Nääribe laupa õhta oln inimesed ülal kõik veel ...
Tekst
[---] Nääribe laupa õhta oln inimesed ülal kõik veel. Äkist kambris löön üks kolm napsu vasaraga. Kambris pole kedagi oln. Vastlapäeva aegu aga surn poolõde ära. Vasaranapsud tähendan seda.
Kommentaar
Laudade kolin – surma. Sageli on nimetatud samas pärimusteates kella helinat või koera haukumist pulmaendena. Üldtuntud uskumus, ka jõuluööga seoses.
Uueaasta öösel kell 12 õnnevalamise vesi visata õues …
Tekst
Uueaasta öösel kell 12 õnnevalamise vesi visata õues jalgade vahelt läbi ja ise samasse küünitavasse asendisse seisma jääda. Kui on kuulda laudade kolinat, siis on sel aastal surma, kui pillimängu, siis pulmi, kui kukelaulu, siis lapse sündi, jne.
[---] Õnne valati iga perekonnaliikmele, selle nime kolm korda öeldes, kui sulatina vette lasti. Enamiste oli õnnevalajaks pereisa. „Peetri õnn, Peetri õnn, Peetri õnn!“ kõlas vali hüüd ja sulatina langes külma veega täidetud raanda, ja siis välja võttes ennustati igaühele selle aasta saatust, mis vahest puusärgi, hauaristi, laeva või pruutpärja kuju oli omandanud.
Kommentaar
Sümboltähendused õnnevalamisel.
Kihelkond
Karja
Koguja
M. Männik
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 343 (46) < Karja khk – M. Männik (1939)
Iseäranis tähtjas on uueaasta öösel mõnes kohas ...
Tekst
Iseäranis tähtjas on [uueaasta öösel] mõnes kohas värava eest ära tõstmine olnud. Kes soovis, et naabrineiu peaks mehele saama, see läks tõstis naabri õuevärava eest ära selle lootusega, et siis kosilased tulevad. Aga kui keegi kosja ei tulnud, siis see viga, et keegi on näind ehk kuulnud, kui värav eest ära võeti, ja kui koer juhtub haukuma, siis on kohe teada, et kosilased ei tule.
Minu isa oli vana-aasta öösel kolm korda käind ümber maja …
Tekst
Minu isa oli vana-aasta öösel kolm korda käind ümber maja ja iga majanurga peale teind risti, et siis vanakuri ei tule mitte majase. See kuri pidi siis nagu veis ringi luusima.
Kommentaar
Kaitse vanakurja eest. Nimetatud on veel paha vaimu, vaimusid või lihtsalt kurja. Kuulub enam jõulukombestikku, ka on maagilisi märke tehtud nii jõulupühade, vana-aasta kui kolmekuningapäeva eel.
Kihelkond
Karja
Koguja
O. Kõiva
Kogumisaasta
1959
Täisviide
RKM II 87, 315/6 (14) < Karja khk – O. Kõiva (1959)
Sörves pidade söhuke kunts tääda olema. Kui peremees tahab, et taal vili kangest kasuks, siis peab ta nääribe laupa ööse köik oma pöllud üle äästama, omal surm äge pääl. Siis teise aasta vili pidade irmpsasti kasuma.
Kommentaar
Surnuga äestamine. Väheseid teateid Saaremaalt, ka dateerimata. * surm – surnu; äge – äkke
Nääripäeval käis sokk. Vahest oli ka mitu sokku. Esialgu olid ikka puhas sokud, nüüd on sokke vähe, uieaastapoisid ikka käivad veel. Nüüd käivad koolipoisid, enne käisid 20–30-aastased mehed. Kell 12 poisid panid dünamiiti suure kivi alla, siis selle paugu peale akkasid köik kokku tulema. Orga Kolla ikka tegi seda. Siis igaüks teadis, et nüüd uieaastapoisid akkavad tulema. See mood pöle mitte vana olnd. Peale söda, kui miinikollast saada oli. Koolipoisid, need ei tule enam öösse, tulevad omikul, kirjutavad ukse peale numbri ja lähevad jälle ära. [---]
Nääripäeva hoomiku, kui kell kaksteistkümmend oli …
Tekst
Nääripäeva hoomiku, kui kell kaksteistkümmend oli ära löönd, oli sokuks-käimine. Tükki viis-kuus ehk veel rohkem poissi panid kokku, üks tehti sokuks ja siis hakkasid perest peresse käima head uut aastat soovides. Siis andsid tüdrukud nende käijatele sukapaelu, kindaid, pähkid ja veel muid sellesarnasi asju, mis kellegil oli ehk tahtis anda, ja see käimine kestis niikaua kunni külas viimase pereni oli kõik läbi käidud ehk kunni aeg tuli kiriku minna. See sokuks-käimine pidi jällegi kosilasi tähendama.
