Vana-aasta õdakul tütrik lasksõ nõgla käsikivvi ja istsõ esi alla, et olõsi häste kuulda, mis käsikivi ennustas. Tõne ajasi seni käsikivvi edesi ja nõgõl kraapsõ käsikivvi. Nõgõl tegi kas sis „Ja-an, Ja-an!“ vai siis „Pit-ri, Pit-ri!“ vai hoobis midägi muud. Sääne nimi pidi sis olõma tulõvasel mehel.
Kommentaar
Käsikivi ütleb nime. Üksikteade.
Kihelkond
Karula
Koguja
E. Antsov
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 53, 159 (3) < Karula khk – E. Antsov (1956)
Siis meil piiri pääl oli üts peremees, vana-aasta õhtul oli teinu: hõõrud abielusõrmust käte vahel ja paned klaasi vee sisse ja siis vahid sinna sisse, hakkad vahtma. Ja tullu selline naisterahvas, mustad pikad juuksed ja boa kaelas. Ja oligi täide läinu, oli niisuguse naise saanu.
Kommentaar
Läbi sõrmuse veeklaasi põhja vaatamine. Üldine.
Kihelkond
Karula
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 308, 152 (12) < Karula khk – M. Hiiemäe (1973)
Aru midagi ei saanud: küll tulid igasugused vussvasserid …
Tekst
[---] Aru midagi ei saanud: küll tulid igasugused vussvasserid välja. Üks rääkis, et temal oli tulnud kohe täitsa surnukirst. Kuulujuttude järele olevat ka täide läinud. Võta nüüd seda elu ja asja kinni, kas ta nüüd ilma tollõtagi olõs lännü täide või.
Põletatakse ka vanalaastal taldrikul paberit. Põlemisest järele jäänud tuhk moodustab varju peal vaadatuna mõne kujundi. Selle kujundi järgi ennustatakse tulevikku. Näiteks kroon tähendab au saamist uuel aastal. Auto kujutis – masinatega mingit tegemist [---], looma kujutis – loomaõnne. Põllumehele on heaks ennustuseks sirp või vikat. Nende ennustuse tähendustest võime lugeda eesti rahva austust ja kartust kuningate ja kõrgemast soost rahvaste vastu (kroon), samuti oma põllulapi ja loomade vastu (loomakujutis, sirp, vikat). Kaasas sellega käib ka tehnika uute saavutuste hindamine. See on juba hilisema perioodi rahvakommete liik (auto, traktor, vedur).
Kommentaar
Paberi põletamine.
Kihelkond
Karula
Koguja
J. Sarapuu
Kogumisaasta
1956
Täisviide
RKM II 49, 535 (2) < Karula khk – J. Sarapuu (1956)
Jõuluajal ja uuelaastal rahvas on söönud ikka hapud kapstad ja herned, et ikka raha oleks laialt. Esimest peotäit herneid võttes on tüdrikud ja poisid pihkuvõetud herned üle lugenud, kas hernede arv on paaris ehk mitte. Kui hernede arv olnud paaris, oli lootus sellel aastal abielluda, kui aga paaris ei olnud, siis mitte.
Kommentaar
Herneste sööjal jätkub raha. Üksikuid teateid eri paigust.
Üteldes ka: vana-aasta õhta salaja lambaid niidetu …
Tekst
Üteldes ka: vana-aasta õhta salaja lambaid niidetu ja sest niidetud lambavillast lõnga kedrata ja mehitsepaku ümbre tõmmata, kel mehitse on. Siis jääva sinna kohale, kui ta peret laseb, ei lindava minema. Mõni ütles, et hanna päält ja pää päält niita. Meheisal oli ka seda, et niidetu ollu vastse aasta hommuku. Kui valvma läät, siis ei ole midagi leidnu.
Kommentaar
Lambaniitmine võõras laudas nõidusevahendi hankimiseks. Eriti sakste viha äravõtmiseks ning kohtus õiguse saamiseks, vähem muuks otstarbeks on peetud soovitavaks võõrast lammast niita mõnel talvistest tähtpäevadest: mardi- või kadripäeval, jõuluööl, vana-aastal, tõnisepäeval, madisepäeval, vastla ajal, või on aeg määratlemata. * mehitsepaku – mesipuu; mehitse – mesilased
Kihelkond
Karula
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 308, 152/3 (13) < Karula khk – M. Hiiemäe (1973)
Sis ku ma viil lats olli, kõneldi, et lihma jõuluüüse kõnõlõse …
Tekst
Sis ku ma viil lats olli, kõneldi, et lihma jõuluüüse kõnõlõse. Üks miis tahtnu ka teedä, mis looma jõuluüüse kõnõlõse. Lännüki tima õdaku lauta ja tükünü lihma seime ala ja jäänü sinna kullõmõ, mis siis luuma no kõnõlõse. Kuuldõnuki, ku üts lihm ütelnu tõsele: „Hummõn enne päävatõusu kuules tu miis ära, kiä prõlla mi ruhve all kullõs.“ Mihekõni hiitünü vällä ja juuskõnu õkva tarre tõisi mano. Tõsel pääväl ollu ka nii, kui lihm oll ülnu: miis olki vällä kuulnu.
