Iga pühade järel peeti annepäeva, neil, kis kõrtsis jooma peal olid, neil oli uueaasta järel nääri-annepäe, teistel pühadel oli pühade-annepäe, siis ei viitsitud tööd teha, olid pühadeaegsest joomast uimased ja käisid kõrtsis pead parandamas, muud tähendust ma sest ei tea.
Kommentaar
Jooma-aja lõpetamine, meelelahutused.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 148, 481 (25) < Märjamaa khk – E. Poom (1937)
Vana-aasta õhtul peab tooma risttee pealt lund ...
Tekst
Vana-aasta õhtul peab tooma risttee pealt lund ja peab panema taldriku peale sulama. Hommikul vaadatakse, missugune vesi taldriku peal on. Kui on puhas, selge vesi, siis tuleb hea uus aasta. Kui aga vesi on prügine, must, siis tuleb paha uus aasta. Poisid olla tüdrukuid narrind: kui nad aru said, et tüdrukud läksid risttee pealt lund tooma, läksid nad salamisi enne ja viisid risttee peale prahti, et sealt puhast lund ei võinud saada. Hommikul oli poistel hea naerda, kui tüdrukud leidsid taldrikus musta vett.
Kui õnned valatud, visatakse vesi majast eemale, istutatakse kummulipööratud pali peale kaksiti ja kuulatakse, kas midagi häält või kolinat kuulda; kui kusagil külas piitsalaksu kuulda, tähendada pulmi, kui heledat laudade kolinat – surma.
Kommentaar
Häälte kuulamine. Üldlevinud. * pali – vanni
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
A. B[ernstei]n
Kogumisaasta
1890
Täisviide
H II 16, 541 < Märjamaa khk – A. B[ernstei]n (1890)
Kui nääriöösel on haud lahti, siis selle aasta sees sureb koguduses palju inimesi; kui nääriööl lahtist hauda ei ole, on sel aastal vähe surnuid. [---]
Kommentaar
Surmaended.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 264, 378 (42) < Märjamaa khk – E. Poom (1940)
Kuulsin ükskord kiriku juures nääripäeval, kui oli sula ilm ja piisutas vihma, üks naine ütles teisele: „Ei tänavu saa ilusat leiba ühti, saame musta leiba.“
Kommentaar
Halb vilja-aasta. Juhuslik.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1955
Täisviide
RKM II 42, 547 (17) < Märjamaa khk – E. Poom (1955)
Kui nääripäe nii palju päikest paistab, et saab hobuse selga hüpata, siis saab sui ikka heina teha.
Kommentaar
Päikesepaiste – tuleb ilus heinaaeg. Vormel seostub paljude tähtpäevadega, kõige sagedamini tõnisepäeva (17. I), küünlapäeva (2. II), seitsmevennapäevaga (10. VII). Seoses vana- ja uusaastaga väheseid teateid.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 148, 81 (13b) < Märjamaa khk – E. Poom (1936)
Näärilauba õhtu pannas igase kohta aia-aukude ette …
Tekst
Näärilauba õhtu pannas igase kohta aia-aukude ette ristroikad ja uste peale tehase kriidiga ristid, sellepärast et kui kurat lahti saab, siis ei saa mitte majase tulla, tema viilida läbi aasta ahelad ja näärilauba olle [need] kõige õrnemad.
Kommentaar
Kaitse vanakurja eest. Nimetatud on veel paha vaimu, vaimusid või lihtsalt kurja. Kuulub enam jõulukombestikku, ka on maagilisi märke tehtud nii jõulupühade, vana-aasta kui kolmekuningapäeva eel.
Uueaasta öö on nii püha, et siis üks aeg on kõik vesi viin
Tekst
Uueaasta öö on nii püha, et siis üks aeg on kõik vesi viin.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1935
Täisviide
ERA II 129, 90 (21) < Märjamaa khk – E. Poom (1935)
Näärilauba õhtu tehti üks kakk ja see pandi seisma nii kaua kui kevade kari välja läks, siis võeti see kakk ja anti karjatsele kotti ja kotiga kaela. [---] Karjane ei tohtind [---] sellest kakust raasukest võtta, sele tõi tema õhtu kaes, siis võttis peremees sele kaku ja jagas loomele.
Kommentaar
Leib pannakse karjalaskmiseni hoidu. Komme kuulub kogu jõuluaja juurde. * kaes – kaasa
Uueaasta ööl, kui kell kaksteist läbi, käidi näärinokka sõitmas. Oostele pandi kellad peale, käisid vanad ja noored, võeti valged linad ümmer, õlgest keerati notid pähe, suur pikk nokk ees. Sõideti oma külas perest peresse, joodi õlut ja sooviti head uut aastat.
