Na kudas ilmad uuest aastast peale akates, na oo need koa jaanipäävast akates, näit[eks] kui uue aasta nädali otsa lund sajab, sis sajab ka jaanipääba järel nädal otsa vihma, jne. (Ka üksikud päävad peavad ühte minema).
Kommentaar
Sajab uusaastal, siis sajab ka jaanipäeval. Lähtub uskumusest, et jõuluaeg käib jaanipäeva ajaga ühte. Ligi 10 teadet mitmelt poolt. Rõuge khk teate järgi tähendas see jakobipäevaks (25. VII) pikset.
Kihelkond
Pärnu-Jaagupi
Koguja
M. Jaakson
Kogumisaasta
1892
Täisviide
H III 13, 420 (16) < Pärnu-Jaagupi khk – M. Jaakson (1892)
Vanarahvas võib neist päevadest, mis jaani ja jõulu vahel on, neid ilmasi ette kuulutada, mis jõulu ja jaani vahel tulevad. Näituseks 1881. a. oli 2 ½ näd[alat] enne jõulu suur härmatus, siis ütlesivad nad: Tehke tuleval aastal 2 ½ näd[alat] enne jaani linu, siis kasvab ta nagu kanep.“
Kommentaar
Hea lina. Väheseid teateid Pärnumaalt, veel Suure-Jaani, Rannu khk.
Pandi ka jõuluaegseid ilmasid tähele ja arvati neid jaanipäevaaegsele ilmade ettetähenduseks: oli jõulu aeg ilm tormine ja tuisune, siis oli ta niisamasugune ka jaanipäeva aeg ja kõik hoidsivad, et sel ajal mitte palju heina maha ei niitnud; oli aga ilm jõulu aeg ilus, siis võis kõige paremat heinaaega oodata.
Kommentaar
Vastavus hilisemate ilmadega. Jõulude ja jaanipäeva (suvistepühade, mardipäeva) vastavust on palju märgitud trükikalendrites.
[---] Olgu ta vaesem kui vaene inimene, kes aga siiski jõuab mõne toobi linnasejahu saada, tahab ikka ka jõuluks värsket kalja (õlut) teha, ta joob ennemast aasta otsa vett, aga jõuluks peab ikka õlut saama. Peremehed aga teevad hea hulga õlut valmis. Õlut tehakse mitmet moodi, mõned panevad linnasejahud toorelt suure tõrre sisse ja keeva vett peale, et jahud seal ära keevad, siis aetakse see kört sealt kaljaastjasse. Sellest saab aga valge toores õlut, mis tervisele kahjulik on; humalad siis keedetakse pajas. Enamiste aga tehakse jahudest tainas, pannakse rukkijahu hulka, et sitkem oleks, siis tehakse veikesed kakud ehk pannakse pannude peale ja nendega ahju küpsema; humalad segatakse ka hulka ja jahudega seltsis ahju küpsema. Enamiste tehakse linnased odradest, mõned teevad ka rukistest; rukkilinnastest saab magusam õlut, aga see ei taha välja jooksta. Kaljaastja põhja pannakse esteks pulgad, kel hammad on allakülge sisse raiutud, pulkade pääle pannakse sirgeid õlga, pulga kohta pannakse astja ääre vastu tükk õlgi püsti, kui õlut ei taha välja jooksta, siis kergitakse seda õletükki. Kui humalaid sees on, hüütakse käimata (käärimata) õlut „virre“, kui humalaid ei ole, hüütakse „mahi“. Humalaid kasvatab mõni koduaedas, suurem jägu toovad linnast, mõnes metsas kasvab ka humalaid. Õhtupoolses Jüri kihelkonnas on rohkeste metsa, ka kadakaid, siin keedetakse õlle tarvis kadakavett, mis õlle punasemaks teeb. Hommikupoolne Jüri kihelkond on aga lage, pole kadakaid saada, keedetakse ilma kadakateta vett; nemad jälle pilkavad õhtapoolseid rahvaid, et nad panna väga vähe linnaseid, seepärast keeta nad kadakaid abiks. – Kadakavesi. Kui veel marju külges, pidada ka terviseks olema, seepärast kiidan mina ikka vana Kurna moodi, kus kadakaveega õlut tehakse. Kui virre saab välja jooksnud, pannakse ta laiali suurte nõude sisse jahtuma, et hapuks ei läheks. Siis pannakse suure käitesetõrre sisse käima (käärima). Mõnes kohas aetakse virre ankrutesse ja pannakse seal käima. [---] Mõned mehed on nii maiad õlle peale, et ei läbe ööselgi õllekannu juurest eemale minna, vaid mekivad teist ühtepuhku. Kord olnud Kurnal üks mees, kes ütelnud: „Ma olen ammu oma mau ära mõetnud ja tean, et sinna 9 toopi õlut sisse mahub.“ Kolm korda aastas on peremehe õigus õlut teha, nimelt jõuluks, jaanipäevaks ja mihklipäevaks. [---]
Kommentaar
Jõuluõlle pruulimine. Sageli soostub see toiming toomapäevaga (21. XII).
Kui sügisi lüitres härm on, sis on kevadi eä kalasaak ja mitu nädält sii härm enne jõulu on, setu nädält enne jaani on ka randa minna.