Kommentaar
Loomad kõnelevad jõuluööl. Paarkümmend teadet, enamasti Lõuna-Eestist. Pikemad jutud loomade kõne pealtkuulamisest on seoses uusaastaga, levikuala sama. * ruhve – sõime; vällä – siin: ära
Kui ei lasõ, sõs mi lahu, katre-katre, kui ti piäti, sõs mi põrutami, katre-katre. Meil om ligi lingisepä, katre-katre, meil om kaasan katelsepä, katre-katre. Süntkü teil puutsõ poja, katre-katre, laastutsõ latse, katre-katre. Susi sitku su pudrupatta, katre-katre, keskpaika pulmalauda, katre-katre. Jäät sa kodu kopitama, katre-katre, lavva alla hallitama, katre-katre, piip suhu, pamp sälgä, katre-katre, tubakukott turja pääle, katre-katre, nõgõsõ kasugu nissu pääle, katre-katre, pojokõsõ p ... i pääle, katre-katre.
Kommentaar
Sajatamine. Sajatatud on nii sajatuslaulu kui riimita sõnadega. * lahu – lõhume; puutsõ – puused; nissu – nisade; pojokõsõ – pujud
Kihelkond
Urvaste; Karula
Koguja
A. Jeret
Kogumisaasta
1936
Täisviide
ERA II 143, 53/4 (20) < Urvaste khk < Karula khk – A. Jeret (1936)
Kui kadri sisse lätsiva, tandsiva polka ärä ja laulseva:
Tüdruku, näedäke näputööd, kos om teie näputöö. Poesi, näedäke oma näputööd, kos om teie näputöö. Teie poisi laisa poisi, täi teil aukva abenen, konna krookva kukrigun, ussipesä silmänuken. Te tooti üle aasta saesnu kaplu. Suhu omma sammeldedu, mättä otsa mädänü.
Poisi tõeva kaplu nätä.
Kommentaar
Tööjärje, virkuse kontroll. Mardikombestikus on virkuse kontroll üldisem kui kadrikombestikus. * aukva – hauguvad; krookva – krooksuvad; kukrigun – kuklas; tooti – toote; kaplu – nöörisid, paelu; suhu – sohu
Kihelkond
Karula; Sangaste
Koguja
L. Pedajas
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 284, 203/4 (239) < Karula khk < Sangaste khk – L. Pedajas (1940)
[---] Hargla oli nagu suur keskus, üts Hargla poiss olli ka, too oli nagu teejuht. Me talumaja pite es käügi. Lätsime kerikuõpetaja juure. Duurkannel, kui panid välläpoolt saina vastu, siis maja kõik urisi. [---] Õpetaja tegi akna lahti, et mis sandi tahtva. „Noh, sandi võtva kõik vastu.“ Mängime mitu tükki ja ühekorra olli kõik õu sante täis. Tantseva sis. Anti raha. Säält lätsime kaupluse juure, säält sai kompvekke, biskviiti ja jälle raha. Apteegi juures anti viina. Viin oll valgeks tettu nagu piim. Teime pärast veel säändse balli Arukülal.
Kommentaar
Kadrid mõisas jm. Teateid mitmelt poolt. * urisi – kumises (resoneerimise kohta); mängime – mängisime; tükki – lugu
Kihelkond
Karula
Koguja
K. Salve
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 308, 328 (18) < Karula khk – K. Salve (1973)
[---] Mõne olli sellise vanema mehe, mõni tegi ennast leierkastimeheks, leierkast ka. Ei tea, kes seda häält tegi. Mõni oli votograhv. Tütarlatse teiva preilis. Mõni poiss oli enda juudis tennu, plekisepas, karda oli täis riputanu.
Kommentaar
Ametmehed, ennustajad jts. Tüüpilised hilisema aja mardis- ja kadriskäimistele.
Kihelkond
Karula
Koguja
K. Salve
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 308, 342 (2) < Karula khk – K. Salve (1973)