Kommentaar
Maskeeritult käimine. Võrreldes jõulupühade aegse käimisega oli ajamoment olulisem – käimist alustati keskööl.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1941
Täisviide
ERA II 293, 441/2 (15) < Märjamaa khk – E. Poom (1941)
Nüüdsel ajal peavad joomamehed iga suurte pühade järel …
Tekst
[---] Nüüdsel ajal peavad joomamehed iga suurte pühade järel süütalastepäeva, nad ei taha kohe tööle minna, alles pühadeaegne pohmelus ihus, siis käivad külas, kus veel pühade õlut järel on, ütlevad isi, et neil on süütalastepäe ega tohi tööd teha, ja vedelevad õlle juures päeva õhtusse. Vanal ajal oli süütalastepäe ainult jõulupühade järel. Töötegemine keelatud ei olnd. [---]
Kommentaar
Pühitsemine.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 207, 452 (55) < Märjamaa khk – E. Poom (1939)
Jõulu- ja nääriööl ei tohtind magama jääda, pidi öö läbi valvel olema. [---] Kes juhtus kogemata põhkude peal magama jääma, sellel seoti jalad õlepassiga kokku ehk tõmmati parde köiega. Lapsi hirmutati ikka sellega, öeldes: „Kui sa jõuluööl magama jääd, siis tõmmatakse jalad parde!“ Vanakeste kohta see maksev ei olnud, nemad võisid magada öö läbi.
[---] Jõuluorik tehtud jõuluks jämedast nisujahust, pikergune orika moodi keha, lontis kõrvad külges, seitse sakki tehtud selga. See jõuluorik hoiti kevadeks ja antud iga loomale kasu õnneks.
Kommentaar
Jõuluorikas. Jõulukult on Hiiumaal ilmselt rootsimõjuline nimetus (vrd. rootsi k. julgaltn). Jõuluorika nimetus on üldtuntud Põhja-Eestis ja Pärnumaal, mujal juhuslik.
[---] Perenaine küpsetas igaühe nimele jõulukaku, see kakk tehti sellestsamast taignast, millest pühade sepikud tehti, aga olid pisikesed, mõnikord pandi ühe kakule õnn sisse (see oli miski magus aine, siirup või kompvek jne.), siis lasti pere võtta ise oma käega. Kes võttis õnnekaku, sellele pidi õnn tulema.
Kommentaar
Jõululeiva küpsetusviis. Vähetuntud.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 129, 523 (20) < Märjamaa khk – E. Poom (1936)
[---] Jõuluöösel anti hobusele neli korda kaeru, siis võis iga ree- ehk saanikodara peale inimese istuma panna, hobune jäksas ikka veel sõita, siis kutsuti tee äärest ka jalakäijaid sõita saama. [---]
Kommentaar
Hobustele rohkem ja paremat toitu – püsivad ergud. Kuuseokaste andmine loomadele on juhuslik, viina on valatud tavaliselt kaertele, ilmselt pigem tõrjemaagilisel eesmärgil kui otseselt ergutamise taotlusega.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1934
Täisviide
ERA II 129, 48 (78) < Märjamaa khk – E. Poom (1934)
Jõuluorikaks tehakse kas meest või naist, kuidas aga juhtub teistel tuju olema. Topitakse heinu, põhku riide vahele nii palju kui aga mahub, et topitav jäme on nagu nuumatud orikas. Selle toimingu juures on palju kisa ja müra, orikas hakkab ju vastu nii palju kui suudab.
Jõulupühad olid vanal ajal suured rõõmupühad, siis olid lapsed ja vanad rõõmsad, käidi külas tuttavate ja naabrite juures ja oma perekonnaliikmed, kes kaugemal elasid, tulid jõulupühiks vanematekoju, et seltsis pühi pidada, siis tehti võimalikult ikka paremaid toite kui muul ajal kehval talurahval võimalik polnud saada. [---]
Kommentaar
Külalistele süüa-juua.
Kihelkond
Rapla; Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1958
Täisviide
RKM II 81, 54 (9) < Rapla khk või Märjamaa khk – E. Poom (1958)
Jõuluõhtu toodi meil heinu tuppa, seda tegi meil enamist sulane, kui ta heinasületäiega ukse vahele tuli, ütles ta: „Tere õhtust, tere õhtust, kas võtate ka jõulukesi vastu?“ Ema vastas: „Jah, võtame.“ Siis küsiti: „Kas vorsti on? Kas käkki on? Kas liha on, kas sepikut on, kas õlut on, kas lapsed lugeda mõistavad?“ Kui iga küsimise peale „jah“ vastati, siis toodi heinad tuppa, aga kui mõni asi puudus, eriti kui lapsed ei mõista lugeda, siis jõulud lähevad teise peresse, ja missugune kahju siis lastel – heinu pole toas. Mäletan veel, kui mul lugemine polnud üsna selge, ei julgend hingatagi oodates, mis ema vastab jõulukestele, kui küsitakse, kas lapsed lugeda oskavad. Ema ütles siiski: „Jah, oskavad,“ siis oli ka rõõm täielik. Salaja oli siiski natuke hirm, et ema valetas, mul polnud ju lugemine üsna selge, kartsin, et sulane viib heinad jälle toast välja. [---]
Kommentaar
Õlgedetooja tuppatulekusõnad. Umbes poolsada kirjapanekut, eriti läänesaartelt ja Läänemaalt, ka Harju-, Pärnumaalt; mujal juhuslik.
Kihelkond
Märjamaa
Koguja
E. Poom
Kogumisaasta
1932
Täisviide
ERA II 33, 561/2 (141) < Märjamaa khk – E. Poom (1932)