Võetakse ka taldrikule vesi ja väike õmblusnõel ...
Tekst
Võetakse ka taldrikule vesi ja väike õmblusnõel hõõrutakse peo vahel, siis pannakse ta veele. Kui jääb vee pääle, siis saab jälle mehele.
Kommentaar
„Paadid“ veenõus näitavad tulevikku. Ujuma on pandud pähkli- ja munakoori, söetükikesi, õmblusnõelu, korke, paberist volditud laevukesi. Üldtuntud, ent rohkem teateid Lõuna-Eestist (Tartu-, Võrumaalt).
Vana-aasta kella 12 aigu peab tütrik minema kanalauda …
Tekst
Vana-aasta kella 12 aigu peab tütrik minema kanalauda usse taade ja koputama ussele kolm kõrda, üle kolme kõrra ei tohi koputada. Vastab tütrikule nüüd kukk, siis saab ta uuel aastal mehele. Vastab aga kana vai ei vasta keski, sis ei ole lootust mehelesaamiseks. Sama proovi võib ka poiss tetta, kas ta tuleval aastal võtab naist vai ei võta. Vastab talle kukk, siis jääb ta vanaspoisis edasi.
Kommentaar
Kuke (kana) häälitsemine teatab tulevikku. Palamuse khk teate järgi tähendas kuke laul enne keskööd peremehe surma, Rannu khk tähendas hane või kana nägemine (enne teisi koduloomi) saksa mehe saamist, hobune rikast ja tarka, siga rumalat ja laiska meest, lammas talusulast, kits käsitöölist.
Nägin kedagi naisterahvast, kes uueaasta hommikul näitas kõigile tuttavaile mingisugust pikergust tinatükki ja seletas, et tema saavat sel aastal õmblusmasina. Tema oli nimelt õnne valanud ja arvas nüüd, et ta saab tingimata õmblusmasina. [---]
[---] Om õnn risti ehk kuuljakirstu muudu, sis koolep ta omanik ärä! Om õnne küllen pallu sambla muudu hebenit ehk litrit, medä õnnesammetis kutsutas, sis saap õnne omanik rikkas. Om õnn tanu ehk sõrmuse taoline, sis tulep ta omanikul abiellu heitmine ette. Om õnne külles pudelit vai viinaklaasi nätä, sis nakap sii inemine, kelle perält õnn om, joodikuks, jne.
Näiteks vana-aasta õhtul keerad kausi kummuli. Kägardad ühe paberi kokku ja paned kausi peale. Siis paned paberi põlema. Tuhast tekib mingi kujutis, mille järgi ennustatakse. Minul tuli näiteks südame kujutis.
[Vana-aasta] keskööl mindi kaevule, võeti vett ning toodi tuppa, kus siis teda joodi. Loodeti, et vana-aasta keskööl kaevust võetud vesi niisama magus on kui mõdu. See usk on veelgi säilinud, kuid keegi ei olevat seda ometi veel mitte tunnud. Seletatakse sellega, et võetakse vett ikka kas mõni minut enne või pärast keskööd ja seepärast loomulikult ei ole veel tuntud ka ta magusust. See vesi, mis siis võetakse, hoitakse alal, ning hommikul pestakse temaga silmi, sest siis ei jäävat silmad järgmisel aastal haigeks.
Kommentaar
Vesi magus. Seostub rohkem vana-aasta kui jõuluööga, levik Lõuna-Eestis (vt. levikukaart: uusaasta (5)).
Kui verivorsti tetti, aastas kas vai mitu kõrda, aga paenet es otsita. Aga vorstipaenet tembutedi ja saadeti tõesest talust tuuma ainult jõuluvorste tegemise ajal. Lätsid ja küsisid, kas teil jõuluvorsti om ärä tettu, sis olge hää ja andke meile kah oma vorstipainet. Sis anti nii tõttelt ilma naaruta üitskõik mes mõni koomiline puukand, mes olle mõnel nallahambal võibolla mitmit aastit kotun ollu, et mõnele jälle anda. Kui anti, sis üteldi: „Kui vorsti tettu, sis tuu paene jälle tagasi.“ Nii viidi paene ja mitu rõngast vorste ja säält anti vastu ka oma jõuluvorste.
