Ema rääkis, et jaanilaup[äeva] öösi vaimud surnuaial raha kuiva[ta]vad, aga kui saab sellele hõberahale sängilina pääle visata, siis jätab vanajuudas raha maha ja inimene saab raha omale.
Kommentaar
Rahaaugud, rahatuled. Umbes 150 teksti, ka muistendina, suuremalt jaolt Ida-Eestist (Viru-, Tartu-, Võru-, Setumaa). Soodsaks rahatulede nägemise ning peidetud varanduse leidmise ajaks on peetud neljapäeva ööd.
Jaanipääva hommogu nüssetävät lehmä ära, kui külapaik on, inne pääva tõsemist ehk inne muid, sis tulevat kõik küla piim sinna maja. [---]
Kommentaar
Lehmalüps enne päikese loojumist ja enne päikesetõusu – piimaand ei kao. Ligi 30 kirjeldust, levikuala Tartu-, Võru-, Setumaa (vt. levikukaart: jaanipäev (2)).
Suvistepühi laupäeva õhtul viis poiss sellele tüdrukule …
Tekst
Suvistepühi laupäeva õhtul viis poiss sellele tüdrukule, kes talle meeldis, kase ukse taha. Kui hommikul oli kasele vöö ümber köidet, oli „vastu võet“, kui ei, siis mitte.
Kommentaar
Armukased – „meiud“. Kaskede toomisel on olnud suurem tähtsus noortevahelistes suhetes Viljandimaal, ka Läänemaal (siin „neiude“ toomiseks nimetatud) ning Saaremaal. Kadakate toomine tuntud Hiiu-, Saaremaal.
Kihelkond
Kanepi
Koguja
R. Viidebaum
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 36, 245 (1) < Kanepi khk – R. Viidebaum (1931)
Jüripäiv. Jüripäiva hummogu inne päävä nõsõmist kõnnitu ümbre lauda kolm kõrda, kepp käen, mis kolmandal kõrral katusõhõ tsusatu, et eläjä kiini aigu ei kiiniskelle. [---]
Kommentaar
Ümber karja käimine – kari püsib koos, ei juhtu halba. Üle 10 kirjelduse eri paigust. Setumaal tuntud ka lihavõttemunaga ümber karja käimine (ühine venelastega).
Suurel nellapäeval piät enne päikesetõusu vällä minema …
Tekst
Suurel nellapäeval piät enne päikesetõusu vällä minema puuriida manu ja sääl korjama nellakandilisi laaste, sis leiad suvel linnupesi. Pikergusi laaste ei tohi võtta, siis leiad usse.
Kommentaar
Laastud tuppa – leiab linnupesi. Pikergused, pikad laastud – leiab usse.
Kihelkond
Kanepi
Koguja
R. Praakli
Kogumisaasta
1963
Täisviide
RKM II 176, 230/1 (52) < Kanepi khk – R. Praakli (1963)
Kolm lepakeppi visatas enne kapstmaarjapäiva üle harja …
Tekst
Kolm lepakeppi visatas enne kapstmaarjapäiva üle harja üts ütte järgi, et lamba jalg suvel katski ei lää; kui ei jõvva karjus visata, lät lamba jalg katski.
Kommentaar
Karjaõnne taotlus. Karja esmakordse väljalaskmisega seotud komme. Toidupuuduse ja varase kevade puhul võidi mõnikord lambad välja lasta juba maarjapäeval.
Tuhkapäeval sõideti ja lasti liugu, et pikk kanep kasvaks
Tekst
Tuhkap[äeval] sõideti ja lasti liugu, et pikk kanep kasvaks.
Kommentaar
Liulaskmine tuhkapäeval. Liulaskmist tuleb tuhkapäeval harva ette. Kanepikasvu maagia esineb vähesel määral ka vastlapäeval. Teateid (7) mitmest paigast: Võru-, Tartu-, Viru, Saaremaalt (1).
Lihaheite päival minti hulgani liugi laskma. Minti suure riiga. Mõni jäi ala, kes tost hoolsi! Kelle riikene või kelk kavvembale juusk, tollele pidi pikk lina kasuma. Suure inemise käviva ka. Kõrgetest pervedest lasti ala.
Kommentaar
Liulaskmine pingil, kuuseoksal, jalaliug. Enamasti kasutatigi liulaskmiseks hobuserege.
Kihelkond
Kanepi
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1931
Täisviide
ERA II 36, 188 (17) < Kanepi khk – R. Viidalepp (1931)
Vanast ütelnü küündlepäiv tennüspääväle: „Ku ma sõs olõsi ku sa, sõs ma külmäsi eläjäkõttu puja kah är.“ Tuud ütelnü tiä tuuperäst, et mis tiä nii lämmi um.
Kommentaar
Küünlapäeva ja tõnisepäeva kõne.
Haruldased teated.