Enne tüdrukud käisid talvel ehal, suprikul ehk supretkal …
Tekst
Enne tüdrukud käisid talvel ehal, suprikul ehk supretkal. Kui noored olime, sõime õhtut ja pidasime videvikku, Vara oli lampi põlema panna, kõik olid pikali ja vaiksed, mõni isegi magas. Ja siis läksime küla peale. Pandi lamp põlema ja hakati ketrama. Tüdrukud läksid vokkide ja muude tööriistadega külla, kus oli teisi tüdrukuid ja suured ruumid. Pärast tulid poisid ka, siis visati töö nurka, läks tants lahti. See hakkas sügise enne jõulu novembris. [---]
Kommentaar
Tüdrukute ühiste käsitööõhtute algus. Üldiselt algasid varem, pärast väliste tööde lõpetamist.
Kihelkond
Iisaku
Koguja
E. Tampere
H. Tampere
Kogumisaasta
1962
Täisviide
RKM II 142, 423/4 (17) < Iisaku khk – E. ja H. Tampere (1962)
Ennustan ilma: novembrikuu oli vihmane ja puud paksus härmas, see tähendab aprill-mai väga palju kurjategijat äikest. Ei saa ka õigel ajal vilja maha külvata.
Kommentaar
Vihm, härmatis – kevadel äike, külv jääb hiljaks. Üksikteade.
Hingedepäevasi peetud iga esmaspäev ja teisipäev …
Tekst
Hingedepäevasi peetud iga esmasp[äev] ja teisip[äev] 29. mihklik[uu]p[äevast] kuni 10. talvekuu päevani. See on mihklip[äeva] ja mardi vaheajal. [---]
Kommentaar
Hingedeaja kestvus. Aega on määratletud vähem kui neljandikus tekstidest, orientiiriks sagedamini mihklipäev ja mardipäev, harvemini kadripäev ja jõulud. Kõige sagedam ajamäärang on nädal enne (peale) mihklipäeva kuni nädal enne (peale) mardipäeva. Esmaspäevi on nimetatud mitmes Hiiu- ja Saaremaa teates, ka Vändra, Kodavere khk; juhuslikena esinevad teisipäev ja kolmapäev.
Jäguaeg oli esimesest talvekuu päevast mardipäevani …
Tekst
Jäguaeg oli esimesest talvekuu päevast mardipäevani, enne oli kalendris üleval. Sellega kuulutavad talveaega ette. [---] Kui sel ajal on juba meni külm öö, kividel on natuke jääkohmakast voi kahut peal, siis pidada tulema hea kameliaasta.
Kommentaar
Öökülm, kividel jää peal – tuleb hea kammelja-aasta. Ilus ilm oli hea kalasaagi endeks. * kameli – kammelja
Kihelkond
Jõelähtme
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 27, 123/4 (5) < Jõelähtme khk – R. Põldmäe (1930)
[---] Kui sügisel novembri- või detsembrikuul enne talvist pööripäeva puudel rohkesti härma on, siis on oodata enne jüripäeva äikest. (Rahvas[uust], ka enda tähelepanek.)
Kommentaar
Härmatiseaja vastavus kevadise äikesega. Ainuke teade (kalendrikuus nimetamine ei ole primaarne).
Meil keib sii kalapüik aastaringi, vahe on ainult kevadel jääminekuga ja sügisel tulekuga. Suured püigiajad on küll kevadel mai ja juunikuu ja sügisel oktoober ja november.
Kommentaar
Kalapüügiaeg.
Kihelkond
Käina; Pühalepa
Koguja
E. Ennist
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 188, 275 (42) < Käina khk < Pühalepa khk – E. Ennist (1938)
Odrakülvi üle vaadati sügisel novembri- või detsembrikuudel puuokste küljes olevat härmatist, kui palju aega see oli ennem pööripäeva, nii palju aega ennem kevadist pööripäeva või jaanipäeva oli soodsam aeg odrade külvamisega algust teha. [---]
Kommentaar
Härmatis külviaja määrajaks. Helme khk teates on niimoodi kevadist äikeseaega ette arvatud. Tähtpäevalise määratlemise puhul on nimetatud jõuluaega sagedamini kui talvist pööripäeva. * kevadist – siin: suvist
Kihelkond
Martna
Koguja
A. Iisberg
Kogumisaasta
1934
Täisviide
ERA II 79, 75/6 (3) < Martna khk – A. Iisberg (1934)
Talvekuu lõppu ja jõulukuu alustest arvatas külviaja …
Tekst
Talvekuu lõppu ja jõulukuu alustest arvatas külviaja näitäjäs; mel päeväl sellel ajal mõts ilusaste härmän om, sel päeväl külvetäs kevädel lina, sis kasvab lina nii pikas kui härmän puu talvel oli. [---]
Kommentaar
Linakülviaja määramine. Martna khk samasisuline teade odrakülvi kohta. Sobivate külviaegade arvestamiseks härmatise järgi on jälgitud aega enne jõulusid või enne talvist pööripäeva.