Tüdruk, kes tahtis oma tulevast peigmeest näha, pidi panema vana-aasta õhtul puhtad riided selga ja hoidma looka kahe käega oma pea kohal rehealuse ukse vahel ja ise vahtima pimedasse. Kes siis tuli looga alla, see oligi peigmees. Keegi tüdruk teind nii. Eks ole ilmund vanakurat ise, sarved peas. Tüdruk ehmatand ära, et surnud.
Kommentaar
Kurat inimeste juures. Mitme teate järgi ilmus kurat vana-aasta ööl (kui kolm korda ümber maja joosta, kui läbi hobuserangide vaadata jne.).
Kihelkond
Haljala
Koguja
J. A. Reepärg
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 197, 129 (28) < Haljala khk – J. A. Reepärg (1938)
Vana ja uue aasta vahel öösel kell 12 peab kaevust viina …
Tekst
Vana ja uue aasta vahel öösel kell 12 peab kaevust viina saama. Viinahimustaja vannub uksest välja astudes kolm head suutäit. Kaevule minnes peab talle palju takistusi ette tulema, nagu kassisi, koeri, tutvaid inimesi jne., viimased tahavad temaga kõnelema hakata ja tema aega viita, aga kõneleta ei tohi viinahimustajad nendega sugugi, sest siis on ta kadumiselaps. Jõuab inimene kõigist takistustest hoolimata ometi viimaks kaevule, siis saab ta kaevust vee asemel viina, kui aga kell veel 12 on. Joodakse viina kaevul, siis on ta täielik viin, toodakse aga viina tuppa, saab ta jälle veeks.
Kommentaar
Vesi muutub viinaks. Uskumus seostub rohkem vana-aasta ja kolmekuningapäeva öö kui jõuluööga, levinud enam Hiiu-, Saaremaal (vt. levikukaart: uusaasta (4)).
Kihelkond
Haljala
Koguja
J. A. Rehberg
Kogumisaasta
1895
Täisviide
H II 46, 244 (30) < Haljala khk – J. A. Rehberg (1895)
Näeripääva ööse käia ühiksa korda laudas ja iga kord antaks üks pala leiba kolme soolateraga iga loomale, siis ei pea kevadel keegi saama loome imestata.
Kommentaar
Loomadele leiba, soola. Komme seostub enam jõululaupäeva kui uusaastaga. Imestamisest või kiitmisest arvati loomadele halba mõju.
Kihelkond
Haljala
Koguja
T. Lepp-Viikmann
Kogumisaasta
1895
Täisviide
E 8126/7 (9) < Haljala khk – T. Lepp-Viikmann (1895)
Naisterahvas tuli, ega see siis midagi head ei toond …
Tekst
Naisterahvas tuli, ega see siis midagi head ei toond ja kui veel mustaverd naisterahvas. Valge ei pidandki nii hull olema. Aga kui must, et see on niikui nõid. See aasta ei pidand head õnnistust sel majal olema. Meesterahvas oli see õnnetooja. Ma olen isegi... olime siis Laima rahvamajas vana-aasta õhtul. Oli siin pidu ja siis tuli see õnne- või see uueaasta soovimine ja siit Loobust oli üks ohvitseriproua veel. Ja üks tütarlaps läks teda siis uueaasta õnnitlust soovima. Keeras ära selja ja ei andki kätt. Naisterahvas, et... Meil ütsid kõik, et mis see änam aitas, et see oli ikka määratud, näed, ta pidi tulema ja sa lükkasid ta nüüd tagasi. Naisterahvas ei julgegi hommikul külla minna, et lähme õhta, et siis käivad juba mehed hommikust ära ja.
Kommentaar
Naisterahvas esimeseks külaliseks – halb õnn. Üldtuntud; eriti oluliseks peetud Saare-, Läänemaal.
Kihelkond
Haljala
Koguja
A. Helde
H. Pruul
Kogumisaasta
1978
Täisviide
EKRK I 78, 65/6 (57) < Haljala khk – A. Helde ja H. Pruul (1978)
Peale jõulupühi käidi „tabanit ajamas“. Käidi söökisid ja jookisid küla peal otsimas. Jaani Ann rääkis. Siis kogutud ühte talusse kokku ja söödud toidud koos ära. Tantsitud ka. Vanasti mängitud torupilli. Hülgemaost oli torupill tehtud. Jõulu esimesel pühal anti teenijatele hobune kirikusse sõiduks. Pererahvas sõitis ise kirikusse jõulu teisel pühal.
Kommentaar
Tabaniajajad. Ligi 10 kirjapanekut Haljala, Kuusalu khk.
