Nääri- ehk uueaasta pääv. Sellel pääval pidavad saarlased veel väga palju vanu ebausukombeid, ehk see pääv küll üks kõige kallimatest aasta pühapäävadest on. Näärilaupääva õhtul korjatakse kõik saunavihad (viht on kase leheoksadest tehtud) kokku ja matetakse ära, et need mitte nõidade ja võlude kätte ei saaks, kes sel öösel neid külasaunu kaudu otsida, et nende abil oma võlumisekunstisi toime saata.
Kolga vana Mihkel keis Riigu saunes iga nääripee öösse …
Tekst
Kolga vana Mihkel keis Riigu saunes iga nääripee öösse. Ta tuli ühe nääripee öösse jälle sõnne. Kolga liik kartsid ju võlu. Laskes kangesti lund maha, täma tuli lumege sõnne, mõtles, et kes jälgi nääb. Saun oli soe. Noh, vana Mihkel oli nii kaua saunes, et lumi läks üle. No kus sa nüd lähed! Vana Riigu Juhan keis homiku saunast oma püksirehme ää tuumes. Isa läks jälgikaudu peele, nii kaugele kut Kolgale. Oli sääl siis vana Mihkli kääst küsind, et no ütle, mis sa tahtsid säält meite saunast saaje. Seda võlu kardeti ikke loomade kohte.
Kommentaar
Nõid (võlu) võõras saunas. * Kolga liik – siin: Kolga kandi inimesed
Kui näärilaupääval leiba tehakse, siis võtab iga perekonnaliige omale ühe kaku (veikene leib) oma nime peale ja paneb sellele ühe õlekõrre püsti peale. Kui see õlekõrs ahjus ära kõrbeb ehk kiiva läheb, siis sureb see inimene sellel aastal ära ehk on kõige vähemalt raskeste haige; jääb see aga terveks, siis ei ole sel inimesel sellel aastal surma ega haigust karta.
Kommentaar
Saatuse-ended leiva küpsetamisel. Surmaendeks peeti ka leiva lõhenemist küpsetamisel. Levinud põhiliselt Saaremaal.
Nääripäeval pidi enne meesterahvas minema. Naisinimese minek pidi õnne ära võtma ja kärbseid tooma. Kuuehänna otsast lõigati tükk ära ja meeste püksid aeti pähe, kui naine läks peresse uuel aastal enne.
Kommentaar
Abinõud ebaõnne ärahoidmiseks naiskülalise puhul. Enamus teateid pükste kaela- või päheviskamisest on Saare-, Hiiumaalt.
Kihelkond
Kärla
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1960
Täisviide
RKM II 93, 410 (9) < Kärla khk – L. Briedis (1960)
Uueaasta päeval käivad nääripoisid perest peresse …
Tekst
Uueaasta päeval käivad nääripoisid perest peresse. Sääl kingitakse neile kõiksuguseid asju. Tüdrukud kujuvad varemalt juba seks ajaks kindaid ja sukke valmis, see ennustada õnne, kui nääripoisile midagi anda oli.
Kommentaar
Annid nääripoistele. Nagu sokukarjastel, võis nääripoiste varustusse kuuluda kott andide kogumiseks.
Väikesed poisid läksid nääripoisteks. Tehti suured, kõvad nuudid, mindi peresse, sooviti tervist, pekseti erguks. Saiakakud tehti kingituseks. Poisid läksid vahel kakkude peale riidu. Varakult mindi juba, enne ühtteist. Palju poisse tuli kokku. Üks peremees tegi nalja: „Kus mu suur nuga on? Ega need kõik jumalakirjas üleval ei ole!“ Poisid pistsid uksest välja, saialasu jäi järgi. Uieaasta öösel akati võõrusel käima kella kahest peale ommikuni välja. Sooviti:
Nääripoisid käisid ja käivad praegast ka. Nääripoistele tehti kakk. Kui teise tallu läks ja sääl oli ka kakk, siis andas nääripoiss oma kaku perele ning võttas säält uue. Seni kui sai parema kaku või peenemast jahust. Ta käis küla ümber. Kena kaku tõi lõpuks kodu kaasa, aiva katsus ikka ära vahetada. Minu aegas pole saiakaku andmist olnd. Kui ma poisike olin, siis sai veel kakku tehtud. Nooremehe-eas kingiti nääriööl kindud. Tüdruk, kes sust midagi pidas, kinkis. Ka praegu käiakse uueaasta õnne soovimas ja neile antakse kinduid ka. Kui nääripoiss sisse tuli, siis luges:
Tereommikust, nääriommikust, uie aasta vastu ead õnne, tüdrukud mehele ja kanad munele, obusel iir varss, lehmal kiri vasikas, seale seitse põrsast, lambale lauk tall, kanale kakskümmend muna!
Nääriööl numbrikirjutamise komme on uuem. Kui ma veel poisike olin, siis palju veel seda ei olnd, aga pärast tuli see rohkem moeks. Ma pole suur keibija olnd. Ma käisi ainult sääl, kus olid tuttavad tüdrukud, tõin kindad ää. Ma muidu pole palju koltsind. Need jõulu, uueaasta ja kolmekuninga ööd põlevad tuled kogu öö.
