Õnnekatsumine. (Joonis N° 1). Võeti harilik kauss, mis täideti veega ääreni. Kaussi pandi ujuma kolm kokkupandud korki, millede keskel põles küünal. Kauss asetati lauale. Kausi ümber ringina laual oli kirjutatud mitmesugused sõnad, nagu: vaesus, rikkus, vara, surm, pulm, kosjad, jne. Isikul, kes soovis õnne katsuda, seoti riidega silmad kinni, siis juhiti ta käsi kaussi, vette, mille ta käsi pani liikuma. Vee liikumise mõjul hakkavad ka veel asuvad korgid liikuma. Lõpuks jäid korgid seisma kausi ääre juures. Vaadati, millise sõna juures nad seisma jäid, see sõna pidi ka õnnenägija tulevast õnne ütlema.
Kommentaar
„Paadid“ veenõus näitavad tulevikku. Ujuma on pandud pähkli- ja munakoori, söetükikesi, õmblusnõelu, korke, paberist volditud laevukesi. Üldtuntud, ent rohkem teateid Lõuna-Eestist (Tartu-, Võrumaalt).
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
F. Thomberg
Kogumisaasta
1930
Täisviide
E 67463/4 (XII) < Pärnu-Jaagupi khk – F. Thomberg (1930)
Vana-aasta öösel pidid läbi akna vaatama, kelle kuju seal näed. Räämal elas üks vana naine, kes rääkis, et on näind sedasi oma tulevase nägu läbi aknaklaasi. Ta old veel noor, vaadand aknast välja ja mõeld selle poisi peale, kellega tuttav oli. Järsku vaadand selle nägu vastu. Pärast abiellusid.
Kommentaar
Toas nähakse oma tulevast. Kümmekond teadet.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
R. Rebane
Kogumisaasta
1969
Täisviide
EKRK I 69, 332/3 (44) < Pärnu-Jaagupi khk – R. Rebane (1969)
Minnes uusaastaööl lauda taha ja kuulates hääli, võite ette ennustada oma tulevikku. Kui kostab saagimist, tähendab see surma, kui aga kella häält, tähendab, et keegi teie perest läheb mehele või võtab naise.
Kommentaar
Iseäralikud hääled. Põhiosa ennetest on seoses inimese elukäiguga.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
K. Jõemetsa
Kogumisaasta
1985
Täisviide
RKM II 389, 181 (11) < Pärnu-Jaagupi khk – K. Jõemetsa (1985)
Kell kaksteist pühiti toad puhtaks, pühkmed viidi välja, astuti isi otsa ja kuulatatud, mis ääli ümberringi on. Mu onu old ka noor ja lapselik alles. Viind pühkmed välja ja astund isi otsa. Meil oli suur veerus ja selle peal lauad. Isa tuld salaja välja ja liigutand laudu. Pärast küsis onu käest, et mis sa siis seal pühkmehunniku otsas kuulsid. Ega seda tohtind teistele öölda, seda pidi salajas oidma. Ütles, et ei miskit.
Kommentaar
Ennustamine pühkmetel. Üldlevinud; kõige sagedamini viidi pühkmed teeristile. * veerus – vöörus, esik
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
R. Rebane
Kogumisaasta
1969
Täisviide
EKRK I 69, 333 (45) < Pärnu-Jaagupi khk – R. Rebane (1969)
Na kudas ilmad uuest aastast peale akates, na oo need koa jaanipäävast akates, näit[eks] kui uue aasta nädali otsa lund sajab, sis sajab ka jaanipääba järel nädal otsa vihma, jne. (Ka üksikud päävad peavad ühte minema).
Kommentaar
Sajab uusaastal, siis sajab ka jaanipäeval. Lähtub uskumusest, et jõuluaeg käib jaanipäeva ajaga ühte. Ligi 10 teadet mitmelt poolt. Rõuge khk teate järgi tähendas see jakobipäevaks (25. VII) pikset.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
M. Jaakson
Kogumisaasta
1892
Täisviide
H III 13, 420 (16) < Pärnu-Jaagupi khk – M. Jaakson (1892)
See jutt on ainult nendele, kellel olid rotid majas …
Tekst
Eelmine aasta oli roti-aasta. See jutt on ainult nendele, kellel olid rotid majas. Vana-aasta õhtul tuli enne söögilauda minekut kõigil naistel võtta kuldasjad ära ja panna selga punane riietus. Järgmisel aastal kaovad majast ära kõik rotid.
Kommentaar
Rottide peletamine. Ainukordne kirjapanek massikommunikatsiooni mõjul kujunevast käitumisjuhisest.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
M. Nuut
Kogumisaasta
1985
Täisviide
RKM II 388, 464/5 (48) < Pärnu-Jaagupi khk – M. Nuut (1985)
Jõuluõhtul kella 12 aegu viidi loomadele midagi paremat ...
Tekst
Jõuluõhtul k[ella] 12 aegu viidi loomadele midagi paremat: jõululeiba, kaeru, jahu jne. ning teretati iga looma üksikult: „Tere, Punik. Tere, Päits.“ Ka sigu ja kanu kostitati. [---]
Kommentaar
Tervitussõnad koduloomadele. Umbes 30 kirjapanekut kogu maalt, Võru-, Setumaal juhuslik. Mõnevõrra veel uusaastal. Teretamiseks on nimetatud ka leiva viimist loomadele.
