[---] Ja üks mood oli – vana-aasta ennustus: kirjutasime nimedega ja tähendustega paberilipakad, ja pesuvann oli. Tikutoosi suurune karp oli küünlaga, selle panime ujuma. Otsis, otsis, ujus, siis jäi seisu. Siis lugesime paberi pealt, mis kellelgi ette tuli. Küll sai nalja sellega, kohe kõmm! jäi seisu.
Kommentaar
Küünlad vee peal. Üle 30 teate; mõnes Tartumaa kirjapanekus on küünla vettekukkumine surmaendeks.
Kihelkond
Kadrina
Koguja
M. Hiiemäe
Kogumisaasta
1970
Täisviide
RKM II 251, 537/8 (22) < Kadrina khk – M. Hiiemäe (1970)
Vana-aasta õhtul ennustati. Vesi panna silmikaussi …
Tekst
Vana-aasta õhtul ennustati. Vesi panna silmikaussi, vesi keerata üheksa korda ringi. Kaks korki vette lasta, üks ühele, teine teisele poole. Enne mõte valmis mõelda. Kui vesi tasaselt keerleb, mitme keeru peal korgid ühinevad, nii mitme päeva, kuu või aasta pärast täitub mõte.
Kommentaar
„Paadid“ veenõus näitavad tulevikku. Ujuma on pandud pähkli- ja munakoori, söetükikesi, õmblusnõelu, korke, paberist volditud laevukesi. Üldtuntud, ent rohkem teateid Lõuna-Eestist (Tartu-, Võrumaalt).
Kihelkond
Kadrina
Koguja
M. Kaasik
G. Kallasto
Kogumisaasta
1973
Täisviide
RKM II 296, 399/400 (4) < Kadrina khk – M. Kaasik ja G. Kallasto (1973)
Tahvli pääle kirjutati krihvliga nimed, näit[eks] sõrmus, leib, maja jne. ja kirjutati veel igale sõnale üks number ette. Nüüd hakati numbreid võtma. Kellele juhtus võetud n[umb]riga sõrmus, saab sel aastal mehele, kel sai leib, on kogu aasta leiba majas.
Ka mina määletan veel üht pruuki. Kui mina karjaskäija olin, üteldi mulle nearihommiku: „Jakob, võta nüüd toop ja mine pane aidast kaeru toopi ja mine tee sealauda uks lahti ja pane tähele, kui sead kõik hakkavad välja tulema, siis võta toobi seest kolm korda pihuga kaeru ja viska sigadele vastu silmi ja ütle kolm korda õige kõvast: „Kas lääd vilja, kas lääd vilja, kas lääd vilja?““ Seesugune munserdamine pidi sigadele kui tohtri rohi haigele mõeduma. Ei siis lähe sead läbi aia vilja ega kuhugi paha peale. Kui ma sellega valmis olin, valasin need kaerad, mis viskamisest üle jäid, sigade ette ning tulin tulema.
Kommentaar
Sigadele tuhka, lund, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel aiast välja. Seostub samuti jõululaupäevaga, tuhkapäevaga. Enamus teateid Järva-, Viljandi-, Tartumaalt. * mõeduma – mõjuma
Kihelkond
Kadrina
Koguja
J. Nante
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 10, 227/8 (4) < Kadrina khk – J. Nante (1888)
Kui peale uut aastat lamba kõrvatagused villast paljad on …
Tekst
Kui peale uut aastat lamba kõrvatagused villast paljad on (nühkimisest või mis asjast see päriselt peab olema), siis olla vaimud uueaasta öösel sealt kohast lammast salaja niitnud.
Kommentaar
Vaimud, nõiad lambaid niitmas. Seos vaimude tegevusega on juhuslik.
[---] Peale keetmist lõigati sea pea pooleks ja pool pandi ahju koos kartulitega ja kaalikatega ja ahjus pruunistati ära. [---]
Kommentaar
Kartul, kaalikad. Kartuleid kui paremat toitu on nimetatud Torma, Kodavere khk; kaalikalõikudega liha söömisest jõululaupäeva toiduna on teateid mitmelt poolt, ka rannarootslaste kohta Vormsil.
Kihelkond
Kadrina
Koguja
L. Palu
Kogumisaasta
1967
Täisviide
RKM II 229, 327 (1) < Kadrina khk – L. Palu (1967)
Tehti tainast jõuluorikas, sõrmeotstega tehti silmad ja aidavõtmega märk selga. Sie pandi kevade sisse ja anti loomadelle juua, kui esimist pääva karja läksid. Ka pandi veel vee sisse üheksa terariista. See andis loomadelle tervit ja viljale sigidust.
Kommentaar
Jõuluorikas. Jõulukult on Hiiumaal ilmselt rootsimõjuline nimetus (vrd. rootsi k. julgaltn). Jõuluorika nimetus on üldtuntud Põhja-Eestis ja Pärnumaal, mujal juhuslik.
