[---] Takukoonal pandi põlema – kas lendab sissepoole või väljapoole. Kui väljapoole, siis läheb keegi välja või sureb. Kui sissepoole, siis ei olegi midagi halba. [---]
Kommentaar
Takupallide põletamine. Väheseid teateid.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 196, 331 (1) < Järva-Jaani khk – L. Briedis (1965)
Nääriöösel põletatagu küünlatulega igale poole, kus loomad asuvad, nagu lauda ja tallide uste, seinte, lagede, jne. külge viienurgelised vigurid, siis pole loomadele midagi kurja karta, nagu luupainajat ehk paha silma mõju, jne.
Kommentaar
Ristid karja kaitseks. Kurjade jõudude tõrjeks asetati ka terariistu (kirves, nuga vm.).
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
J. A. Rehberg
Kogumisaasta
1896
Täisviide
H II 57, 548 (120) < Järva-Jaani khk – J. A. Rehberg (1896)
Üks vana-aasta õhta ema ütles, et kui vana-aasta õhta kirikust kodu tuldi ja kui siis tee pääl tuli keegi võõras vasta, siis kui tema rääkis sinuga, siis selle aasta sees tuli võõraid palju. Kui ta ei rääkinud, siis ei tulnud võõraid palju.
Kommentaar
Kirikuteel vastutulija. Esimese päeva maagia ülekanne.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
L. Briedis
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 196, 137/8 (114) < Järva-Jaani khk – L. Briedis (1965)
[---] Vanasti oli rikkaid vähe, vaeseid oli palju. Need olid rikkad, kel talud olid tasa makstud, aga rentnikud ei saanud kuidagi rentigi makstud. Siis oli tohutupalju mõisa moonamehi, saunamehi ja taluteenijaid. Kirikuvaeseid, kes igakord, kui lauapüha oli, ja vana-aasta õhtu kiriku ukse taga istusid ja andeid ootasid. Lauarahvas viisid neile leiba, liha ja mõni andis raha ka. Neid oli ikka kaunis palju, 10–15 tükki, ega igaüks saand sinna minna. Need olid sinna määratud, kui mõni ära suri, siis pandi uus asemele. Kirikute juures on nisuksed ruumid, neid hüitakse praegu veel santide kojaks.
Uueaasta ööse ja jõululauba ööse peab loomatallis …
Tekst
Uueaasta ööse ja jõululauba ööse peab loomatallis ka „jõulut hüüdma“. Matiga kaeru ja leiba lehmadele, obusele, igale liiter või paar. Siga aeti kua muast ülesse. Tuli kua, hakkas näsima. Me käisime tuld näitamas, isa-ema andsivad.
Kommentaar
Sigadele paremat toitu. Loomaliikidest on sagedamini veiseid, ka hobuseid ja lambaid.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
S. Lätt
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 197, 66/7 (65) < Järva-Jaani khk – S. Lätt (1965)
Ma olin kuue-seitsmeaastane. See oli siis 1908. aasta. Kuksema mõisas elasime. Parun Schilling oli. Isa oli seal tallimeister. Tallipoisid olid ka. Seal ma nägin esimest jõulupuud. Kivimajas, punase telliskivimajas, seda maja enam ei ole. Moonamehe lastel olid valged pitsidega põlled ees, proua lasi teha teenijatel. Jõululauba, maast laeni oli jõulupuu, hiilgas ja säras, lapsed laulsid. Kingiti igaühele, ma mäletan (paruniproua, priske inimene, mina sain enne, see on mul meeles, kutsus), kompvekid ja muud ma tõesti ei mäleta. Mänguasjad ja kompvekid olid küll. Isa sai valge pesu, vanemad olid lastega ühes. Mõisa poolt oli üks vana inimene, see õpetas lapsi, moonameeste, mõisatööliste lapsi. Oli üks tuba tehtud, kus olid koolipingid. Suur tahvel oli kah. Kutsuti koolituba. Seal oligi jõulupuu. [---] Kui suuremaks sain, oli iga jõulu jõulupuu. [---] Siis olid vaesed mõisa moonakad, aga kõigil oli pärast jõulupuu kodus. Kõik peeti, vanad inimesed ka, pärast ei old meid kodus, ema ja isa ikka tegi. Isa tõi metsast kuuse. Kuusk oli jala peal, pingile puuriti auk sisse. Lapsed ja ema ehtisid, õunad olid seotud kõige varrega, mitmevärvi präänikud, pikad kompvekid. Küünlad olid siis küll juba ostetud. Küünlad seoti kuuse külge niidiga, meil jalgu ei olnud. Jõulud läbi oli kuusk toas. Kolmekuninga ka veel. Siis põletati pliidi all ära. Õled olid toas küll. Ma mäletan, siis 1916. aastal enam ei olnud. Jõuluvana oli sest saadik kui jõulupuud. Isa oli jõuluvana, või vend. Isa ikka. Oma perest. Kuub pahembite, takukoonal lõua taha, see rippus siis ees, ema sidus. Mõisadest see asi algas. Koolis ma ei mäleta, kirikus ei old, rahvamaja asja ma ei tea, ma seal nii vähe käisin. Mõisas jõuluvana ei old, paruniproua ise jagas.