Ustakse, kui üks odrapea üksi põllu peale kasuma ununeb …
Tekst
Ustakse, kui üks odrapea üksi põllu peale kasuma ununeb, et see siis jõuluöösel põllul kaebama saab: „Rukis, va kõlupea, viidi ära ja mind jäeti järele.“ Niisama peab ka üksi jäänud rukis oigama, odra peale nurisedes: „Oder, va kesipea, viidi ära, mind jäeti järele.“
Kommentaar
Koristamata viljapea kaebab. Umbes 30 teadet üle maa; uskumus esineb ka dateerimata kujul.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
M. Reimann
Kogumisaasta
1893
Täisviide
H II 47, 633/4 (187) < Pärnu-Jaagupi khk – M. Reimann (1893)
Jõululaupäeva õhtal toodi tööriistad tuppa, et nõiduse vägi neist ei saaks üle käia.
Kommentaar
Tööriistad koju – halb mõju ei hakka peale. Umbes veerandsada teadet; Võru-, Setumaal puuduvad. Samuti välditi sõidu- ja veovahendite sattumist halva mõju alla (vt. hobune).
Kui kirikusseminejad olid läinud, toodi heinad tuppa ja siis algas alles päris lõbu. Nimelt keerutati heintest nn. jõmmid. Jõmmid olid inimeste kujud, mitmesugusis suurusis. Jõmmidele pandi pihku kokkukeeratud sedelid, millistele on kirjutatud mingisugune soov, kas hääd või halba. Need kujud asetati küla elumajade uste ette; milliste peremeestega saadi hästi läbi, niisuguste peremeeste elumajade uste ette asetati hää sooviga kuju (jõmm), halbade peremeeste elumajade uste ette jälle halva sooviga jõmm. Kujude laialikandjaiks olid harilikult noored poisid, kes püüdsid neid asetada võimalikult käratult, salaja, sest muidu ei oleks soovil mingit mõju. Mõne ukse ette kogus nii esimese püha hommikuks palju jõmme. Kui soovid olid halvad, siis muidugi polnud majaperemehel hää meel.
Kommentaar
Inimkuju valmistamine. Väheseid teateid.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
E. Alberg
Kogumisaasta
1932
Täisviide
E 78648/9 (2) < Pärnu-Jaagupi khk – E. Alberg (1932)
[---] Vanad inimesed ütlevad, et kadripäev tuli sula. Et andres arutab, siis oo sula, siim teeb silla peale, toomas topib, et sis oo kõik kohad juba külmetand.
Kommentaar
Külm, jääkatte tekkimine. Tavaliselt tähtpäevade loendina, vrd. EV 6439.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
R. Rebane
Kogumisaasta
1969
Täisviide
EKRK I 69, 313 (2) < Pärnu-Jaagupi khk – R. Rebane (1969)
Mardipäevaks tehti ordajahudest pirukat. Ma isegi olen joosnud mööda peresid, tantsisime, sis anti lastele ka seda odrajahudest kakku.
Kommentaar
Karaskid, leivad koogid. Küpsetiste (leib, odrakarask, sai, jms.) andmine on enam tüüpiline Lõuna-Eestis. Simuna khk teade võileiva, Kadrina khk meega odraleiva (sepiku) andmisest. Koogid on iseloomulikud ainult Virumaale ja Tartumaa Peipsi-äärsele venemõjulisele alale. Mardipeo korraldamiseks ning Läänemaal anti ka jahu ning tangu.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
R. Rebane
Kogumisaasta
1969
Täisviide
EKRK I 69, 313/4 (3) < Pärnu-Jaagupi khk – R. Rebane (1969)
[---] Andmata ei juletud jätta, sest kardeti sajatusi, mis oli eriti karja pihta sihitud: „Üks loom sul koju tulgu ja üheksa metsa jäägu (mingu).“ Muidugi sai sajatuste vastu ka abi. Nimelt pidi lehmil nende lõõgu arstima. Peremees pidi lehmalõast läbi pugema. Ükskord teinud poisid vanaperemehega jälle nalja: parajasti, kui see roninud läbi lõa, olnud poistel vigur valmis säetud ja tõmmanuvat vanamehe teiselt poolt seina lõasse kinni ja poovad kas või surnuks. Kõige suuremad sajatajad olnud naised. [---]
Kommentaar
Karistused. Põhiosas samased ehalkäijate tempude ja vastavate pulmanaljadega. Põhja-Eestist on vaid üksikuid kirjapanekuid.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
E. Treu
Kogumisaasta
1929
Täisviide
ERA II 17, 645 < Pärnu-Jaagupi khk – E. Treu (1929)
Hingedepäeval ei pea tohtima mitte õmmelda, siis pidada inimene pimedaks jääma. Kord olnud ühes peres üks tüdruk nimega Kärt, see ütelnud: „Mina õmblen ikka, mina torgin hingede silmad peast välja.“ Selle peale jäänud tüdruk aga pimedaks ja olnud kuni teise aasta hingedepäevani pime. Siis hakanud ta ütlema: „Ei mina enam hingedepäeval õmble.“ Olnud parajasti hingede sissetulemise päev, kui tüdruk seda ütelnud, ja tüdruk hakanud selle peale jälle nägema.
Kommentaar
Õmblemine keelatud – torgib hingede silmi. Õmblemiskeelust sama põhjendusega veel kirjapanek Setumaalt.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
S. Reitvelt
Kogumisaasta
1896
Täisviide
E 24030/1 < Pärnu-Jaagupi khk – S. Reitvelt (1896)