Kihelkond
Kadrina
Koguja
K. Kleinmann
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H II 46, 638 (127) < Kadrina khk – K. Kleinmann (1895)
Ka mina määletan veel üht pruuki. – Kui mina karjaskäija olin, üteldi mulle nearihommiku: „Jakob, võta nüüd toop ja mine pane aidast kaeru toopi ja mine tee sealauda uks lahti ja pane tähele, kui sead kõik hakkavad välja tulema, siis võta toobi seest kolm korda pihuga kaeru ja viska sigadelle vastu silmi ja ütle kolm korda oige kõvast: „Kas lääd vilja, kas lääd vilja, kas lääd vilja?““ Seesugune munserdamine pidi sigadele kui tohtrirohi haigele mõeduma. Ei siis lähe sead läbi aja vilja ega kuhugi paha peale. Kui ma sellega valmis sain, valasin need kaerad, mis viskamisest üle jäid, sigade ette ning tulin tulema. Sigadega saab niisamasugune temp ära tehtud esimesel [jõulu]pühal kui näärihommikugi.
Kommentaar
Sigadele tuhka, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel vilja. Tartu-, Viljandimaal seostub nii jõulupühade kui uusaastaga, Järva-, Viljandimaal uusaastaga (kokku üle kümne teate); enam seoses tuhkapäevaga. * mõeduma – mõjuma
Kihelkond
Kadrina
Koguja
J. Nante
Kogumisaasta
1888
Täisviide
H II 10, 227/8 (4) < Kadrina khk – J. Nante (1888)
Saadurullid ja viljapead, kui need korjamata jäävad …
Tekst
Saadurullid ja viljapead, kui need korjamata jäävad, oigada jõululaupäeva õhtul.
Kommentaar
Koristamata viljapea kaebab. Umbes 30 teadet üle maa; uskumus esineb ka dateerimata kujul. * saadurullid – heinte kokkuveol saadu all rullikeerdunud heinad
Jõulupuud tunti ikke. Aga ega igakord ei old. Küünlad olid kallid, ei jõudnud osta. Kus oli väikseid lapsi, seal oli puu, aga kus vanemad inimesed – ega need ei olnud huvitatud sellest puust.
Jõululaupäeva õhtul tehakse õlgedest kingsepp. Punutakse neist keha, kolm jalga ja pea. See mudel pannakse põrandale seisma. Siis seisavad kaks meesterahvast, esimesel nägu „kingsepa“ poole, teisel selg, võtavad ahjuhargi ja katsuvad „kingsepa“ silmi peast ära torkida, et see häid saapaid polla teinud: torkijad panevad ahjuhargi jalgade vahelt läbi ja see, kelle selg „kingsepa“ poole on, püüab ahjuhargi „kingsepa“ vasta pead juhtida, kuna see, kellel nägu „kingsepa“ poole on, harki kõrvale püüab saata. Nii mängitakse seni, kui „kingsepp“ lopsu saab ja pikali kukub.
Kommentaar
Kingsepa silma pistmine. Suudarimängu nimetus on levinud Virumaa põhjarannikul ja Kuusalu khk, kassi- või kiisumängu nimetus Hiiumaal, Muhu khk, Kinga-Jaani nimetus Saaremaal. Kingsepamängu paralleelnimetused on veel rätsepa silma pistmine, kiisamäng, jäneselaskmine, rebaselaskmine, nugisemäng jt. Mäng on üldlevinud; ka Lutsi keelesaarel.
Jõululaupäev, kui õled tuppa tuuakse, siotakse üks iseäraline kimp õlgi kõvasti kinni ja pannakse siis söögilaua alla. Peale pühasid söödetakse see loomade kätte.
Toomapäevast kuni uueaasta kolmekuningani ei pia tohtima kedrata, vaid peidutatakse vokid koguni riiete alla igaveste ära, et neid välja ei paista. Näeb keegi toomapäeva ja kolmekuninga vahel vokki, siis näha ta suvel ka hunti.
Kommentaar
Ei tohi kedrata. Simuna khk teade, et loomadega juhtuks õnnetus. Kümmekond kirjapanekut, rohkem Põhja-Eestist. Ketruse keeld on omane pea kõigile talvetähtpäevadele, eriti madisepäevale (24. II) ja vastlapäevale.
[---] Nõnda kui mardipäeval, käivad ka nüüd kadrinapääval noored tüdrukud kadrisandi moodi ümber uitamas. Mõnes kohas antakse neile siis ka süüa. Ka hernid tuvasse matiga ehk muu riistaga neile ette.
Kommentaar
Oad-herned. Herneste pakkumisest on teateid mitmelt poolt, üldine Ida-Eestis.