Kell 12 vana-aasta õhtul pannakse vesi klaasi ja hoitakse sõrmust käega seal peal. Kui sõrmus hakkab vastu klaasi plõksima, siis näed peigmehe nägu. Ruttu peab ära võtma, muidu lööb klaasi puruks, sest peigmees pidi selle vaatamise ajal piina all olema.
Kommentaar
Sõrmus lööb vastu klaasi. Kasutusel ka tähtpäevaga seostamata.
Kihelkond
Karuse
Koguja
T. Kaevando
M. Pajuste
Kogumisaasta
1961
Täisviide
EKRK I 25, 369 (9) < Karuse khk – T. Kaevando ja M. Pajuste (1961)
Soola pandi omiku laua peale. Loomade kohta, iga loomaseltsi kohta öeldi: kas sigadele, lammastele, veistele, obustele. Kui peotäie laua pealt ära võttis, siis oli õnnetus, kui peotäie alt märg oli. Kui kuiv oli peotäie all, siis põnd äda midagi.
Kommentaar
Soola sulamine näitab tulevikku. Kõige sagedamini pandi sool sulama söögilauale leivatüki või lusika alla. * põnd – polnud
Kihelkond
Karuse
Koguja
V. Eenveer
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 251, 385/6 (44) < Karuse khk – V. Eenveer (1938)
Näärisokud käisid kauda küla sokutamas. [---] Pere-perelt käidi küla läbi. Mu emal oli kausitäis vorste. Poisid tulid. Viskas vorstid voodi, peitis. Leidsid üles. Võtsid meie külmad ja Matsi soojad ja sõid. Ise igavene vimka: „Enne ma võta saapasäärest tüki kui vorsti võta!“ [---]
Kommentaar
Rollimäng, tembutamine. * vimka – vigurivänt
Kihelkond
Karuse
Koguja
S. Lätt
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 254, 61/2 (3) < Karuse khk – S. Lätt (1968)
Näärihobu. Look jalgade vahelt läbi, kartulikorv tagumikus. Jooksis oma jalgade peal. Valge lina üle, sukad külgedele õmmeldud, et paistaks mees seljas istuvat. Hobuse pea küljes. Kell kaelas, kurinad. Viht sabaks. See kasteti vette hobusejoodu nõusse ja pritsiti inimesi. Anti pähkleid, õunu. Pähklid olid „sokukaerad“.
Kommentaar
Hobune. Kuulub rohkem mardis- ja kadriskäimise juurde. Väheseid teateid Läänemaalt.
Kihelkond
Karuse
Koguja
T. Kaevando
M. Pajuste
Kogumisaasta
1961
Täisviide
EKRK I 25, 365 (1) < Karuse khk – T. Kaevando ja M. Pajuste (1961)
Jõulu aegas ei käinud loomad, näärides ja kolmekuningapäeval käisid – kogu see loomaaed käis koos. Karu, vahel ka kaks, kettidega kinni, jääru, sokk (jäärusarved olid peas), kurg ka oli vahest. Taltsutajad olid kaasas, igaühel oli oma loom.
Kommentaar
Maskeeritult käimine. Võrreldes jõulupühade aegse käimisega oli ajamoment olulisem – käimist alustati keskööl.
Kihelkond
Karuse
Koguja
O. Kõiva
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 254, 252 (17) < Karuse khk – O. Kõiva (1968)
Jõulu esimise püha ja näärihommikul peseb pere silmi ühe kapa seest, kelle põhja üks pussnuga ja hõbesõrmus on pandud. Nõnda pestud silmad võivad kergeste sel aastal vaimud, vidajad ja ratid ära näha.