Saarlastel on vanaks kombeks käia uue aasta hommikul …
Tekst
Saarlastel on vanaks kombeks käia uue aasta hommikul nääripoisiks. See erutab ja huvitab eriti kooliealisi poisse, kes sel ööl ei magagi, vaid ootavad uue aasta algust. Kavad ja kambad on juba varem kokku seatud, kellega ja kuhu minnakse. Väiksemad poisid ja vanad mehed käivad enamasti läbi kõik pered, kuna suuremad poisid armastavad niisama lõbusalt aega viita seal, kus on tüdrukuid. Nääripoisid nuudivad läbi kõik inimesed, neil on kaasas ka pill. Teatavasti on vana legendi läbi kurjus maailma tulnud naise läbi, et naine, see ahvatleb ja meelitab mehed kurjale teele. Seetõttu ei peeta ju viisakaks, kui naine uue aasta hommikul esimesena külla läheb. Ja poiste mureks ongi vähemalt uueaasta päeva lõunaks kõik pered läbi käia, et mingu siis peale lõunat ka naised naabreid vaatama, aasta õnne see enam ei riku. Vanemal ajal oli Tõlluste, Pihtla poistel kombeks käia nääripoisiks lauluga. Seda lauldi juba õues, ukse taga ja toas ka veel. Mujal pole juhtunud kuulma sellist laulu:
(Tuntud viisil „Hõissa ja hõissass?“) Täna hommikul kell kuus algas meile aasta uus. Hõissa ja hõissassa, jne. Nääripoiss toob nääriõnne, igaüks saab oma õnne. Perepojal kena neiu, peretütrel pika peiu. Peremees ja perenaine, pikki päevi, palju loomi. Seapõrsad, kirjud talled, liha, piim ja kanged õlled. Õunapuud ja marjapõõsad, olgu rohked teie saagid. Tooge välja nääriannid, nääripoisi oma õnned. Tehke nüüd veel lugu pillil, laske maitsta värskel õllel. Nii on aasta vastu võetud, näärinuut saab alal jäetud. Hõissa ja hõissassaa!
Jõulu esimise püha homikul enne koidu hakatust viidi kõigi loomadele, välja arvatud sead, soola-leiba. Loomade lauta astudes teretati: „Tere homikust, jõuluhomikust!“ Sellega loodeti terveks aastaks loomade õndumised ja haigused eemale peletada.
Kommentaar
Tervitussõnad koduloomadele. Umbes 30 kirjapanekut kogu maalt, Võru-, Setumaal juhuslik. Mõnevõrra veel uusaastal. Teretamiseks on nimetatud ka leiva viimist loomadele.
Siis oli veel kombeks tuttav „jöuluhani“, mis käis saunas lapsi „nokkimas“ ja nende käest jöulusalmisi mangumas. Nokaks oli hanil köver seavihv (kihv) pulga otsas ja sellega nokiti „pääst lugu ja p... rasva!“ üteldes, niikaua kui laps pidi ühegi jöuluvärsi ette lugema.
Kommentaar
Jõuluhani lastehirmutiseks. Ülekantud tähendusest (vitsaga löömist nimetatakse jõuluhaneks) on teateid traditsiooni äärealadelt Harju-, Läänemaalt.
Lõpuks oleks veel nimetada õlest näärimütside punumine …
Tekst
Lõpuks oleks veel nimetada õlest näärimütside punumine, mis olid päält teravad, tihti nelja-viie kuni seitsme sarvega. Ehk küll õiguse poolest „nääri“ mütsid, punuti neid ka jõulu ja mindi nendega naabripere lastele külla.
Kommentaar
Õlest mütsid. Väheseid teateid Lääne-Eestist, Saaremaalt, mujal juhuslik. Harju-, Võrumaal on valmistatud õlgedest päitseid hobustele.
Enne joulu oli lutsipäe. Lutsid – küla noored, vana ka vöis menna, kes naljamees oli. Luuad olid seljas, pühkisid kõik pörandad ära. Kui pörandad ränkas olid, näitas see talurahva lohakust. Öhtu käisid, siis katsus igaüks omal ära koristada, nagu joulupuhastus akkas. Lutsid pole miskit tahtand. Kui tegid ringi toas ära ja nägid, et puhas oli, läksid minema.
Kommentaar
Luutsid. Luutsidest kui lastehirmutistest on üksikuid teateid; ilmastikulises tähenduses märgib luutsi luud lume pühkimist. Teateid eeskätt Saaremaa lääneosast (vt. levikukaart: luutsipäev). * ränkas – prahised
Kihelkond
Kärla
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1959
Täisviide
RKM II 88, 80/1 (2) < Kärla khk – E. Tampere (1959)
Kui männapuust head ehituspalkisi jm. tahetakse, siis peab neid noores jõulukuus raiutama ja põhja poole maha lastama.
Kommentaar
Tarbepuude mahavõtmine. Soodsaks on nimetatud enamasti kolme kuud – aega novembrist jaanuarini või detsembrist veebruarini, palju on arvesse võetud kuufaasi jm.
[---] Anti pallisi, vorstisi; kelmi tehti ka. Pereema toond täistopitud seapõie järgi, taariraba sees või mis seal oli. Ütles: „Ma tõi teile makki ka, es tohi küll tuua.“ Teised tiitsasti tänama. [---]
Kommentaar
Käkid, vorstid. Kadriannina nagu ka mardiannina eriti läänesaartel ja Läänemaa rannaalal. * tiitsasti – kiiresti
Kihelkond
Kärla
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1960
Täisviide
RKM II 93, 406 (2) < Kärla khk – L. Briedis (1960)
Kadrid on ära ehitud nagu Muhu neiud. Kübarad ning leierid, valges kleitis. Kadrid on uhked. [---]
Kommentaar
Rõivastumine ilusaks, heledaks, uhkeks. Üldine; tavaliselt kõrvutatuna martide välimusega. Erinevused on alates 20. sajandi keskmest tugevasti ühtlustunud.