Näärisokkudele anti karja- ja õnnesoovide eest enne kas kindaid või kujutud sukapaelu kingiks. Sokud käisid mitu küla läbi. Kui sokkusi rohkem koos oli, siis pandi üks noor mees karjaseks. Karjasel olid kadakad sokkude toiduks kaindlus. Karjane lasi neid talutubades vastastikku „muksida“ ja pakkus neile kadakaid süia. Kingid – kindad või paelad olid neil aumärgiks sarvede külge seutud ja sokkude viimane retk olnud kõrtsi, kus viimased manöövrid on tehtud. Viiskümmend aastat tagasi pidanud üks Leisi poistest sokukarjasena Leisi kõrtsis oma lõppmanöövert. Päikesetõusu ajal komandanud karjane: „Pikid-pukid! Kergulised hakkavad tulema. Nahad selga ja metsi mööda koduse, ehk muidu papp karistab.“ Mindud esiteks männametsaga kaetud Leisi mõisa härg-kopli, millest suur talitee läbi läheb. Sääl tulnud esimine kerguline, Tõiste külast vana Anni Mart vastu, kes papile enne jumalateenistust käis küla arulisi uudisi jutustamas. Mart oli viie jala kõrgune mehenäss ja kandis pruun-mustakat tüsskuube. Lumi olnud tee kõrval sügav ja sokkudel paras näärituur sees. Karjane hüüdnud: „Pikid-pukid! Viimane prijomm. Kits tuleb!“ Ja täisverd sokud pannud vana Mardi pehmesse lumesse, kust ta enne ei tõusnud, kui sokukari möödas oli. Preestri köökis kaebanud Mart oma õnnetust. „A vot-vot, Martin, kas sa neid ei tunnud, kes naad olid?“ – „Ai, reestriärra, kudas võisin ma neid tunda. Naad olid täiesti soku moodi.“ – „No karjust sa ikka nägid, ehk tundsid selle ära.“ – „Jah, reestriärra, see oli niisamma valge laari palgega kui te ise olete.“ – „No vot tebe na, Martin, seda sa peaksid juba teadma, et mina sokuks ei käi.“
Kommentaar
Sokukarjane. * tüsskuube – villasest riidest kuube; prijomm – ettevõtmine (vrd. vene k. приём); laari – klaari; vot tebe – vaat sulle (vene k. вот тебе)
Kihelkond
Karja
Koguja
M. Männik
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 255, 344/6 (49–50) < Karja khk – M. Männik (1939)
Mineval aastalgi olid näärisokud. Palju pole käin. Vanaaasta sees pole õigust käia olnd, uueaasta hommiku peale kella 12 võisid käia. Tulevad ja mökitavad, oma karjane ka ja kotimees, 7–8 sokku. Kotti pandi pähklid, ube (keedet), vorsti, õuni. Sokkudel sarved peas, soku pale, kasukas üle. Kes voodis, need puksib üles. Õlle pärast käisid. [---]
[---] Kõige ees on sokud, siis karud ja siis karutantsitajad, siis jõuluhaned, ja kõige viimane oli kukk. Kes paha oli, seda kukk nokkis, ning mõned hakkasid isegi karjuma. Vahel nad pistvad oma kadakase hänna vette ja ajavad vett teistele silma. Kui nad on tükk aega trammeldand, siis nad hakkasid sööma ja siis, kui nad on söönud, siis lähevad ära.
Kommentaar
Kukk. Kukeks maskeerimine on eesti kalendritavandis juhuslik. * trammeldand – tramanud
Kihelkond
Karja
Koguja
H. Koel
Kogumisaasta
1935
Täisviide
ERA II 93, 324/5 (10) < Karja khk – H. Koel (1935)
Mütsi tegid enamasti lapsed, nad katsusid neid üksteisest ilusamaid teha. Teeäärtes peredes pandi uusaasta hommikul mütsid, sokud ehk miskid muud õlekujud ajateiba otsa inimeste silma ette. Mütsid olid ilustud õlgedest tehtud tuttide ja anepättidega.
Kommentaar
Õlgedest müts. Õlgmütse on Lääne-, Saaremaal valmistatud kogu jõuluaja, nende asetamisest aiateibasse on ainuke teade. * anepättidega – sussitaoliste õlgpunutistega
[---] Jõululaupa ööse tuult puhub, siis kuulab peremees, kas kohiseb ehk kiltsib. Kui tuul kohiseb, siis tuleb hää aeg, aga kui kiltsib, siis tuleb vaene aeg. Kui jõululaupa ööse tuul suure maa päält on, siis tuleb hää viljaline aeg, aga kui tuul suure mere päält on, siis tuleb vaene aeg, sest ta puhub viljakasu ära.
Kommentaar
Tuul. Tuule jälgimisest on teated põhiliselt läänesaartelt ja -rannikult, mujal juhuslik. Tuul (tuulevaikus) on pähklisaagi endeks ka vana-aasta ööl. * kiltsib – kiliseb