Kommentaar
Mõisajõulupuu. Poolsada kirjapanekut.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
E. Mets
Kogumisaasta
1985
Täisviide
RKM II 381, 529/31 (1) < Järva-Jaani khk – E. Mets (1985)
Jõulus olid õled, sirged, pikad õled, pindaga peksetud, sidemega kinni. Kogu pühade aa olid õled maas, uueaasta ka. Olid kui kõlkad, kui välja viisime.
Kommentaar
Jõuluks õled (heinad) tuppa. Ülemaaline; teateid õlgede tuppatoomisest on valdavalt enam kui heinte toomisest. Heina ja kaerte tuppatoomisest karjaõnneks vt. karjandus.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
S. Lätt
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 197, 55 (38) < Järva-Jaani khk – S. Lätt (1965)
Kellad peab jõululauba, uueaasta ja esimesel pühal ka …
Tekst
Kellad peab jõululauba, uueaasta ja esimesel pühal ka kelladega kiriku. Aisakellad olid üks ühe, teine teise aisa küljes, üks kõrgema, teine madalama häälega, poest toodud. Aasid mööda, tegid võidusõitu. Nüüd pole talveteedki. [---]
Kommentaar
Kirikuteel.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
S. Lätt
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 197, 61 (53) < Järva-Jaani khk – S. Lätt (1965)
Kadripäevaks said toredad kleidid tehtud. Vanad kleidid värviti punaseks, pärled, lilled külgi. Lilled olid kübara peal. Kadrid olid toredad.
Kommentaar
Rõivastumine ilusaks, heledaks, uhkeks. Üldine; tavaliselt kõrvutatuna martide välimusega. Erinevused on alates 20. sajandi keskmest tugevasti ühtlustunud.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
S. Lätt
Kogumisaasta
1965
Täisviide
RKM II 197, 36 (8) < Järva-Jaani khk – S. Lätt (1965)
Mardiks ja kadriks käisid teenijad. Korjasid endid kokku ja käisid siis kraami korjamas. (– Mida neile anti?) Kuda keegi tahtis anda, nuust linu, peotäis villu ja mis keegi andis, ka leiba, liha jne. Mõni tegi omale riideks, mõni oli ära müind. [---]
Kommentaar
Vill, lina, lõngaviht.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 298, 149 (14) < Järva-Jaani khk – R. Viidalepp (1940)
1973. a. võtsin jälle vahetult osa mardisandi tegemisest …
Tekst
[---] 1973. a. võtsin jälle vahetult osa mardisandi tegemisest. See oli Tamsalus. Olin autojuht autol, millega mardisandid ühest perest teise käisid. [---]
Kommentaar
Autoga. Üksikuid teateid. Juhuslik.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
A. Lauringson
Kogumisaasta
1972–1973
Täisviide
RKM II 298, 384 (12) < Järva-Jaani khk – A. Lauringson (1972–1973)
Mihklipääva laata peeti Paides. Ligemal siin laatasi ei old. Mõnikord oli väga paks laat ja mõnikord oli väga sõre – kuda rahval aega oli. Kui teenija tahtis laadale minna, eks siis peremees lubas.
Kommentaar
Laat, laadalkäimine. Ülemaaline.
Kihelkond
Järva-Jaani
Koguja
R. Viidalepp
Kogumisaasta
1940
Täisviide
ERA II 298, 141 (7) < Järva-Jaani khk – R. Viidalepp (1940)