Kolmekuningapäeval valati õnne, visati õled (vihke) lakke. Kes esimene kirikust tulija õled ära õsus, pidi kõige kiiremini suitöödega edasi jõudma. Seltsis sõideti kirikust, kes esimene oma õue mütsi sai visata, jõudis rohkem tööd ära teha. Oli kaks peret seltsis heinal, tehti ka võitu.
Kommentaar
Toimingud kirikust kojutulekul – saab töödega teistest ette. Komme on levinud enam maa läänepoolses osas, enam jõuluõhtul ning vana-aasta õhtul kirikust saabumisel.
Kihelkond
Kihelkonna
Koguja
O. Jõgever
Kogumisaasta
1958
Täisviide
RKM II 73, 559 (234) < Kihelkonna khk – O. Jõgever (1958)
Kolmekuningabä öösse rapudesse põllutööriistu. Adrad ning ägid kipudesse keik teise kohta peele. [---]
Kommentaar
Põllutööriistade raputamine. Siin on ühte sulanud kaks kommet: põllutööriistade liigutamine jõulu ajal kirikust koju saabumisel ning viljapuude raputamine keskööl, et need saaki annaksid. * rapudesse – liigutatakse; ägid – äkked; kipudesse – liigutatakse
Kihelkond
Kihelkonna
Koguja
H. Tarkin
Kogumisaasta
1946
Täisviide
RKM II 2, 249/50 (73) < Kihelkonna khk – H. Tarkin (1946)
Kui kolmekuningapäeva öösel on tuulene, siis peksvat tuul suvel puudest õunad maha. Et seda ebasoovitavat asja ära hoida, seks käiakse õues puid pidamas, sest siis ei pidavat see mõjuma enam, kui puid on pidamas käidud.
Kommentaar
Tuul – ei saa pähkleid, õunu, marju. Tuntud Saaremaal, nagu ka nõue, et viljapuid tuleb raputada, selleks et need head saaki annaksid. Mujal juhuslik. Kümmekond teadet.
Kihelkond
Kihelkonna
Koguja
M. Tooms
Kogumisaasta
1926
Täisviide
E, StK 39, 145 (101) < Kihelkonna khk – M. Tooms (1926)