajad, kogunevad tüdrukud sagedasti neljapäeva ja pühapäeva õhtuti kuskile tuppa või tüdrukute lauta (välishoone, kus tüdrukud suvel magavad). Igalühel on kaasas midagi väikest tööd, nagu sukavardad, vööde kudumine ja heegeldus, kusjuures ka lauldakse. Kui tulevad sinna poisid pillidega, siis ka tantsitakse. Vanasti ja ka praegu.
Kommentaar
Tüdrukute ühised tööõhtud. Tuntud Kihnu khk.
Kihelkond
Kihnu
Koguja
P. Köster
Kogumisaasta
1935
Täisviide
ERA II 95, 84/5 (16) < Kihnu khk – P. Köster (1935)
Kui ma olli poisikene, sis olli sulaste kauplemine maarjapäival. Sis lõppi teenistusleping, sulase vaeldiva. [---] Hiljem läts juba jüripäivä pääle, veel edasi läts esimese mai pääle.
Kommentaar
Teenistusleping 1. maist. Kuulub hilisemasse ajajärku.
Kihelkond
Karula
Koguja
K. Salve
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 308, 323 (8) < Karula khk – K. Salve (1973)
Minu kodus peeti maarjapäeval tädi Maarja nimepäeva …
Tekst
Minu kodus peeti maarjapäeval tädi Maarja nimepäeva ja esimesel mail vanaema Mai nimepäeva. [---] Nimepäevalapsel seoti õhtul või öösel, kui magama oli jäänud, jalad kinni. [---] Pudel viina pidi olema nimepäevalapse jaoks.
Kommentaar
Nimepäeva tähistamine. Ainuke teade. Kombe seostumine 1. maiga on juhuslik.