Nääriöösetel läksivad neiud ja peiud välja jalutama …
Tekst
Nääriöösetel läksivad neiud ja peiud välja jalutama. Vastastikkujuhtumise juures küsiti vastutulijalt, mis nimi on, siis pidi sellenimelisele mehele saama ehk sellenimelise naise võtma.
Kommentaar
Tulevase nime küsitakse vastutulijalt. Nime on küsitud ka korstnalõõri hõikamisega või pandud paber ja pliiats, et hommikul nime lugeda.
Uueaasta öösel toovad tüdrukud kuke tuppa ja panevad kaks toitu ette, see on: söök söögiks ja vesi joogiks. Kui kukk sööki sööb, siis saab toitja mees, aga kui kukk vett joob, siis joodik.
Kommentaar
Kukk (kana) tuuakse teri nokkima. Vee pakkumine on juhuslik.
Kihelkond
Ambla
Koguja
J. Tannenthal
Kogumisaasta
1891
Täisviide
H III 12, 563 (1) < Ambla khk – J. Tannenthal (1891)
Uueaasta ööse vaadatakse õues, kuda taevas lahti lööb. Kui taevas nagu üks luuk lahti läheb, pidada hea vilja-aasta tulema, aga kui taevas lahti ei lähe, siis tuleb vaene aasta.
Kommentaar
Selge, tähine taevas – hea vilja-aasta. Tähistaevas on hea viljasaagi endeks ligi 20 teates. Põlva khk teates kuulutab tähtede kiirgamine tüdrukutele abiellumist ette.
Peremees teinud uueaasta õhtal iga ukse peale kriidiga risti ...
Tekst
Peremees teinud uueaasta õhtal iga ukse peale kriidiga risti ja öelnud: „Isa pojuke, püha ristike,“ mis tähäntanud, et kurat ei saa see aasta kuhugile senna sisse minna, kus rist ees on.
Kommentaar
Kaitse vanakurja eest. Nimetatud on veel paha vaimu, vaimusid või lihtsalt kurja. Kuulub enam jõulukombestikku, ka on maagilisi märke tehtud nii jõulupühade, vana-aasta kui kolmekuningapäeva eel.
[---] Uueaasta hommikul tehtud endise [jõulu esimese püha hommikuse] kriidist risti kõrva veel söega rist ning selle risti ümber veel söega ring. Need ristid pidanud vanapagana eest need äramärgitud asjad hoidma, et tema ei ole saanud neid rikkuma.
Kommentaar
Kaitse vanakurja eest. Nimetatud on veel paha vaimu, vaimusid või lihtsalt kurja. Kuulub enam jõulukombestikku, ka on maagilisi märke tehtud nii jõulupühade, vana-aasta kui kolmekuningapäeva eel.
Uuelaastal homiku vara matiga tuhka võtta ja sealauta minna, seale tuhka vastu silmi visata ja ütelda: „Siga, tunne s..ahaisu, ära tunne viljahaisu.“ See oli sellepärast, et siga suvel vilja ei lähe.
Kommentaar
Sigadele tuhka, lund, kaeru vastu silmi – ei kipu suvel aiast välja. Seostub samuti jõululaupäevaga, tuhkapäevaga. Enamus teateid Järva-, Viljandi-, Tartumaalt.
Kihelkond
Ambla
Koguja
J. Tannenthal
Kogumisaasta
1892
Täisviide
H III 12, 564 (9) < Ambla khk – J. Tannenthal (1892)
Peremees pannud uueaasta õhtal laudaukse alla vikati …
Tekst
Peremees pannud uueaasta õhtal laudaukse alla vikati, kiini ja kinganõela, et kui kurat sisse tahab minna, siis astub ta oma jalad seal puruks.
Kommentaar
Terariist kaitseks kurja eest. Laiuse khk teade, et siis on lehmadel rammus piim. Komme on hästi tuntud ka seoses jõululaupäeva ning jüripäevaga (esimese karjapäevaga).
On tuisune jõuluilm, siis saavad lehmad palju piima andma
Tekst
On tuisune jõuluilm, siis saavad lehmad palju piima andma.
Kommentaar
Tuisk. Tuisk on marja- või putukarohkuse endeks enam kevadepoolsetel talvetähtpäevadel. Seost jõuluajaga on propageeritud trükistes, vrd. Tõllasepp, lk. 65 ja 108. Tuisust hea viljasaagi, lehmade hea piimaanni, putukarohkuse endena on väheseid juhuslikke teateid.
Kihelkond
Ambla
Koguja
J. Neublau
Kogumisaasta
1938
Täisviide
ERA II 183, 483 (51) < Ambla khk – J. Neublau (1938)
Kus vähegi jõukas pere oli, seal ei tohtinud jõulu ajal iialgi vorstid puududa. Sellest kardeti sigadelle äpardust; seasooli pruugiti vorstide tegemiseks.
Kommentaar
Jõuluvorstid ei tohi puududa – sigadele tuleks äpardust. Niisugusest põhjendusest rohkem kirjapanekuid pole. Lüganuse khk teade, et viimased jõuluvorstid hoiti küünlapäevaks.
Jõuluks pidid saama kõik külasse välja antud asjad …
Tekst
Jõuluks pidid saama kõik külasse välja antud asjad kodu muretsetud, see pidi kokkuhoidmist ja varanduse kasvamist suurendama.
Kommentaar
Tööriistad koju – halb mõju ei hakka peale. Umbes veerandsada teadet; Võru-, Setumaal puuduvad. Samuti välditi sõidu- ja veovahendite sattumist halva mõju alla (vt. hobune).
Kihelkond
Ambla
Koguja
J. Tannenthal
Kogumisaasta
1894
Täisviide
H III 17, 961 (18) < Ambla khk – J. Tannenthal (1894)