Nearilaupäev südaöösse käiakse külas meda uksetaguseid …
Tekst
Nearilaupäev südaöösse käiakse külas meda uksetaguseid kuulamas, mida kuskil reagitakse, siis need jutud kõik peavad kuulaja kohta tõeks minema; on kuulaja tüdruk, siis saada tema sel aastal mehele, kui pulmest jutt on; aga kui varrudest jutt on, siis minna see tüdruk sel aastal kasusse; kui matustest jutt on, siis surra see inimene ära, jne. Olla kuulaja meesterahvas, siis võtta tema naise, kui pulmest jutt; kui varrudest, siis saada tema kasulapse isaks, jne.
Kommentaar
Salaja jutukatkete kuulamine. Üle 10 teate, peamiselt Lõuna-Eestist, ka Lutsi keelesaarelt. * minna kasusse – saavat (neiuna) lapse
[---] Tänavu 10. klassi tüdrukud tegid koolis. Laua käimapanemine oli ka ja taldriku käimapanemine. Kätega soendavad seda taldrikut. Siis läbi sõrmede vaadatakse kavaleri pilti, siis pandi sõrmus juuksekarva otsa ja klaasi poolest saadik vett ja siis küsiti, kui vana sa oled ja. Siis lõi vastu klaasi ja siis [küsiti], kui kaua see [inimene] elab ja. Üks jäänd üksi kodu ja – ülikooli lõpetand insener – pani maskid akna taha. Onu läks välja: „Seal on mitu venelast akna taga!“ Arvati, et need on vanadkurjad, selle ennustamisega tulid välja.
Kommentaar
Vaimude tund, vaimudega kohtumine. Rõhutatud on keskööaja olulisust.
Kihelkond
Kose
Koguja
M. Proodel
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 195, 383/4 (80) < Kose khk – M. Proodel (1965)
Võta uue aasta õhtal üks must kass, kel mitte üks valge plekk külges ei ole ja pane tema pajasse ja pane pajale tubliste tuld alla ja kieda sie kass nii ära, et temal liha luude pialt maha langeb. Siis võta tema pajast ja sia omale peil ette ja hakka ükshaaval neid kointa lahti lahutama ja iga kord, kui kondi oled lahti saand, siis vahi iga kord peeglisse, siis soavad kõiksugu hirmutavad kujud nähtavalle tulema. Aga neid ei ole sugugi tarvis mitte karta. Sõnni kui sa selle kondi kätte saad, mis kõiksugu imet võib teha. Ja sie esimene ime on sie, et sa oma nägu mitte enam peelist ei näe. Siis hoia seda konti omal eluaeg järel, sie saab kõik so soovid täitma ja sa võid ilma nägematta vaimu kombel igal pool ümmer uitada.
Kommentaar
Must kass nõidusevahendiks. Üle 10 kirjapaneku. * peil – peegel
Kui uueaasta öösse kolm kord ümmer maja käid põlvili olles vastapäeva ja igal korral tagurpidi issameiet loed, siis ei hakka nõiasõnad sinu loomade külge ega tule mingit õnnetust sel aastal sinu enese ega sinu maja peale.
Tuhala külas soab suuremalt jäult teist nääripäeva …
Tekst
Tuhala külas soab suuremalt jäult teist nääripäeva veel poolpühaks peetud, ei soa sel pääval suuremad töösid ette võetud, ainult naised sel pääval koovad sukke ja kindaid ja mehed otsivad koa niisamma veikemaid tööotsakesi.
Kui oma teistpoolt näha tahad, siis võta ja mine jõululaupäev õhtal heinamaale ja minnes murra tee äärest üheksa puuokse, tee nendest omale krants, heinamaale jõudes heida senna magama ja pane krants omale pea alla. Kui magama oled jäend, siis tulla tulevane teinepool magajat äratama, on magaja poissmees, noormees, siis tulla neiu äratama, aga kui magaja neiu on, siis tulla noormees teda äratama. Sel ajal, kui sa magasid ja sind käidi äratamas, siis kaduda magaja juurest üks asi ära või olgu kas vestin[ööp], mida ärataja juurest peab leida olema.
Kui kaks nädalat enne jõulut Sõel koiduaaks ja kaks nädalat enne maarjapäeva ehasse maha läheb, siis tuleb hea kevade.
Kommentaar
Tähtede seisu vaatamine. Kõige sagedamini on, nagu mardi- ja kadripäeva-aegsete vaatluste puhul, mainitud Sõela tähti – tuleb hea kevad (suvi), rikas (vilja)aasta. Helme khk vaadati Härjaks nimetatud üksiktähte ning Hundiks nimetatud paaristähti õhtutaevas; kui Hundi „silmad“ olid Härjast heledamad, oli oodata nälja-aastat.