Kommentaar
Näopesemine. Üle 10 teate, veetoojaks ning esimeseks pesijaks pidi olema meesterahvas. Hõbeeseme panemisest pesuvette on teateid ka Lutsi ja Kraasna keelesaartelt. * vidajad – siin; varandusevedajad, pisuhännad; ratid – kratid
Jõululaupäeva õhtul ei tohtinud pesta ega vihelda …
Tekst
Jõululaupäeva õhtul ei tohtinud pesta ega vihelda. Siis vanasti viheldi ja pesti toas. Üks oli viheld ükskord, siis hommikul oli ahjukartsa juures veri maas. Jeesuse veri.
Kommentaar
Jõululaupäeva õhtul pesemine keelatud. Keeld tuleneb kirikupüha pühitsemise nõudest. * ahjukartsa – ahjuredeli
Jõulu esimesel pühal oli lambajalgu keedetud. Igaüks sai ühe. Siis oli õlut joodud ja peremehe meel oli heldeks läin ja üteln: „No kui on kulu läin, siis mingu veel.“ Andis sulasele teise lambajala veel.
Kommentaar
Lambajalad. Naljand naeruvääristab erilist kitsidust.
Jõululauba öösi söödi 12 korda, et hea leevaõnn jälle eeltuleva aasta.
Kommentaar
Mitu (3, 7, 9, 12) korda süüa – ei tule puudust, jätkub jõudu, hea õnn. Eelistatud söögikordade arv on 7 ja 9. Üldtuntud, välja arvatud Hiiu-, Võru-, Setumaa.
Kihelkond
Karuse
Koguja
H. Tampere
Kogumisaasta
1929
Täisviide
ERA II 16, 208 (42) < Karuse khk – H. Tampere (1929)
Jõulupühadeks toovad mehed ehk naesed omad tööriistad …
Tekst
Jõulupühadeks toovad mehed ehk naesed omad tööriistad, mis teiste käes tarvitada, pühadeks kodo.
Kommentaar
Tööriistad koju – halb mõju ei hakka peale. Umbes veerandsada teadet; Võru-, Setumaal puuduvad. Samuti välditi sõidu- ja veovahendite sattumist halva mõju alla (vt. hobune).
Kihelkond
Karuse
Koguja
M. Lemmerkänd
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 17, 784 (6) < Karuse khk – M. Lemmerkänd (1888)
Pühade ajal tehti õlgedest saagija venelane. Õlgedest tehti mees, puupilpad olid sees. Kivi oli all. Laua otsas õõtsus, kui korra panid õõtsuma, justkui kella tilguti. Lastel oli huvi vaadata.
Jõulupühade aeal tehti jõuluelevanti. Tehti nurkas valmis õlgest, orgid olid sees, kõrvad olid peal ja ... Muidugi ikka pähkleid keisid norimas, öeldi: „Elevant tahab pähkleid.“
Kommentaar
Elevant. Juhuslik moderniseering.
Kihelkond
Karuse
Koguja
V. Eenveer
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 251, 453 (12) < Karuse khk – V. Eenveer (1939)
Jõulu esimese püha omiku käisid jõulusokud. Viht oli sabase siutud ja ... Pahurpidi kasukas mehel selgas. Käis soku moodi nella käpa peal. Kui ta siis kuskilt leidis vett, siis pistis saba sisse ja siis peksis sellega teisi inimesi.
Kommentaar
Jõulusokk. Üldine läänesaartel ja Läänemaal, vähem Harjumaal, Pärnumaa lääneosas, teade ka Setumaalt. Sokuks maskeeriti valdavalt nääriööl, samuti kuulub sokumask mardis- ja kadriskäimise juurde.
Kihelkond
Karuse
Koguja
H. Tampere
Kogumisaasta
1929
Täisviide
ERA II 16, 208 (44) < Karuse khk – H. Tampere (1929)
[---] Jõululauba kell 12 akkas pääle see nali. Öösel käisid ka sokud ja kured. Kui poisid sisse tulid, sis küsisid: „Kas võeramaa loomi ka näha tahate?“ Sokud olid mitu tükki ukse taga. Kui peremees lubas, tulid sisse, puksisid ja tegid oma nalja. Pill oli ka ühes. Peaaegu korrast käisid kõik talud läbi. Igas kohas, kus suits tõusis. Kui vahele jäeti, siis üteldi, et nii kui põimivad või peavad alvas. See läks öö läbi, omiku valgeni. Sis oli pea juba purjus.