Kommentaar
Vorstipaine toomine. Kombest asjassepühendamatuid saata vorstide painutamise vahendit tooma on teateid mitmelt poolt (rohkem Viru-, Tartumaalt), „vorstipaine“ salaja teise peresse viimisest vaid Tartumaalt. Põlva khk vaadati jõulunädalal sellenimelist tähtkuju: „Sis om Vorstipaine taiva pääl.“
Jõulus võtab perenaine linase riide nartsu, sütitab põlema ja pistab iga lehma nina ette suitseva nartsu. Siis ei ole lehmadel suvel õnnetust karta ega kipu hundid lehmade kallale.
Kommentaar
Suitsutamine, tuhk. Väheseid teateid. Komme kuulub karja esmakordse väljalaskmise juurde kevadel.
Kihelkond
Nõo
Koguja
M. J. Eisen
Kogumisaasta
1929–1931
Täisviide
E 8° 6, 31 (131) < Nõo khk – M. J. Eisen (1929–1931)
Kirikust kodu sõiten peab ikke jõulu esimesel pühäl …
Tekst
Kirikust kodu sõiten peab ikke jõulu esimesel pühäl ja vastsel aastel ruttu kodu sõitma ja saan ehk regi ümber viskama. Kes kõige enne kirikust neil päevil kodu saab ja oma sõiduriista kõige enne ümber viskab, selle töötegemine jõudub sel aastal kõige rohkem.
Kommentaar
Regi kummuli – tööd edenevad. Seoses kirikust kojutulekuga mõned teated; rohkem Lääne-Eestist. Halba kontakti püüti ära hoida kõigil veo- ja sõiduvahenditel (vt. ka hobune).
Viimati käisime kadrisandil eelmisel aastal. Olime siis neljakesi. Mina olin härra, minu sõbratar aga minu prouaks ning kaks ülejäänud tüdrukut meie teenijad.
Kommentaar
Kõrgest soost paar. Teateid Puhja, Nõo khk.
Kihelkond
Nõo
Koguja
R. Hämäläinen
Kogumisaasta
1976
Täisviide
RKM II 324, 48 (25) < Nõo khk – R. Hämäläinen (1976)
[---] Kui neid sisse ei lasta, siis sajatavad nad peremehe karja, tütreid jne. Nad laovad ukse ette puuriida, panevad korstnasse nööriga kartuli, millest on sulg läbi torgatud, siis korsten ei tõmba.
Kommentaar
Karistused. Põhiosas samased ehalkäijate tempude ja vastavate pulmanaljadega. Põhja-Eestist on vaid üksikuid kirjapanekuid.
Kihelkond
Nõo; Rõngu
Koguja
H. Eichelmann
Kogumisaasta
1976
Täisviide
RKM I 14, 27 (31) < Nõo khk või Rõngu khk – H. Eichelmann (1976)
[---] Sandid lubavad pererahvale õnne ja vara, kui see sante hästi vastu võtab, vastasel korral ähvardavad nad: „Saagu sul kari kaduma ja linad ligunegu luie külge.“ Isegi surmaga ähvardavad nad.
Kommentaar
Sajatamine. Sajatati nii laulus kui riimimata kõnes.
Käisime 1975. a. mardi- ja kadrisandis. Meid oli 6 last. Olime korstnapühkija, tuuleeit, mardiema ja -isa ja jonnipunn. Andsime igale perele 1 loteriipileti vastutasuks.
Kommentaar
Ametimehed, olendid. Kombe hilisemasse järku kuulub maskeerimine nõiamooriks, päkapikuks jt.
Kihelkond
Nõo
Koguja
J. Jänes
Kogumisaasta
1976
Täisviide
RKM II 324, 132/3 (65) < Nõo khk – J. Jänes (1976)