Jõululaupää õhta on igal pool me kantis, siis jäätasse ikke tuli ülesse, ega mudu nää jõululaps kambri tulla. Kui siuke tuli juhtub kudagimoodu ää kustuma või suand lambi seest eli otsa, siis laupä õhta ega ole julend jõululaps tuppa isi tulla, terve uasta see maja vanakuradi võimuses. [---]
Kommentaar
Kuri pääseb majasse. Ligi 20 kirjapanekut, eriti Harju-, Lääne-, Pärnumaalt; maa kesk- ja idaosas juhuslik. Samal põhjusel suleti aknad.
Orus ja ka mitmes muus kohas on olnud enne jõululaupäev …
Tekst
Orus ja ka mitmes muus kohas on olnud enne jõululaupäev öössel üks inimene üleval valvamas, kui teised magand, ülevalolija on siis piibelt ehk lauluraamatut suure jaalega lugend, siis ei olla pahad vaimud näinud sinna majasse tulla.
Kommentaar
Magamine keelatud. Ülemaaline, umbes poolsada kirjapanekut.
Kihelkond
Kose
Koguja
T. Viedemann
Kogumisaasta
1898
Täisviide
H II 57, 250 (18) < Kose khk – T. Viedemann (1898)
[---] Tanguvorstid olid valged, noorespõlves ma ei teandki, et verega tehti, tangud keedeti pudruks lihaga seltsis. Pandi virtsi, köömned sisse, tehti vorsti. Keedeti ära. Kui sööma hakati, pandi keriksele küpsema või küpsetati pannil. [---]
Kommentaar
Verivorstid. Üldine Lõuna-Eestis; Põhja-Eestis levinud eriti 20. saj. II poolel. Veretoitudest (käkkidest, vorstidest) vt. Moora I, lk. 184–191.
Kihelkond
Kose
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 194, 157 (1) < Kose khk – E. Tampere (1965)
Vanaste saand jõuluks peenest jahust üks sea moodi leib …
Tekst
Vanaste saand jõuluks peenest jahust üks sea moodi leib tehtud, üks ots peenem, teine jämedam, seda nimetud jõuluorikaks, see pandud jõululaupäev laua peale ja seal seist tema kunni uueaasta homikuni ilma puutumata. Uueaasta homiku vara, siis on see orikas katki lõegatud ja kõigi loomade kätte söödetud, siis ei ole sel aastal loomadel miskit viga pidand olema.
Kommentaar
Jõuluorikas. Jõulukult on Hiiumaal ilmselt rootsimõjuline nimetus (vrd. rootsi k. julgaltn). Jõuluorika nimetus on üldtuntud Põhja-Eestis ja Pärnumaal, mujal juhuslik.
Kihelkond
Kose
Koguja
T. Viedemann
Kogumisaasta
1897
Täisviide
H II 57, 185/6 (18) < Kose khk – T. Viedemann (1897)
Jõululaupäev õhtul saand iga hingelise jäuks leivatükk …
Tekst
Jõululaupäev õhtul saand iga hingelise jäuks leivatükk lauale pand ja soola alla, kelle leivatüki all sool ära suland, see on pidand sel aastal ära surema.
Kommentaar
Sool sulab – surma, halba. Inimsaatuse ennustamisest teateid põhiliselt Harju-, Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Võru-, Setumaalt; ka: tuleb loomaõnnetust (Hanila khk).
[---] „Jõuluhane“ antakse saunas, kus inimesed parajasti jõulu eel vihtlevad või pesevad. See on nagu mingisugune heatahtlik vingerpussimängimine teistele. Muidugi keegi ei taha „jõuluhane“ saada, vaid püüab selle eest, kui vähegi võimalik, kõrvale hoida. „Jõuluhane“ andmine on harilikult kadaka-, kuuse- või kase- raoga või -vitsaga löömine vastu paljaid kintse või paljast tagumikku. Seejuures räägitakse, et hani hammustab. Millest see komme tulnud ja mida ta tähendab, seda praeguse põlve inimesed ei tea. Enamasti harrastavad „haneandmise“ kommet noored, kes käivad üksteisele sellist tempu tegemas. Viha ega vaenu selle juures ei tunta.
Kommentaar
Jõuluhani. Üldine Saaremaal, vähem Harju-, Lääne-, Hiiumaa, Muhu, Kihnu khk. Vana-aastal nimetatud näärihaneks. Haneks maskeerimine kuulub samuti mardi- ja kadrikombestikku.
Kihelkond
Kose
Koguja
E. Pertman
Kogumisaasta
1930
Täisviide
ERA II 23, 293/5 (2) < Kose khk – E. Pertman (1930)
[---] Minu mälestuses ennemal ajal käidi ainult mardi- ja kadripäeva õhtutel, need päeva õhtud olid ka tööst vabad, sest ennem tüdrukud õhtuti kedrasid. Nüüd, kus kedrust ei ole enam, on õhtud kõik vabad ja nüüd on jooksmise õhtud enamasti mardi- ja kadrilaupäevad.
Kommentaar
Mardiskäimise aeg. Üldine.
Kihelkond
Kose
Koguja
O. Nõmmela
Kogumisaasta
1935
Täisviide
ERA II 91, 584/5 (91) < Kose khk – O. Nõmmela (1935)