Kommentaar
Jõulusokk. Üldine läänesaartel ja Läänemaal, vähem Harjumaal, Pärnumaa lääneosas, teade ka Setumaalt. Sokuks maskeeriti valdavalt nääriööl, samuti kuulub sokumask mardis- ja kadriskäimise juurde.
Kihelkond
Karuse
Koguja
E. Tampere
H. Tampere
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 252, 188/9 (3) < Karuse khk – E. ja H. Tampere (1968)
Jõulus käis hani, nääris sokk, kolmekuningapäevaks karu …
Tekst
Jõulus käis hani, nääris sokk, kolmekuningapäevaks karu. Hani oli mõni vanem vaene mees, kes tahtis armu saada. Pidi vorsti andma põllupinna järgi. Seda öeldi vorstimaks. [---]
Kommentaar
Jõuluhani. Üldine Saaremaal, vähem Harju-, Lääne-, Hiiumaa, Muhu, Kihnu khk. Vana-aastal nimetatud näärihaneks. Haneks maskeerimine kuulub samuti mardi- ja kadrikombestikku. * armu – armuandi
Jõuluõhtuks ei läin keegi kottu välja. Jõulu esimese püha õhtu juba hakkasid poisid kampa ajama. Sõideti juba üks kilomeetrit viis või sedasi eemale. Tuttav tütarlaps seal või nii. Tehti siis tantsuõhtu kuskil võeras külas. Kuskil suuremas talus hobud eest ära, peremees tõi heinu ette ja. Pühadevahed ka sõitsid. Vahel 3–4 nädalid kottu kadunud. 30-ndate sees lõppes ära. Selle jaoks sõiduriistad, ilusad saanid ja roosilised tekid. Tütarlaps ka mõnikord peale võetud. Päris lõbus elu oli sel ajal.
Kommentaar
Jõulupoisid. Enamus teateid Lääne-, Saaremaalt, Kihnu khk. Sama uusaastal.
Kihelkond
Karuse
Koguja
T. Kaevando
M. Pajuste
Kogumisaasta
1961
Täisviide
EKRK I 25, 428/9 (29) < Karuse khk – T. Kaevando ja M. Pajuste (1961)
Jõulu esimisel pühal ei pea naisterahvas teise talusse minema, sest seeläbi rikub ta selle maja sigade kasvatamise õnne ära, kuhu ta läheb. Niisuguse külaskäigu pärast võib ta ka nuheldud saada, sest võerale naisterahvale sel korral malka anda ja hästi sõimata pruugitakse kui vea parandamiseks.
Kommentaar
Naisterahva külaskäik keelatud. Üldtuntud. Sama uusaastahommikul. Läänesaartel mitmetel tähtpäevadel, nagu tuhkapäeval, madisepäeval (24. II), jüripäeval (23. IV) jt.
Kihelkond
Karuse
Koguja
M. Reimann
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H II 17, 859/60 (5) < Karuse khk – M. Reimann (1889)
Peeter oli parajasti väljamaal, kui seal jõulusid pidama hakati. Peeter tahtis kodus ka jõulusid teha ja hakkas koju ratsutama. Tal kulus kaks nädalat kojusõitmiseks ja alles siis hakkas jõulusid pidama. Selle pärast oli Venemaal kalender kaks nädalat taga kui mujal.
Kommentaar
Veneõigeusuliste jõuluaeg. Seletusmuistendiline kirjapanek on veel Ambla khk.
Kihelkond
Karuse
Koguja
T. Kaevando
M. Pajuste
Kogumisaasta
1961
Täisviide
EKRK I 25, 366/7 (4) < Karuse khk – T. Kaevando ja M. Pajuste (1961)