Kommentaar
Kalasaagi ettearvamine ennejõuluse härmatise järgi. Väheseid teateid. Samuti on ette arvestatud soodsaid külviaegu (vrd. külvinädalad). * lüitres – litriline (soomusetaoline)
Kihelkond
Suure-Jaani
Koguja
J. Köstner
Kogumisaasta
1891
Täisviide
H II 26, 558 (11) < Suure-Jaani khk – J. Köstner (1891)
Odrakülvi üle vaadati sügisel novembri- või detsembrikuudel puuokste küljes olevat härmatist, kui palju aega see oli ennem pööripäeva, nii palju aega ennem kevadist pööripäeva või jaanipäeva oli soodsam aeg odrade külvamisega algust teha. [---]
Kommentaar
Härmatis külviaja määrajaks. Helme khk teates on niimoodi kevadist äikeseaega ette arvatud. Tähtpäevalise määratlemise puhul on nimetatud jõuluaega sagedamini kui talvist pööripäeva. * kevadist – siin: suvist
Kihelkond
Martna
Koguja
A. Iisberg
Kogumisaasta
1934
Täisviide
ERA II 79, 75/6 (3) < Martna khk – A. Iisberg (1934)
Kui mardipäeval või kadripäeval uuded on litri moodi …
Tekst
Kui mardip[äeval] või kadrip[äeval] uuded (härmatis) on litri moodi, siis on hea kalasaak, kui on peale kadrip[äeva] uuded, siis tuleb kalasaak peale jaanipäeva.
Kommentaar
Soomusetaoline härmatis – tuleb hea kalasaak. Ainuke kirjapanek. * litri moodi – siin: kalasoomuse taoline
Kui mardipäeval esimene härmetus lööb, siis tulevad kaerad ja otrad enne teha, lugedes jaanip[äeva] jõuluteks ning nii palju ennepidi jaani võtta.
Kommentaar
Härmatise järgi kevadkülvi aegade määramine. Nädalaid loendati jõulust ettepoole esimese härmatiseni ning vastavalt jaanipäevast ettepoole loendades määrati sobiv külviaeg. Mardipäeva-dateeringuga on üksikuid kirjapanekuid.
Kihelkond
Viru-Jaagupi; Lüganuse
Koguja
M. Jürna
Kogumisaasta
1921
Täisviide
E, StK 3, 7 (1) < Viru-Jaagupi khk ja Lüganuse khk – M. Jürna (1921)
Vanast käisime Saare kõrtsis Virtsus. Sääl sai palju koos käia. Kõrtsimees mängis pilli, alguses lõõtsa ja pärast tõi viiuli. Käidi koos mardi- ja kadriaegas, jaanipäevas, küindlapäevas. See oli mõisa aegas. Minu isa oli ka mõisas. Kes oli ea töömees, jäi järgmiseks aastaks tagasi teenima, läks kõrtsi ja sai juua. Valitseja maksis välja õlut. Kes pidi ära minema, see änam kõrtsi ei läin. Naised käisid oma tütardega seltsis.
Kommentaar
Kõrtsiskäik. Teateid mitmelt poolt; enam seoses mardiskäimisega.
Kihelkond
Karuse
Koguja
E. Tampere
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 252, 222/3 (1) < Karuse khk – E. Tampere (1968)
Mihklipäevast peale kuni kevadini need ilmad tähendavad …
Tekst
Mihklipäevast peale kuni kevadini need ilmad tähendavad kõik suve peale. Näituseks on talvel suur lumetuisk, siis on suvel suur vihmasadu. Jõulu esimene püha ja jaanipääv käivad vastastikku, need on keskpunktid. [---]
Kommentaar
Ilma ettearvamine alates mihklipäevast. Lähtub arvestusest, et talvepoolaasta algab mihklipäevaga.
Kihukas ütleb: „Parm, pask, jaanipäini, mina miis mihklepäini.“
Kommentaar
„Mina mees mihklipäevani.“ Tuntud üle maa, üle poolesaja kirjapaneku. Loendatud on suvetähtpäevi alates jaanipäevast; „mees mihklipäevani“ on enamjaolt sääsk, harvemini kärbes või kihulane.
Sääsk öelnud: „Mina mees mihklipäini, parm, pask, jaanipäini.“ Aga kihulane kiidelnud veel enam: „Ma nõelun veel niikaua kui naesed lähvad kapsaid leikama. Poen siis veel neile saba alla ja hammustan!“
Kommentaar
„Mina mees mihklipäevani.“ Tuntud üle maa, üle poolesaja kirjapaneku. Loendatud on suvetähtpäevi alates jaanipäevast; „mees mihklipäevani“ on enamjaolt sääsk, harvemini kärbes või kihulane.
Kihelkond
Juuru
Koguja
R. Põldmäe
Kogumisaasta
1929
Täisviide
ERA II 19, 591 (7) < Juuru khk – R. Põldmäe (1929)
Meie mehed kolmekesi muedu sõbrad, seltsimehed. Ei me lahku ühel ajal: parm, pask, lahkub jaanipäeväs, kihu-Jaak jakapäeväs, mina mees mihklepäeväs.
Mihklepäe tulnud, ilmad aga olnud soojad ja ilusad. Sääsk laulnud uuesti:
Ei või, ei või, elläkesed, ei või viilgi ärä minnä. Naaris alles kakkumata, naese p…e nägimata.
Kommentaar
„Mina mees mihklipäevani.“ Tuntud üle maa, üle poolesaja kirjapaneku. Loendatud on suvetähtpäevi alates jaanipäevast; „mees mihklipäevani“ on enamjaolt sääsk, harvemini kärbes või kihulane.
Kihelkond
Viljandi
Koguja
H. Nigul
Kogumisaasta
1893
Täisviide
H III 20, 631 (13) < Viljandi khk – H. Nigul (1893)