Kihelkond
Haljala
Koguja
L. Palu
Kogumisaasta
1967
Täisviide
RKM II 229, 630 (6) < Haljala khk – L. Palu (1967)
Jõululaupääva homiku tõusti esimisest kukelaulust ülese. Siis pesti kõik majariistad ära, ka need, mis mitte pruugiski ei olnud, vootid kanti toast välja, vootikotid tehti tühjaks, parsilt viidi need puud, mis sääl kuivamas pole, õue, pühiti toaseinad ja -laed nõest puhtaks. Enne valget pidi kõigi nende töödega valmis olema. Kui valgeks läks, siis hakati kõiki kraami paigale seadma, vootid toodi sisse, kottitesse pandi uued põhud, padjapüürid ja palakad pandi uued ja valged, jne. [---]
Kommentaar
Ennejõulune suurpuhastus. Kogu maal; samuti toomapäeval. * pruugiski – kasutuselgi
Jõulu ajal olid õled maas. Maas oli siis hea pikutada ja magada. Pühadeks oli õlletegu. Kui rändkaupmehed tulid talusse, siis need jäid ka sinna pühi pidama. Tegid nalja kaasa ja vaatasid teiste naljategemist. Kui joodi mitu topsitäit õlut ära, siis jäi mõnigi mees purju. Purjus mehega tehti nalja, topiti varrukad ja püksisääred õlgi täis, et kui pea selgeks magas, siis ei saanud ennast liigutada.
Kommentaar
Õllejoomine peredes käimisega. Eriti populaarne Saare-, Läänemaal. Vt. ka: külaskäigud.
Kihelkond
Haljala
Koguja
L. Palu
Kogumisaasta
1975
Täisviide
RKM II 314, 224/5 (3) < Haljala khk – L. Palu (1975)
Lõpekakku ei söödud ära, vaid hoiti laual. Karja väljalaskmisel kevadel anti sellest igale loomale kolm suutäit. Kakk tehti jõulul. [---]
Kommentaar
Lõpekakk, jõulukakk. Jõulukaku panemine pea alla on siin juhuslik, lähtub paastumaarjapäevast alates välja magama minemise kombest (vt. Väljas magamine). Peamiselt Saaremaal, vähem mujal on tuntud vastlakaku küpsetamise komme (vt. Toidud).
Kihelkond
Haljala
Koguja
A. Reepärg
Kogumisaasta
1937
Täisviide
ERA II 152, 616 (118) < Haljala khk – A. Reepärg (1937)
Esimesel jõulupüha hommikul hobusele kaeru, soola ja kuuseokkaid segatud, süüa.
Kommentaar
Hobustele rohkem ja paremat toitu – püsivad ergud. Kuuseokaste andmine loomadele on juhuslik, viina on valatud tavaliselt kaertele, ilmselt pigem tõrjemaagilisel eesmärgil kui otseselt ergutamise taotlusega.
[---] Küünlaid põletati veel vana-aasta õhtul ja kolmekuningapüha õhtul. Siis viidi jõulukuusk välja ja pandi õue lumehange ja hoiti niikaua, kui ise ära kuivas. Siis põletati ära. [---]
Kommentaar
Kuuse väljaviimine. Üldtuntud väljaviimiseaeg oli kolmekuningapäev. Üksikteade veel Kose khk, et kuusk põletati kolmekuningapäeval ristteel.
Kihelkond
Haljala
Koguja
L. Palu
Kogumisaasta
1968
Täisviide
RKM II 257, 303 (15) < Haljala khk – L. Palu (1968)
Kui toomapäeval kedratakse, ei kasva linad, ei sigine lambad
Tekst
Kui toomapäeval kedratakse, ei kasva linad, ei sigine lambad.
Kommentaar
Ei tohi kedrata. Simuna khk teade, et loomadega juhtuks õnnetus. Kümmekond kirjapanekut, rohkem Põhja-Eestist. Ketruse keeld on omane pea kõigile talvetähtpäevadele, eriti madisepäevale (24. II) ja vastlapäevale.
Kihelkond
Haljala
Koguja
J. A. Reepärg
Kogumisaasta
1890
Täisviide
H II 9, 323 (6) < Haljala khk – J. A. Reepärg (1890)
Ennevanast on see moodiks olnud, et kui neiu teada tahtnud, missuguse mehe ta ükskord peab saama, siis leikand tema õuna andreksepäeva õhtul pooleks ja söönd poole ära ja poole pand patja alla, siis tulnud tema peigmees seda poolt sööma.
Kommentaar
Õuna söömine. Teade veel Rõuge khk.
Kihelkond
Haljala
Koguja
L. Lepp-Viikmann
Kogumisaasta
1889
Täisviide
H III 2, 99 (2) < Haljala khk – L. Lepp-Viikmann (1889)